RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 7 lg 1 p 12 alusel riigi õigusabi andmisest. Maakohtu hinnangul soovib N. L. enda õigusi kaitsta seoses sündmusega, mille kohta alustati kriminaalmenetlust. Kuivõrd kuriteo toimepanemise asjaolusid uurib ning kohtueelset menetlust juhib prokuratuur, pole N. L-il kannatanuna vaja koostada dokumente ega teha toiminguid, mis nõuaksid õigusteadmisi. Sama sündmuse tõttu soovib ta kriminaalmenetluse alustamist vangla ametnike suhtes, kuid kriminaalmenetluse alustamata jätmine on põhjendatud. Seetõttu on N. L-i taotlus perspektiivitu.

1. Harju Maakohtu määruse vaidlustas N. L., taotledes kohtumääruse tühistamist ja riigi õigusabi taotluse rahuldamist.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul analüüsis maakohus riigi õigusabi taotluse põhjendatust seoses mõlema kuriteokaebuse menetlusega. Muu hulgas oleks riigi 1-21-6033 õigusabi andmine perspektiivitu asjas, mille puhul kriminaalmenetlust ei alustatud. Riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda

§ 7lg 1 p 5 alusel. Ühtlasi märkis ringkonnakohus, et määruse võib vaidlustada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 696 lg-te 1–3 ja § 218 lg 3 kohaselt. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Ringkonnakohtu määruse vaidlustas N. L., taotledes nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist ja riigi õigusabi taotluse rahuldamist. Kaebuse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses kirjeldas ta vangla ametnike tegevust, millest johtuvalt kaaskinnipeetava rünne võimalikuks sai, kuid kaebaja väidetega ei arvestatud.
2. Prokuratuur leiab, et ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Ringkonnakohtu määruses sisalduva vaidlustamisviite järgi võib määruse TsMS § 696 lg-te 1–3 ja § 218 lg 3 kohaselt vaidlustada isik ise või tema esindaja. TsMS § 696 lg-d 1–3 reguleerivad ringkonnakohtu määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise korda. TsMS § 218 lg 3 teine lause aga sätestab, et hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Ringkonnakohus ei esitanud põhjendeid selle kohta, miks tuleb vaidlusaluse kohtumääruse edasikaebamisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse seadustiku normid. Seetõttu hindab kolleegium järgnevalt, missuguses menetluskorras riigi õigusabi taotlus lahendada tuli ja missuguses menetlusseaduses ette nähtud korras niisugust otsustust vaidlustada saab.
4. Riigikohtule esitatud määruskaebuses soovib N. L. jätkuvalt vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist ja saada riigi õigusabi kaebuse esitamiseks ringkonnakohtule. Kuritegude kohtueelse menetluse korda reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS § 1 lg 1). KrMS § 38 lg 1 p 1 järgi saab kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustada kannatanu sama seadustiku §-des 207 ja 208 sätestatud korras (süüdistuskohustusmenetlus). Eelneva põhjal leidsid nii maakui ka ringkonnakohus õigustatult, et N. L. taotleb riigi õigusabi kannatanuna kriminaalasja kohtueelses menetluses. KrMS § 41 lg 3 esimene lause sätestab, et kannatanule antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ette nähtud alustel ja korras.
5. Riigi õigusabi seaduses eristatakse riigi õigusabi menetlusliikide kaupa (

§ 4lg 3).

Muu hulgas saab taotleda riigi õigusabi isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus (

§ 4

lg 3 p 2).

§-st 10 nähtub üldise põhimõttena, et kriminaalasjas esitatakse riigi õigusabi taotlus konkreetse asja lahendamise pädevusega menetlejale, s.t sellele kohtule, prokuratuurile või uurimisasutusele, kelle menetluses kriminaalasi parajasti on või kelle menetlusse see asi (kaebus) tulevikus saabub. 10. Riigi õigusabi andmise otsustamist reguleerib aga

§ 15. Osutatud sätte 1.

lõikes nähakse ette, et kohtumenetluse käigus esitatud riigi õigusabi taotluse lahendab asja menetlev kohus määrusega kohtumenetluse seaduses ette nähtud korras. Sama paragrahvi 2. lõike esimese lause kohaselt otsustab maa- või halduskohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 15

lg-d 3 ja 31 sätestavad, et riigi õigusabi andmise kahtlustatavale või süüdistatavale, samuti kannatanule

§ 6lg-s 22 ette nähtud juhul otsustab kohus, prokuratuur või uurimisasutus määrusega. Riigi õigusabi andmise 2

§ 15lg 8).

11. Kolleegiumi hinnangul järeldub

§ 15

lg-st 1, et kohtumenetluse käigus esitatud riigi õigusabi taotluse lahendab kohus süüteomenetlust, tsiviilkohtumenetlust või halduskohtumenetlust reguleeriva seadustiku alusel. Sellele viitab tõsiasi, et erinevalt sama paragrahvi teisest lõikest kõneldakse selles sättes kohtumenetlust reguleerivast seadusest üldiselt, pidades silmas kõiki menetlusliike. Öeldu tähendab omakorda, et kriminaalasja kohtumenetluses esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamisel võetakse aluseks kriminaalmenetluse seadustiku normid. Kriminaalmenetluse seadustikust peab juhinduma ka

§ 15

lg-tes 3 ja 31 märgitud juhtudel, aga samuti riigi õigusabi andmise kohta tehtud otsustuse vaidlustamisel nii kriminaalasja kohtueelsel uurimisel kui ka kohtumenetluses (

§ 15lg 8).

12. N. L. taotleb kannatanuna esindaja määramist kriminaalasja kohtueelses menetluses. Seetõttu leidis ringkonnakohus ilmselt

§ 15

lg-s 2 märgitu põhjal, et taotlust peab menetlema tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud hagita menetluse korras ning taotluse lahendamise kohta tehtud otsustuse vaidlustamisele laieneb samuti nimetatud seadustikus ette nähtud kord. Kolleegium möönab, et

§ 15lg 2 sõnastus, sh koostoimes lõigetega 3 ja 31, võimaldab erinevaid tõlgendusi.

Ometi ei saa ringkonnakohtu mõttekäiku toetada järgmiste argumentide tõttu. 13. Nagu eespool osutatud, tehakse erinevates riigi õigusabi seaduse normides vahet sellel, kas jutt on kohtumenetlusest üldiselt või peetakse silmas mõnda konkreetset menetlusliiki (vt käesoleva määruse p 11). Ka kriminaalasjade puhul on seadusandja riigi õigusabi seaduses korduvalt eristanud mõisteid kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus (vt

§ 4

lg 3 p-d 2, § 10 lg 5, § 22 lg-d 3 ning 7).

§ 15

lg-s 2 kõneldakse seevastu väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotlusest. Kohtumenetlusele eelneva etapina toimub kriminaalasja kohtueelne menetlus iseenesest väljaspool kohtumenetlust. Siiski lubavad nii ülejäänud seadusest erinev mõistekasutus kui ka samas normis sisalduvad viited tsiviil- ja halduskohtumenetluse seadustikele järeldada, et silmas peetaksegi just tsiviil- ja halduskohtute pädevusse kuuluvate asjadega seoses esitatud riigi õigusabi taotlusi. Niisuguste taotluste esemeks on eeskätt

§ 4

lg 3 p-des 8 ja 9 nimetatud riigi õigusabi liigid: õigusdokumendi koostamine, õigusnõustamine või muu esindamine, mille eesmärk pole isiku kaitsmine või esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses.

§ 10

lg-test 2 ja 3 tulenevalt kuulub viimati nimetatud muu esindamise alla ka esindus väärteoasja kohtuvälises menetluses (mitte aga kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja lahendi peale). 14.

§ 15lg 2 muudeti 1.

jaanuaril 2021 jõustunud notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 22.12.2020, 34). Nimetatud sätte esimesse lausesse lisati sõnad “või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras“. Eelnõu (200 SE, Riigikogu XIV koosseis) seletuskirjas põhjendati seadusemuudatust vajadusega tagada õigusselgus. Seadusandja soovis kindlaks määrata, et nii maa- kui ka halduskohus saaksid neile esitatud riigi õigusabi taotluse lahendada just selle menetlusliigi tarbeks mõeldud menetlusseadustiku järgi. Ka vaadeldava normi muutmine kinnitab, et riigi õigusabi taotlus lahendatakse süüteomenetlust, tsiviilkohtumenetlust või halduskohtumenetlust reguleeriva seadustiku alusel vastavalt sellele, missugune menetleja või kohus on nimetatud seadustike järgi pädev taotluses kirjeldatud asjaoludest lähtuvat nõuet lahendama. Lisaks toetab seesugust seisukohta menetlusökonoomia argument, sest taotluse põhjendatust hindaks just seda liiki vaidlustele spetsialiseerunud ning selle eripäradega kursis olev menetleja või kohtuharu (vt Riigikohtu erikogu 21. aprilli 2022. a määrus nr 2-22-2054/8, p 6). 15. Tähelepanu väärib seegi, et kriminaalasja alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamisel maakohus kaebust ei lahendagi. KrMS § 208 kohaselt on kannatanu kaebuse läbivaatamise ja 3

§ 10lg 5 kohaselt kriminaalasja kohtueelses menetluses taotluse esitada.

16. Ka riigi õigusabi seaduse süstemaatikaga ei ole loogiliselt ühildatav see, et

§ 15

lg 2 järgi peaks mõnel juhul süüteomenetlusega seotud asjas riigi õigusabi taotluse lahendamine ja vaidlustamine toimuma tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Kui üldjuhul –

§ 15

lg-tes 1, 3 ja 31 märgitud olukordades – otsustatakse riigi õigusabi määramine kriminaalmenetluse norme järgides aga

§ 15

lg-s 2 kirjeldatud juhul tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel, oleks erinev nii taotluse lahendamise kui ka riigi õigusabi andmise kohta tehtud otsustuse vaidlustamise kord. Teisisõnu saaks mõni menetlusosaline või menetlusväline isik riigi õigusabi andmise kohta tehtud otsustust vaidlustada kriminaalmenetluse seadustikus, mõni aga tsiviilkohtumenetluse seadustikus sisalduvate reeglite järgi. Erinev kohtlemine on sõltuvalt asjaoludest küll võimalik, aga selleks peab olema mõjuv põhjus. Süüdistuskohustusmenetluse olemust arvestades (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2020. a määrus nr 1-20-79/9, p-d 24–33) on seda raske leida. Pealegi nähtub

§ 15

lg-st 3 ja § 23 lg-st 3, et riigi õigusabi tasu ning riigi õigusabi kulude kindlaksmääramisel tuleb menetlejal kohtueelses menetluses juhinduda kriminaalmenetluse seadustikust.

1. Eeltoodust johtuvalt ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu tõlgendusega ning leiab, et N. L-i riigi õigusabi taotluse lahendamisele ja selle kohta tehtud otsustuse vaidlustamisele tuleb kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku norme. Õigusselguse huvides võiks seadusandja riigi õigusabi seaduses täpsustada kannatanule süüdistuskohustusmenetluses riigi õigusabi andmise otsustamise korda.
2. KrMS § 384 lg 2 sätestab, et ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on KrMS § 344 lg-s 3 loetletud isikutel, samuti advokaadi vahendusel menetlusvälisel isikul, kelle õigusi või seaduslikke huve on kohtumäärusega piiratud. Seega on kohtumenetluse pool, v.a prokuratuur ja advokaadist kaitsja, ning menetlusväline isik õigustatud vaidlustama ringkonnakohtu määrust üksnes advokaadi vahendusel. Erandina võib advokaadist esindaja vahenduseta kaebuse esitada ja Riigikohtus kaebuse läbivaatamisel osaleda Eesti Vabariik, kui ta on kriminaalmenetluses kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik (KrMS § 344 lg 6). Järelikult pole N. L-il õigust ringkonnakohtu määrust ise esitatud määruskaebusega vaidlustada. Kohtumääruses esitatud seadusele mittevastav lahendi vaidlustamise kord ei muuda iseenesest seaduses kirjeldatud kaebekorda ega selle tähtaegu (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a määrus nr 1-19-5631/41, p 13).
5. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 350 lg 2 p-st 2, jätab kolleegium N. L-i määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4