4-22-520/12

(650021000218)Katrin Mikenberg Arno Jaagundi kaebus Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 31.01.2022 otsusele väärteoasjas nr 650021000218, millega Arno Jaagundit karistati karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot Arno Jaagund - isikukood 38009240310; Eesti kodanik; asub xxx Vanglas; varem korduvalt kriminaalja väärteokorras karistatud Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakond (registrikood: 70001113); aadress: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa; e-post: talv.info@just.ee Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-135, maakohus otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku Arno Jaagundi kaebus rahuldamata.
2. Muuta väärteoasjas nr 650021000218 Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 31.01.2022 otsuse põhiosa, asendades kohtuvälise menetleja põhjendused KarS § 218 lg 1 koosseisu kohta käesoleva otsuse põhjendustega.
3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
4. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198), märkides viitenumbriks
5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
6. Otsuse koopia saata Arno Jaagundile ning Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 4-22-520 VÄÄRTEOETTEHEIDE Arno Jaagund, paiknedes 12.08.2021 kella 12.06 paiku üksinda Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla RS-hoone teise üksuse S5 sektsiooni kambris nr 4, andis vangla kaupluse CargoExpert OÜ töötajale mõista, et tema on X, mistõttu väljastati Arno Jaagundile ebaseaduslikult tema endise kambrikaaslase Xi poolt kauplusest ostetud kaup koguväärtusega 27,28 eurot. Nimelt omastas Arno Jaagundi seeläbi ebaseaduslikult Xi poolt ostetud 1,5 m pikkuse antennikaabli, postmargid „EESTI“, C65 ümbrikud 114x229, raseerija Gillete Fusioni, kohvi Paulig Classic, tee Karkade mozums, musta tee English, suhkruasendaja, vahvlitordi Moka, Veski assortiikommid ning dušigeeli La Ligne. Eelnimetatud esemetest tarvitas Arno Jaagund osaliselt ära kohvi Paulig ja tee English. Varastatud esemeid valdas Arno Jaagund kuni vanglaametnikud need temalt kambrist ära võtsid. Xi nimel toiduainete ebaseadusliku omastamisega pani Arno Jaagund tahtlikult toime karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 1 rikkumise. Kuivõrd varastatud esemete rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, siis on tegu kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakond 31.01.2022 otsusega nr 650021000218 karistati Arno Jaagundit KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 80 eurot.
8. Arno Jaagund esitas mainitud otsuse peale kaebuse. Kaebaja palus väärteootsuse tühistamist seoses koosseisu puudumisega. Kaebaja palus asi lahendada kirjalikus menetluses.
9. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ja selles puuduvad sisuliselt argumendid. Arno Jaagund võttis kambris vastu endise kambrikaaslase ostetud esemed ning kui need nelja tunni pärast temalt ära võeti, oli ta kohvi ja tee osaliselt ära tarvitanud. Vanglateenistuse ametnik ei kontrollinud, kes kambris on ning väljastas ekslikult menetlusalusele isikule allkirja vastu teisele isikule kuuluva kauba. Kuivõrd Arno Jaagund ise ei olnud midagi kauplusest tellinud, pidi ta aru saama, et kaup ei ole tema oma. Pole vaidlust, et Arno Jaagundi kambrisse anti kauplusest tellitud asjad. See on tõendatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega ning vaatluse protokolliga. Menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, justkui X andis talle loa asjade vastuvõtmiseks, ei ole usutav, sest kumbki ei saanud vanglatöötaja eksitust ette näha ning neil ei olnud erinevates tiibades asuvate kambrite tõttu võimalik üksteisega suhelda. Samuti olid neil omavahelised suhted halvad. Kaupluse väljastatud kohvi ja tee tarvitamisega pidas Arno Jaagund end juba asjade omanikuks. Kuivõrd need olid kaebaja jaoks võõrad vallasasjad, siis pani ta toime asjade ebaseadusliku omastamise. Kohvi ja tee ebaseadusliku tarvitamisega pani Arno Jaagund toime KarS § 218 lg 1 järi kvalifitseeritava väärteo. Eeltoodust lähtuvalt palus kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
10. KarS § 218 lg 1 koosseis näeb ette väärteokaristuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise, s.o alla 200 euro väärtuses varalise õiguse vastu. Varavastaseks süüteoks võib olla siinjuures olla karistusseadustikus varguse (§ 199), omastamise (§ 201), kelmuse (§ 209) jms tunnustele vastav tegu. Kohus kontrollib esmalt Arno Jaagundi tegevuse vastavust KarS § 218 lg 1 objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.
11. Kinnipeetav X andis kohtuvälises menetluses ütlusi, milles selgitas, et ajal, mil ta tellis kauplusest kaupa, viibis ta Arno Jaagundiga ühes kambris. X ütles, et ei ta tellinud oma raha eest Arno Jaagundile midagi. Peale kaupluselehe äraandmist oli tal kambrikaaslasega tüli 2 4-22-520 ja ta viidi teise kambrisse. Poepäeval kella nelja ajal selgus, et tema asjad olid antud vanasse kambrisse Arno Jaagundi kätte, kes ütles, et tema on X, andis poelehele allkirja ja võttis asjad vastu. Tunnistaja sai kõik asjad tagasi, sh kaupluse kulul tee ja kohvi, mille Arno Jaagund oli jõudnud osaliselt ära tarvitada. Xle näidati ülekuulamisel kaupluse tellimislehte nr 5188295 ning Xi sõnul ei ole tellimislehel kauba kättesaamist kinnitav allkiri tema oma.
12. Kaupade tellimist Xi poolt 02.08.2021 ning selle 27,28 euro väärtuses kätteandmist 12.08.2022 kinnitab CargoExpert OÜ tellimisleht nr
13. Seejuures kinnipeetava allkiri, mis asub tellimuse juures, erineb allkirjast, mis paikneb tellimuslehe allosas kuupäeva 12.08.2021 juures kinnitusena kauba kättesaamise kohta. Visuaalselt on viimati märgitud allkiri kauba kättesaamise kohta täiesti erinev ka tunnistaja Xi allkirjast tunnistajana ülekuulamise protokollis.
14. Tallinna Vangla väljavõtted kambrisse paigutatud isikute kohta tõendavad, et X viibis kauba tellimise ajal, s.o 02.08.2021 koos Arno Jaagundiga sektsiooni 5 kambris 4, kuid kauba vastuvõtmise ajal 12.08.2022 oli paigutatud sektsiooni 4 kambrisse
15. Ühtlasi tõendavad nimetatud väljavõtted, et 12.08.2022 kuni kella 16.20ni viibis sektsiooni 5 kambris 4 Arno Jaagund üksinda.
16. Tunnistajana on üle kuulatud Tallinna Vangla valvur T, kelle ütluste järgi helistas vahistatu X ja teatas, et ta ei ole vangla kauplusest kaupa kätte saanud. Tunnistaja vaatas videosalvestisi ja tuvastas, et kaup anti üle Xi endisele kambrikaaslasele Arno Jaagundile. Tunnistaja väitel menetlusalune isik tunnistas tegu, temalt võeti kaubad ära ja kasutamata asjad anti Xle.
17. Samuti on üle kuulatud vangla kaupluse CargoExpert OÜ müüja G, kes oma ütlustes kinnitas, et nende ajutine töötaja jagas kauba kätte valele kinnipeetavale. Ta selgitas, et andis pärast kauba õigele kinnipeetavale, v.a tee ja kohvi, sest teine kinnipeetav oli neid juba tarvitanud.
18. Tunnistajate ütlused haakuvad vaatluse protokolli ja sellele lisatud fotodega, millest on näha, et 12.08.2022 kella 11 paiku toimub kauba jagamine kambritesse. Kella 11.07 ajal on kaupluse töötaja S5 sektsiooni kambri nr 4 juures ning kella 11.10 paiku annab kambris viibiv kinnipeetav müüja ulatatud paberi allossa allkirja. Järgmise kahe videosalvestise vaatluse järgi annab kinnipeetav esemed kella 16.08 paiku valvuritele üle.
19. Eeltoodud tõenditega on kinnitust leidnud, et Arno Jaagund viibis 12.08.2021 kella 12.06 paiku Tallinna Vangla RS-hoone teise üksuse S5 sektsiooni kambris nr 4 üksinda. Ta ei olnud ise kauplusest kaupa tellinud. Ta pani Xle mõeldud kauba tellimislehele nr 5188295 kaupa kättesaamise kohta allkirja ja andis nii kaupluse müüjale mõista, et on ise X. Selle tulemusena anti kambrisse Arno Jaagundile teise kinnipeetava Xi poolt ostetud kaup koguväärtuses 27,28 eurot. Nimetatud kaubad võeti Arno Jaagundilt neli tundi hiljem kambrist ära, kuid kinnipeetav oli osa teed ja kohvi ära tarvitanud.
20. Menetlusalusel isikul puudus Xi nõusolek kauba vastuvõtmiseks ja selle tarvitamiseks. Andes müüjale võõra isiku eest allkirja kauba kättesaamise kohta, identifitseeris Arno Jaagund ennast Xna, kes on kauba eest maksnud ja kellel on õigus kaup vastu võtta. Selle tõttu sattus müüja eksitusse ja väljastas Arno Jaagundile Xi kauba. Kirjeldatud käitumise näol ei ole tegemist varguse tunnustele vastava teoga, sest varguse puhul eeldatakse valduse üleminekut valdaja nõusolekuta. Tegemist on nn kolmnurkkelmusega, mille puhul Arno Jaagund viis eksitusse kolmanda isiku (kaupluse müüja), kes tegi pettuse tõttu varakäsutuse, mille tagajärjel sai X varalist kahju ja süüdlane varalist kasu. Seega vastab Arno Jaagundi tegu KarS § 209 lg 1 objektiivsetele tunnustele. Arvestades aga asjaolu, et tegemist on süüteoga väheväärtusliku asja vastu, s.o petetud esemete rahaline väärtus ei ületanud kahtekümmend miinimumpäevamäära, siis on tegu kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi.
21. Eelkirjeldatud väärteo toimepanemine on võimalik üksnes tahtlikult. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis selgitab Arno Jaagund, et tema ei tahtnud Xi tellitud kaupa 3 4-22-520 varastada, vaid nimetatud isik ise lubas tal enne kambrist lahkumist oma kauba vastu võtta. Kohus ei pea selliseid väiteid eluliselt usutavaks ja need ei kattu ka muude tõenditega. Nimelt nähtub Xi ütlustest, et kambri vahetamise põhjus oli see, et neil tekkis Arno Jaagundiga tüli. Seega ei olnud nendevahelised suhted sõbralikud ning pole mingisugust alust arvata, et X oleks olnud nõus kauaoodatud kaubast Arno Jaagundi kasuks loobuma. Seda, et X kaupa väga ootas, näitab ka viimase tegevus. Tunnistajate ütlustest selgub, et X hakkas juba samal päeval kella nelja ajal oma kaupa nõudma. Xi ütluste järgi ei läinud see algul ladusalt, ta pidi ta selleks valvureid veenma ja näitama K-raha väljavõtet broneeringu kohta. Kui kinnipeetav oleks ise soovinud oma kauba kaebajale anda, siis ta ilmselgelt ei oleks sellisel viisil käitunud. Kohus on seisukohal, et võimaluse avanedes oli menetlusaluse isiku soov ja tahe kaupluse müüjat eksitada, see tal õnnestus ning teise kinnipeetava kaupade endale võtmisega tekitas talle varalise kahju. Seega on Arno Jaagund teo toime pannud kavatsetult.
22. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab KarS § 218 lg 1 koosseisule. Arno Jaagundi õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
23. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest (Viimati antud RKKKo 1-18-2232/179 p-s 71). Nimelt selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
24. Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu on KarS § 218 lg 1 järgi karistusena võimalik määrata rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on Arno Jaagundile toimepandu eest määranud kergemaliigilise karistuse (rahatrahvi) ja seda alammäära lähedaselt. Süü suurust hinnates märgib kohus, et väljapetetud vara väärtus ei olnud suur ning sellestki suurem osa tagastati. Menetlusalusel isikul oli võimalik ära kulutada üksnes väike osa saadust. Süüdlase karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et rahatrahvi määramisel 20 päevamäära ulatuses on kohtuväline menetleja tekitatud kahju suurusega juba arvestanud ning hoolimata sellest, et isikut on korduvalt nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud varavastaste süütegude eest, määranud karistuse, mis on vaid veidi üle alammäära. Taoline karistus peaks mõjutama Arno Jaagundit edaspidi taolistest tegudest hoiduma. Määratud karistus on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest kinnitab üldsusele omandi puutumatuse ja kaitstuse põhimõtet ning näitab, et reeglite rikkumise korral järgneb selle toimepanijale ebameeldiv tagajärg.
25. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Arno Jaagundile kaebus tuleb jätta rahuldamata. Isikule etteheidetav tegu on tõendatud ning määratud karistus on õigustatud. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 4