← Eesti

2-21-12247/36

Obsah (13)§ 433§ 178§ 187§ 359§ 361§ 429§ 206§ 431§ 432§ 173§ 168§ 150§ 195

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-21-12247 Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2022, Pärnu Tsiviilasi A. B. ja M. P. h

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. B. (hageja I) ja M. P. (hageja II) hagi Everet Consult OÜ (kostja) vastu kohustuse täitmiseks kohustamise või ettemaksu tagastamise ning varalise- ja mittevaralise kahjuhüvitise maksmise nõudes ning kostja vastuhagi hagejate kasuks seatud eelmärke kustutamiseks. Hagejad paluvad kohustada Everet Consult OÜ-d, registrikood 14143387, täitma Everet Consult OÜ, A. B. ja M. P. vahel 27.01.2021 sõlmitud xxx kinnistu võlaõiguslikku müügilepingut ehituskohustusega hiljemalt 15 septembriks 2021 või (alternatiivselt) välja mõista Everet Consult OÜ-lt M. P. ja A. B. kasuks solidaarselt ettemaksu summas 50 000 eurot, M. P. kasuks varalise kahju ja kulutuste hüvitamiseks 996,26 eurot; A. B. kasuks varalise kahju ja kulutuste hüvitamiseks 1693,38 eurot; M. P. ja A. B. kasuks solidaarselt mittevaraline kahju summas kohtu äranägemisel; M. P. ja A. B. kasuks solidaarselt põhinõudelt 53812,14 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates hagi esitamisest nõude tasumiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palub tuvastada hagejate kohustuse anda nõusolek kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa xxxxxx) hagejate kasuks seatud eelmärke kustutamiseks ning asendada hagejate nõusolek kohtulahendiga.
  2. Pooled vaidlevad vastastikku hagidele vastu.
  3. Kohus peatas poolte taotlusel

§ 359lg 1 alusel menetluse kuni 01.05.2022.

  1. Hagejate lepinguline esindaja edastas 19.04.2022 kohtule Pärnu notar Anne Kaldvee poolt 12.04.2022 koostatud ja tõestatud notariaalakti nr 682, millise
  2. peatükis on pooled avaldanud hagist ja vastuhagist loobumise, kokkuleppe menetluskulude endi kanda jätmise kohta ning taotlused riigilõivude pooles ulatuses ja tagatise tagastamiseks. 5.

§ 361

lg 1 kohaselt kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesolevas asjas menetlus peatati kompromissiläbirääkimiste ja -lepingu sõlmimiseks. Kuna pooled on esitanud kohtule notariaalse lepingu, millises on pooled kohtule esitatud nõuetes 2 Tsiviilasi nr 2-21-12247 kokkuleppele jõudnud, on peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud ja asjas tuleb menetlus uuendada. Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega (

§ 361

lg 3).

§ 361lg 4 kohaselt uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.

Käesolevas asjas jäi menetlus pooleli eelmenetluse staadiumis. 6.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hageja õigus loobuda hagist on sätestatud ka

§ 206lg-s 1.

Hagejad ja kostja on 12.04.2022 avaldanud, et loobuvad 04.08.2021 esitatud hagiavaldusest (punkt 5.1) ja 06.12.2021 esitatud vastuhagist (punkt 5.2). Kohus võtab esitatud notariaalakti toimikusse. Kuna hagist ja vastuhagist loobumine toimus samaaegselt ning pooled on leppinud kokku ka menetluskulude kandmises (punkt 5.3), ei pea kohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks teavitada pooli hagist ja vastuhagist loobumisest ega nendelt vastuse küsimist. Kohtu hinnangul ei rikuta hagist ja vastuhagist loobumisega olulist avalikku huvi. Kohus võtab hagist ja vastuhagist loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse määrusega (

§ 431lg 1 esimene lause).

7.

§ 432sätestab menetluse lõpetamise tagajärjed.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on avaldanud, et on

§ 432sätestatud tagajärgedest teadlikud (punkt 5.7) 8.

Menetlust lõpetavas määruses märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173

lg 2).

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas tsiviilasjas loobusid pooled hagist ja vastuhagist seoses kohtuvälise kompromissi sõlmimisega.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teistsugust kokkulepet sõlminud (punkt 5.3). Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda ning seoses hüvitatavate menetluskulude puudumisega menetluskulusid kindlaks ei määra. 9.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4 esimene lause).

Pooled on vastavad taotlused esitanud (punktid 5.4 ja 5.5). Hagejad on hagiavalduse esitamisel 04.08.2021 tasutud riigilõivu 1100 eurot, seega tuleb hagejatele seoses hagist loobumisega

§ 150lg 2 p 2 alusel tagastada 550 eurot.

Kostja on vastuhagi esitamisel 15.11.2021 tasunud riigilõivu 300 eurot, seega tuleb kostjale seoses vastuhagist loobumisega

§ 150lg 2 p 2 alusel tagastada 150 eurot.

Kohus tagastab riigilõivud poolte nimetatud isikutele. 10. Hagejad on esitanud ka taotluse menetluses tasutud tagatisraha summas 3095 eurot tagastamiseks.

§ 195

lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.

§ 195

lg-st 2 tuleneb, et enne määruse tegemist saadab kohus tagatise tagastamise avalduse 3 Tsiviilasi nr 2-21-12247 seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud. Kuna hagejate avaldus tagatise tagastamiseks on tehtud kostja juuresolekul ja teadmisel, ei pea kohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks, enne tagatisraha tagastamise otsustuse tegemist, avalduse saatmist kostjale seisukoha võtmiseks. Kostja on notariaalaktile alla kirjutades hagejate taotlusega nõustunud. Kohus tagastab tagatisraha hagejate poolt nimetatud isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.