Obsah (7)
§ 76§ 141§ 142§ 145§ 146§ 64§ 68KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-17-8694 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär
§ 76
lg 5 alusel allutada Joel Viirlaid
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all 2 (kaheks) aastaks. Käitumiskontrolli ajal on Joel Viirlaid kohustatud täitma
§-s 75 lg 1 p-des 1-6 ja §-s 75 lg 2 p-des 4, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõuded ja kohustusi: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) otsima endale töökoha hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest või võtma ennast arvele Töötukassas; 8) mitte suhtlema alaealiste isikutega; 9) alluma elektroonilisele valvele 7 ( seitsme) kuu jooksul alates elektroonilise valveseadme süüdimõistetu keha külge kinnitamisest. Joel Viirlaidi katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Joel Viirlaid vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu 8.02.2018 otsusega mõisteti Joel Viirlaid süüdi
§ 141
lg 2 p 1 ja 6 järgi ajavahemikul 16.08.2004 - 01.09.2006 toimepandud kuritegudes ja karistati vangistusega 6 aastat;
§ 141
lg 2 p 1 ja 6 (varasemalt
§ 142
lg 2 p 1 ja 2) järgi ajavahemikul 16.08.2004 - 01.09.2006 ja 2012 täpselt tuvastamata kuupäeval toimepandud kuritegude eest ja karistati vangistusega 3 aastat 6 kuud;
§ 145
lg 2 (varasemalt
§ 146
) järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud.
§ 64
lg 1 järgi suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 04.04.2017 - 05.04.2017, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmata karistuseks mõisteti vangistus 6 aastat 11 kuud 28 päeva. Süüdistuses
§ 141
lg 2 p 1 ja 6 (episoodid ajavahemikul 02.09.2006 -15.08.2009) ja
§ 141
lg 2 p 1 ja 6 (varasemalt
§ 142lg 2 p 1 ja 2; episoodid ajavahemikul 02.09.2006 15.08.2009) järgi mõisteti J.
Viirlaid õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2018 kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 8.02.2018 otsus Joel Viirlaidi süüditunnistamises ja karistamises
§ 141
lg 2 p 1 ja 6 järgi ajavahemikul 16.08.2004 - 01.09.2006 toimepandud kuritegudes ja
§ 141
lg 2 p 1 ja 6 (varasemalt
§ 142lg 2 p 1 ja 2) järgi ajavahemikul 16.08.2004-01.09.2006 toimepandud kuritegudes ning lõpetati kriminaalmenetlus Kr
MS § 199 lg 1 p 2 alusel süütegude aegumise tõttu. Joel Viirlaid tunnistati süüdi
§ 141lg 2 p 1 ja 6 järgi (kannatanu I.
B. V. episoodis 2012 kevad);
§ 141
lg 2 p 1 ja 6 (varasemalt
§ 142lg 2 p 1 ja 2) järgi (kannatanu I.
B. V. episoodis 2012) ja
§ 145
lg 2 (varasemalt
§ 146
) järgi ning liitkaristuse mõistmise osas
§ 64lg 1 järgi jäeti Harju Maakohtu 8.02.2018 otsus muutmata.
Käesoleval ajal kannab Joel Viirlaid karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 1.10.2018 ja lõpp 29.09.2025. 23.03.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Joel Viirlaidi isikliku toimiku, otsustamaks Joel Viirlaid vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve 2
(5)alla. Tartu Vangla toetab Joel Viirlaidi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Joel Viirlaid soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles toetab Joel Viirlaidi vabastamist enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtu põhjendused Joel Viirlaid kannab vanglakaristust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
§ 76
lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Joel Viirlaid esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Joel Viirlaid on andnud nõusoleku alluda vabanemise korral elektroonilisele valvele. Tartu Vangla kinnitusel on Joel Viirlaidil vabanemise korral võimalik elama asuda xxxxxxx kuuluvasse suvilasse aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning seal on täidetud ka elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimused. Seega on täidetud
§-s 76 lg 2 p 1 sätestatud formaalsed eeldused Joel Viirlaidi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamuse ja J.Viirlaidi kirjaliku taotlusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, 3
(5)leiab, et Joel Viirlaidi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Vangla iseloomustuse kohaselt Joel Viirlaidil distsiplinaarkaristused puuduvad ja tema käitumine on terve vangistuse vältel olnud korrektne. Süüdimõistetu on olnud majandustööga hõivatud 9.08.2019-01.09.2020 ja töötab ka käesolevalt alates 02.09.2020 xxxxxxxxxxxxxxxx xx-s xxxxxxxxxxx. 25.03.2021 läbis J.Viirlaid psühholoogi nõustamise ja täitis viha töövihikut. 01.10.2021-31.01.2022 läbis ta sotsiaalprogrammi "Uus suund." Joel Viirlaidi lähivõrgustikku kuuluvad tädi, kasuisa, vend ja poolõde, kellega suhted on head. Kinnipeetaval on xxxxxx, kellest xxxxxxxxxxx on kuriteo ohvrid. Suhted laste ja endise elukaaslasega on katkenud. 08.03.2022 TÄITIS andmetel rahalisi nõudeid ei ole. 08.03.2022 K-Raha andmetel on J. Viirlaidil vabanemisfondis xxxxxxx eurot ja vabakasutuskontol xxxxxx eurot. Vabanemise korral on J.Viirlaidil võimalik asuda tööle xx-s xxxxxxx. Süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine ja töötamine vanglas, psühholoogi nõustamisel ja sotsiaalprogrammis osalemine, kõigi rahaliste nõuete tasumine, lähedaste toetus ja vabaduses töökoha olemasolu iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Joel Viirlaidi äärmiselt negatiivselt iseloomustavateks asjaoludeks, mis räägivad vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisele vastu, on kuriteo asjaolud. Kohtuotsuse sisust nähtuvalt on kannatanuteks olnud süüdimõistetu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kelle suhtes Joel Viirlaid pikema aja jooksul ( aastatel 2009-2012) korduvalt pani toime seksuaalse enesemääramise vastaseid kuritegusid. Ajavahemikul 2009 augustist - 2012 juunini kaasas ta korduvalt suguühendusest erineval viisil sugulise kire rahuldamisele xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx (sünd xxxx), katsudes mitmel korral kuus xxxxx rindu. 2012 aastal astus J.Viirlaid suguühtesse oma teise x-xxxxxxxxxxxxxxxx xxxx), pannes koos saunas olles viimasele oma suguti suhu. Lisaks kaasas J.Viirlaid 2012 aastal sugulise kire rahuldamisele suguühendusest erineval viisil sama xxxxxx, katsudes oma käega ühel korral xxxxx suguelundit. Kõik J. Viirlaidile süüks arvatavad kuriteod pani süüdistatav toime kavatsetult. Joel Viirlaid kasutas ära xxxxxxx seisundit, milles nad ei olnud võimelised oma ea tõttu toimunust aru saama. Joel Viirlaid pani xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes toime seksuaalse iseloomuga tegusid mitme aasta jooksul. Seega ei mõistnud ta üldse oma tegude raskust. Süüdistatav rahuldas oma sugulist kirge mõtlemata üldse sellele, milliseid tagajärgi (füüsilisi või vaimseid traumasid) võib see kaasa tuua tema alaealisele ohvrile. Seksuaalse väärkohtlemise tagajärjed võivad saata ohvrit läbi terve elu. Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2018 otsusest nähtub, et noorimal xxxxx diagnoositi 2013 xxxxxxxxxxxxxxxxxx- ärevushäire alavorm, mille puhul laps ei suuda rääkida kindlate isikutega verbaalselt. Ei ole välistatud, et xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja ravi on tingitud J.Viirlaidi tegevuse tulemusel. Kannatanute seksuaalne väärkohtlemine jätab vaatamata teraapiale ja ravile jäljed kannatanute psüühikale. Ennetähtaegse vabastamise jaatamiseks peab olema kindel, et süüdlane on mõistnud oma tegude tähendust, õigusvastasust ning mõistnud kuriteo raskust. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusest nähtuvalt Joel Viirlaidi kaitseversiooni kohaselt xxxx ise algatas 2012 saunaintsidendi ning ema mõjutas xxxx süüstavaid ütlusi andma. Samuti väitis süüdistatav, et vanima xxxxx suhtes seksuaalkuritegusid toime pannud ei ole. Ka vangla iseloomustuses on märgitud, et Joel Viirlaid eitab kuritegude toimepanemist, põhjendades süüdimõistmist endise naise pöördumisega uurimisorganite poole kättemaksust ja armukadedusest. Ka kohtuistungil süüdimõistetu avaldas, et ei pea ennast kuritegudes süüdi olevaks, ent kuna toimunust on pikk aega möödas, 4
(5)kohtuotsusele vastu ei vaidle ja mõistetud karistust peab normaalseks. Tuleb nentida, et vangla iseloomustuses märgitu ja süüdimõistetu istungil avaldatu annab alust kahtluseks, kas süüdimõistetu käesolevaks ajaks on oma käitumise lubamatusest täiel määral aru saanud. Samas on kuritegude toimepanemisest käesolevaks ajaks möödas 10 aastat. Kuritegude toimepanemisest möödunud pikka ajavahemikku arvestades ei loe kohus kuriteo asjaolusid enam nii kaalukaks, mis välistaks praegu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise. Süüdimõistetu omab ainult ühte kehtivat kriminaalkaristust s.o praegu kantav karistus. Seega võib eeldada, et seni vangistuses oldud aeg on olnud piisav mõjutamaks süüdimõistetut edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohtuotsuste sisust tuleneb, et esimesed menetlustoimingud J.Viirlaidi suhtes tehti 2017 aasta aprillis ning ta oli vabaduses kuni Harju Maakohtu 8.02.2018 otsuse jõustumiseni. Seega ka ajavahemikul 2012 kevadest kuni vangistuse kandmise alguseni 2018 aasta sügisel ei teinud J.Viirlaid midagi õigusvastast. Süüdimõistetu on karistuse kandmise aja jooksul käitunud täiesti õiguskuulekalt ja kasutanud karistuse kandmise aega kasutanud otstarbekalt, osaledes tööhõives ja muudes täitmiskavas ettenähtud tegevustes. Ülejäänud karistusajast osa jooksul käitumiskontrollile allumine on tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Käitumiskontrollile allumine tagab piisava kontrolli süüdimõistetu edasise käitumise üle. Positiivne käitumine vangistuse ajal annab alust loota, et süüdimõistetu suudab hoiduda rikkumiste toimepanemisest vabaduses. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida tema katseajaks vajalike lisakohustuste määramine.
§ 76
lg 5 kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Kuigi vangla iseloomustuses on tehtud ettepanek määrata käitumiskontrolli tähtajaks 12 kuud, peab kohus vajalikuks käitumiskontrolli määramist seaduses lubatud maksimaalseks tähtajaks. Süüdimõistetu on seni ära kandnud üksnes pool vangistusest. Kuriteo raskust ja toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus vajalikuks süüdimõistetu üle järelevalve teostamist pikema aja jooksul. Süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks on otstarbekas talle määrata lisakohustusi nagu on vangla iseloomustuses ettepanek tehtud. Kohus nõustub vangla iseloomustuses tehtud ettepanekuga elektroonilise valve tähtaja pikkuse osas.
§ 76lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ära kandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)