← Eesti

2-20-128476/36

Obsah (5)§ 429§ 277§ 168§ 162§ 177

Tsiviilasi nr 2-20-128476 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-128

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab kostja II vastu esitatud hagis menetluse otsust tegemata.

  1. Kohus leiab, et hagi kostja I vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  2. Hageja nõude aluseks on 11.03.2020 hageja ja kostja I vahel sõlmitud ostu-müügileping nr XXX, mille kohaselt hageja müüs kostjale I kokku 51 puitakent ja rõduust (edaspidi avatäited) ning teostas avatäidete paigaldustööd. Lisaks osutas hageja kostjale I lepingu alusel tõstukite ja tellingute renditeenust ning transporditeenust.
  3. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 kohaselt kohaldatakse müügilepingu kohta sätestatud ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Müügilepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või teenuse osutamises.
  4. Lepingust nähtub, et suurem osa hageja lepingust tulenevatest kohustustest seisnes avatäidete müümises (avatäidete maksumus oli 36 192 eurot, paigalduse maksumus 4406,22 eurot, tõstukite ja tellingute rendi maksumus 240 eurot ja transpordi maksumus 78 eurot). Kohus 5 leiab, et leping vastab müügilepingu tunnustele, milles on kõrvalkohustusena kokku lepitud paigaldustöödes ning osutatud tõstukite ja tellingute renditeenust ning transporditeenust.
  5. Lepingu kohaselt I makse summas 12 274,87 eurot tuli tasuda lepingu sõlmimisel ning II makse summas 28 641,35 enne akende paigaldamist/kättesaamist, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva peale akende valmimist (saabumist müüja lattu). Hagiavalduse kohaselt lepingu täitmise käigus lepiti kokku lisatööde teostamises ja maksumuses (648 eurot) ning muudeti maksetingimusi. Muudetud maksetingimuste kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale 41 564,22 eurot kolmes osas – I makse summas 12 274,87 eurot lepingu sõlmimisel, II makse summas 24 241,35 eurot enne avatäidete paigaldamist, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva peale avatäidete valmimist ja III makse summas 5048 eurot peale avatäidete paigaldustööde alustamist hageja poolt esitatava arve alusel. Hageja sõnul hageja alustas avatäidete paigaldamistöödega 28.04.2020 ja esitas 18.05.2020 kostjale I arve kolmanda makse tasumiseks. Arve tasumise tähtaeg saabus 22.05.
  6. Kostja I kinnitab vastuses hagile, et poolte vahelise kokkuleppe kohaselt III makse kuulus tasumisele kui leping on hageja poolt täielikult täidetud ning tööd ja tooted on kostja poolt täies ulatuses vastu võetud.
  7. Kohus selgitas 02.12.2021 kirjas pooltele, et kumbki pool peab tõendama oma väiteid, mis puudutavad kokkuleppeid maksetingimuste osas. Kuna kostja I ei ole tõendanud, et hageja ja kostja I vahelise kokkuleppe kohaselt kuulus III makse tasumisele pärast lepingu täielikku täitmist ja kostja I poolt tööde ja toodete vastu võtmist, tuleb kohtu hinnangul lähtuda hagiavalduses kirjeldatud maksetingimustest (välja arvatud lisatööde osas), mis on võrreldes lepingus algselt sätestatud maksetingimustega kostjale I soodsamad. Lisatööde osas saab lugeda tasunõude sissenõutavaks muutunuks tööde vastuvõtmisest. Selle kohtu seisukohaga on nõustunud ka hageja, kes on ka oma viivisenõuet vastavalt täpsustanud.
  8. Hageja on esitanud kohtule 29.06.2020 üleandmise - vastuvõtmise akti, millega hageja andis üle ja kostja I võttis vastu tooted ja paigaldusega seotud tööd vastavalt ostu-müügilepingule XXX aadressil Sirptiiva 1, Tallinn. Kohus saab aru, et kostjad ei ole vaidlustanud kostja I juhatuse liikme (kostja II) allkirja üleandmise - vastuvõtmise aktil. Kostja I kinnituse kohaselt ei ole ta töid täies ulatuses vastu võtnud. Kohus saab aru, et kostja I arvates võib tegemist olla 28.04.2020 allkirjastatud aktiga, mida kostjad pidasid akende ja rõduuste vastuvõtmise aktiks. Kostjad vaidlustasid dokumendi ehtsuse, leides et hageja lisas aktile tagantjärgi temale sobiva kuupäeva. 16.

§ 277

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kohtu arvates ei ole kostja I põhistanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et dokument (üleandmise - vastuvõtmise akt) ei ole koostatud sellel märgitud kuupäeval ning kostja I ei ole sellel märgitud tooteid ja töid tegelikult vastu võtnud. Kohus juhtis sellele tähelepanu 02.12.2021 kirjas ning andis võimaluse esitada dokumendi võltsituse põhistamiseks kohtule täiendavaid tõendeid. Kostja I ei ole dokumendi võltsituse põhistamiseks kohtule täiendavaid tõendeid esitanud.

  1. Kohus ei nõustu, nagu annaks akti sisu alust arvata, et tegemist oli üksnes akende ja rõduuste (51 tk) vastuvõtmis aktiga. Kostja I ei ole tõendanud oma väidet, et tema ei ole antud kuupäeval hagejaga isegi kohtunud. Kostja vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt palus hageja töötaja sama sisuga akti allkirjastada juba 08.05.2020, 13.05.2020 ja 15.06.2020 e-kirjades. 13.05.2020 e-kirjas kostja I keeldus akti allkirjasamast, kuna puudus üks uks ning puudusid käepidemed kõikidel akendel, üks aken oli olulisel määral kahjustatud paigaldamisel, värv oli kahjustatud. Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks hiljem hagejale mingeid pretensioone esitanud. 6
  2. Kuna kostja I on tooted ja paigaldusega seotud tööd vastu võtnud, siis tuleb eeldada, et hageja on omapoolsed lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud. Kostja I ole vastupidist tõendanud. Kostja I on küll selgitanud, et kuna hageja ei reageerinud kostja I korduvatele nõuetele ja ei täitnud lepingut lõpuni, oli kostja I sunnitud tellima ja ostma puuduvad osad kolmandatelt isikutelt ning lõpetama paigaldustööd ise. Kostja I sõnul kaasnesid sellega kostja I jaoks täiendavad kulud mitte vähem kui 3200 euro. Kostja I ei ole aga neid väiteid tõendanud. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt I lepingu täitmist, st kokkulepitud tasu maksmist.
  3. Kostja I kohustus lepingu järgi tasuma hagejale 40 916,22 eurot (sh käibemaks). Vaidlust ei ole selles, et lepingu täitmise käigus leppisid hageja ja kostja I kokku lisatööde (osade avatäidete ümberpaigalduse) teostamises ja lisatööde maksumuses 648 eurot. Koos lisatöödega kujunes lepingu maksumuseks 41 564, 22 eurot (40 916,22 eurot + 648 eurot). Kostja I on hagejale tasunud kokku 36 516,35 eurot - 11.03.2020 tasus kostja I hagejale 12 275 eurot ning 28.04.2020 tasus kostja I hagejale 24 241,35 eurot. Hageja on selgitanud, et lepingu kohaselt oli I makse suuruseks 12 274,87 eurot. Kostja I on nimetatud makse tasumisel selle ümardanud summaks 12 275 eurot ehk tasunud 0,13 eurot enam. Kostja I poolt enammakstud summa (0,13 eurot) arvestas hageja maha lepingu käigus (04.05.2020) kostjaga I kokkulepitud lisatööde maksumusest (hageja 21.10.2021 seisukoha p 1.5). Seega tuleb kostjalt I mõista hageja kasuks välja tasumata võlgnevus 5048 eurot.
  4. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu üldtingimuste p 6.2 kohaselt on hagejal maksekohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda kostjalt I viivist 0,15% võlgnetavalt summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul leidnud, et kokkulepitud viivisemäära 0,2% viivitatud summast päevas ei saa pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega ning et tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega (Riigikohtu
  5. aprilli
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48-40).
  7. Kohus on eelnevalt leidnud, et tasu lisatööde eest summas 648 eurot muutus sissenõutavaks tööde vastuvõtmisega 29.06.
  8. Seega on hagejal õigus nõuda lisatööde eest tasumisega viivitamise eest viivist alates 30.06.
  9. Ülejäänud osas tuleb lähtuda hageja nõudest, mille kohaselt ta arvestab viivist alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast, s.o 23.05.
  10. Seega hagiavalduse esitamise aja (07.01.2021) seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 1704,62 eurot (648 eurot x 0,15% päevas x 192 päeva + 4400 eurot x 0,15% päevas x 230 päeva). Alates 08.01.2021 mõistab kohus kooskõlas

§-ga 367 ning arvestades hageja nõuet välja viivise 0,15% tasumata võlast päevas kuni tasumata võlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid koos 07.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 5048 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg-te 4 ja 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, millisel juhul kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd hageja ei loobunud hagist kostja II vastu seoses nõude rahuldamisega, jäävad kostja II vastu hagi esitamisega seotud menetluskulud hageja kanda. 23. Kostja I vastu esitatud hagi puhul jäävad menetluskulud seoses hagi rahuldamisega

§ 162lg 1 alusel kostja I kanda.

7

  1. Menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks ei anna kohtu arvates alust asjaolu, et hageja on viivisenõuet tulenevat kostjate esitatud vastuväidetest vähendanud. Hageja vähendas viivisenõuet 36,94 euro ulatuses, mis on vähem kui 1% hagihinnast.
  2. Kostja II ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, seega jätab kohus kostja II menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
  3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõivud 600 eurot (riigilõiv hagiavalduselt, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 550 eurot, määruskaebuselt 50 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, lepingulise esindaja kostjaga I seotud kulud hagimenetluses 1680 eurot (tunnihind 120 eurot, ilma käibemaksuta, ajakulu 14 tundi – 07.01.2021 hagiavalduse koostamine 3 tundi, 08.03.2021 taotluse koostamine 0,25 tundi, 12.04.2021 taotluse koostamine 0,25 tundi, 01.06.2021 taotluse koostamine 0,25 tundi, 18.08.2021 määruskaebuse koostamine 1 tund, 25.08.2021 kaja osas seisukoha koostamine 0,5 tundi, 21.10.2021 kostjate vastusele seisukoha koostamine 6 tundi, 30.12.2021 seisukohtade koostamine 2 tundi, 03.02.2022 lõppseisukoha koostamine 0,5 tundi, 03.02.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi).
  4. Kohus leiab, et hageja menetlusulud kokku summas 2300 eurot on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu tasumise kohustust tuleneb seadusest ning hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Kooskõlas

§ga 4842 on hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist 20 euro ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning hageja lepingulise esindaja ajakulu on asjas tehtud menetlustoiminguid ning asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik. 28. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.