Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3141 lg 2 alusel kostjale kätte tema poolt maksekäsu kiirmenetluses avaldatud e-posti aadressil. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel
407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Vastavalt
lg 8 viimasele lausele ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Modena Estonia OÜ (faktoor), Aravon OÜ (müüja) ning kostja 03.07.
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulus kokku 592 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 432 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 95 eurot, kokku 140 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot välja mõistmine ei ole põhjendatud.
§-le 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Antud juhul ei ole maksekäsu kiirmenetlus lõppenud ei maksekäsu tegemise ega võla tasumise tõttu menetluse lõpetamisega, mistõttu ei ole
§-le 4842 alusel maksekäsu menetluskulude välja mõistmine põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud GRIFF Õigusbüroo OÜ jurist Aivira Kollamaa. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal esindustoiminguteks 3 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks) ühe tunni eest, kokku 3 tunni eest tasu summas 432 eurot (sh käibemaks). Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku summas 288 eurot (sh käibemaks). Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 428 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 140 eurot ja lepingulise esindaja kulud 288 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 428 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine
lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.