← Eesti

2-21-10665/27

Obsah (5)§ 167§ 157§ 162§ 168§ 158

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-10665 Määruse kuupäev Tartu, 11. mai 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kaupo Paal ja Kalev Saare Kohtuasi Olga Otsa

) §-s 157 sätestatud nõude täitmise tähtaeg. Avaldaja ei ole kuritarvitanud oma õigusi, vaid on oma võlgasid võimalust mööda vähendanud. Avaldajal oli tahe sõlmida puudutatud isikuga kokkulepe võlgnevuse tasumiseks, kuid kokkulepet ei saavutatud. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isiku viited

§ 167

lg-le 1 asjakohased, kuivõrd täitemenetluse pooled ei ole pidanud läbirääkimisi nõude üle ega ka asjaolude üle, millest nõue võib tuleneda.

  1. Sissenõudja palus jätta avaldus rahuldamata, kuna nõude täitmise aegumine on vahepeal peatunud (lepiti kokku mitmes maksegraafikus, peeti läbirääkimisi) ja sellest tulenevalt ei ole kümne aasta pikkune aegumise tähtaeg veel saabunud.
  2. Harju Maakohus jättis
  3. septembri
  4. a määrusega avalduse rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks menetluskuluna välja 420 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt. Maakohus leidis, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine ei ole aegunud, kuna kohtutäituri ja sissenõudja esitatu kohaselt ei ole möödunud

§ 157lg-s 1 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg.

Avaldaja on allkirjastanud kohtutäituri vahendusel kaks maksegraafikut, millest esimene kehtis ajavahemikul

  1. veebruarist 2010 kuni
  2. augustini 2010 (6 kuud) ning teine ajavahemikul
  3. märtsist 2019 kuni
  4. märtsini 2021 (ca 2 aastat), mistõttu on avaldaja vastu esitatud nõude aegumistähtaeg pikenenud ca 2,5 aastat tulenevalt

§-dest 162 ja

  1. Maakohtu lahendi kohaselt pidasid võlgnik ja sissenõudja läbirääkimisi nõude täitmise ja ümberkujundamise üle alates
  2. detsembrist 2020, mil sissenõudja tegi ettepaneku tasuda võlgnevus vähendatud ulatuses, kuni
  3. aprillini 2021 (maakohtu lahendis ekslikult
  4. juunini 2021), mil avaldaja esitas kohtutäiturile aegumise avalduse. Kohtu hinnangul on põhjendatud sissenõudja seisukoht, et läbirääkimiste toimumise ajal oli täitemenetluse esemeks oleva nõude aegumine peatunud ning seda ajavahemikku ei arvata aegumistähtaja hulka tulenevalt

§-st 167 ja § 168 lg-st

  1. Seetõttu on avaldaja vastu esitatud nõude aegumistähtaeg pikenenud ca 2,5 aastat ning avalduse esitamise seisuga (s.o
  2. juulil 2021) ei ole möödunud

§ 157lg-s 1 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg.

  1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega avaldus rahuldada.
  2. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
  3. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus muutis
  5. novembri
  6. a määrusega maakohtu määruse põhjendusi, kuid jättis resolutsiooni muutmata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäid avaldaja kanda. 2

(6)2-21-10665 Ringkonnakohus mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks menetluskuluna välja 420 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt. Maakohtu põhjendused ei ole piisavalt selged aegumise tähtaja määramisel ja lisaks on maakohus eksinud selles, et ei arvestanud aegumise peatumist kuupäevalise täpsusega. Maakohus tuvastas, et täiteasja täitedokument on Harju Maakohtu
  1. detsembri 2009 kohtuotsus, mis esitati täitmiseks
  2. detsembril 2009 ja samal päeval alustas kohtutäitur ka täitemenetlust. Ringkonnakohus täpsustas, et alates
  3. aprillist 2011 hakkas täitmisel olevale nõudele kulgema uus kümne aasta pikkune aegumistähtaeg, s.t nõude täitmine sai aeguda kõige varem
  4. aprillil
  5. Ringkonnakohus nõustus võlgnikuga selles, et võimalikud enne
  6. aprilli 2011 kokku lepitud ja selleks ajaks lõppenud maksegraafikud ei ole aegumise peatumise tuvastamisel olulised, kuna
  7. aprillil 2011 hakkas kulgema uus kümneaastane aegumistähtaeg. Seega leidis maakohus
  8. veebruarist 2010 kuni
  9. augustini 2010 kehtinud maksegraafiku kohta valesti, et aegumistähtaeg pikenes kuue kuu võrra. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nõude aegumine peatunud maksegraafiku kokkuleppimise tõttu
  10. märtsist 2019 kuni
  11. märtsini
  12. Üksnes eelnimetatud ajavahemikul tasutud maksed ei tõenda maksegraafikus kokkuleppimist, kuivõrd konto väljavõtetest ei saa teha järeldust võlgniku ja sissenõudja vahelise kokkuleppe sõlmimise ega täiendava tähtaja andmise kohta. Maksegraafiku kokkuleppimist ei ole kinnitanud ka kohtutäitur vastuses kohtunõudele. Kuivõrd vaidlusalusel ajavahemikul tegi võlgnik sissenõudja nõude täitmiseks kohtutäiturile regulaarseid makseid, millest võib järeldada, et võlgnikule ei olnud antud ajutiselt õigust täitmisest keelduda, siis

§ 162eeldused ei olnud täidetud.

Ringkonnakohus ei nõustunud võlgniku määruskaebuse seisukohaga, et asja materjalide põhjal ei saa tuvastada läbirääkimiste pidamist. Võlgnik on seisukohal, et pooled vahetasid vaid arvamusi.

§ 167

lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Viidatud sätte teise lause kohaselt eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.

-i kommenteeritud väljaande järgi piisab läbirääkimisteks igast arvamuste vahetamisest nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui üks pool kohe teise poolega arutamisest ei keeldu. Läbirääkimistest peab nähtuma, et arvamuste vahetamise tulemusel on võimalik saavutada kokkuleppeline lahendus. Aegumise peatumine lõpeb tahte väljendamisega läbirääkimisi mitte jätkata. Ringkonnakohtu hinnangul saab läbirääkimiste ajaks lugeda ajavahemikku

  1. detsembrist 2020 kuni
  2. aprillini 2021, s.o alates sissenõudja
  3. detsembril 2020 saadetud e-kirjast, milles viimane tegi ettepaneku sõlmida kompromiss. Seejärel vahetati mitmes e-kirjas arvamusi nõude jäägi ja kompromissi summa üle. Võlgniku esindaja viimane,
  4. märtsi 2021 kiri näitab, et võlgnik veel kaalub pakkumist, kuid võlgniku
  5. aprillil 2021 kohtutäiturile esitatud avaldust tuleb pidada läbirääkimiste lõppemise ajaks, kuna selles väljendub võlgniku selge seisukoht, et läbirääkimisi sissenõudjaga enam ei jätkata. Eeltoodust tulenevalt peatus aegumine

§ 167

lg 1 alusel läbirääkimiste ajal 145 päevaks.

§ 168

lg 1 järgi seda aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvata aegumistähtaja hulka. Seega pikenes aegumistähtaeg (

  1. aprill 2021) 145 päeva võrra ja nõude täitmine sai aeguda kõige varem
  2. augustil
  3. Seega ei olnud võlgniku avalduse esitamise seisuga (
  4. juulil 2021)

§ 157lg-s 1 sätestatud kümne aasta pikkune aegumistähtaeg möödunud ja maakohus jättis võlgniku avalduse lõppjäreldusena õigesti rahuldamata. 3

(6)2-21-10665 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  1. Avaldaja palub määruskaebuses nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega avaldus rahuldada ning lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 031/2009/
  2. Alternatiivselt palub avaldaja saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Avaldaja märkis, et on tasunud Riigikohtule adresseeritud dokumentide vormistamiseks vajalike konsultatsioonide eest 300 eurot. Avaldaja leiab, et ringkonnakohus ei ole õigesti hinnanud kirjavahetuse sisu. Avaldaja ei ole pidanud sundtäidetava nõude ega selle asjaolude üle mingeid läbirääkimisi. Sundtäitmisele esitatud nõuet saab panna kahtluse alla vaid TMS § 221 alusel hagi esitamisega. Avaldajal ei ole argumente, millega võiks väärata kohtuotsuse täidetavust.

§ 167

lg 1 reguleerib hagi aegumise tähtaja kulgemise peatamist, mitte täitedokumendis sisalduva nõude täitmise aegumise tähtaja kulgemist. Kohtulahendiga tunnustatud nõude korral ei ole võimalik pidada läbirääkimisi

§ 167lg 1 tähenduses.

Pooled pidasid kirjavahetust kaks korda, kokku 58 päeva (12 + 46 päeva), ringkonnakohtu teistsugune järeldus ei ole õige. Avaldaja vastas sissenõudja

  1. detsembri 2020 e-kirjaga tehtud ettepanekule
  2. detsembril 2021 (kokku 12 päeva) eitavalt, kuna võlajääk oli nõutavast summast väiksem.
  3. märtsil 2021 tegi sissenõudja uue ettepaneku, mida avaldaja kaalus, kuid vastu ei võtnud, esitades
  4. aprillil 2021 aegumise avalduse (kokku 46 päeva). Mõlemad kohtuastmed on jätnud avalduse rahuldamata ja täitemenetluse lõpetamata ajal, kui nõude täitmine oli aegunud. Ringkonnakohus tuvastas, et nõue aegus
  5. augustil
  6. Järelikult pidi ringkonnakohus hagita menetluses tehtud avalduse ja määruskaebuse rahuldama ning täitemenetluse lõpetama. Avaldaja märkis määruskaebuses ka seda, et täitemenetlus on lõpetatud
  7. novembril
  8. Avaldaja oli sunnitud eluaseme võõrandamise ärahoidmiseks täitma aegunud kohustuse.
  9. Sissenõudja ei nõustunud määruskaebusega ja palus jätta selle läbi vaatamata. Ta leidis, et kuna täitemenetlus on lõpetatud nõude täitmise tõttu, ei ole avaldaja taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Kohtud on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Ringkonnakohtu määruse põhjendused on osaliselt ekslikud, mh osas, et ajavahemikul
  10. märtsist 2019 kuni
  11. märtsini 2021 ei olnud aegumine peatunud maksegraafiku kokkuleppimise tõendamatuse tõttu. Kui nõue aegub kohtumenetluse ajal, on võlgnikul õigus pöörduda uuesti kohtusse. Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, et läbirääkimised kohtuotsusega tunnustatud nõude täitmise ja ümberkujundamise osas ei peata aegumist. Aegumise peatumist kinnitab ka

§ 157lg 6.

Sissenõudja märkis oma menetluskulude suuruseks Riigikohtus 420 eurot ilma käibemaksuta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 3 ja § 695 alusel tühistada ja avaldus lõpetada täitemenetlus tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja TsMS § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  2. Avaldaja pöördus
  3. juulil 2021 maakohtusse TMS § 2231 alusel, taotledes lõpetada
  4. a detsembris alustatud täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu. Avaldaja Riigikohtule esitatud määruskaebuses on mainitud, et kohtutäitur on täitemenetluse lõpetanud ringkonnakohtu menetluse ajal nõude rahuldamise tõttu. Ka sissenõudja on esitanud Riigikohtule sellekohased tõendid. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja õiguslik huvi täitemenetluse lõpetamise vastu (õiguskaitsevajadus) praeguseks ära langenud, kuna täitemenetlus on lõpetatud. Seda järeldust ei 4

(6)2-21-10665 muuda asjaolu, et täitemenetlust ei lõpetatud avaldaja soovitud õiguslikul alusel (vt täitemenetluse lõpetamise võimalike tagajärgede kohta lisaks praeguse määruse p 13). Ka hagita asjas on võimalik jätta avaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata, juhul kui selleks on alust (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 15). 12. Kolleegium märgib kohtupraktika ühtlustamiseks järgmist. 12.1.

§ 157

reguleerib jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaegasid. Üldjuhul on see tähtaeg

§ 157lg 1 kohaselt kümme aastat.

Tähtaeg algab

§ 157

lg 2 kohaselt kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.

  1. peatüki (aegumine)
  2. jaos (§ 158 jj) on lisaks nõude aegumistähtaja peatumisele (ja katkemisele) reguleeritud ka täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaja peatumise (ja katkemise) alused. Seda võib aegumistähtaja peatumise osas järeldada alates
  3. aprillist 2021 kehtiva

§ 157

lg-s 6 tehtud väga üldisest viitest, et täitmise aegumine peatub „lisaks muudele käesolevas seaduses sätestatud alustele [---].“ Viite väga üldise iseloomu tõttu on vaja õiguslikult siiski täpsustada, kas ka

§-des 167 ja 162 reguleeritakse täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumist. 12.2.

§ 167

lg 1 esimese lause kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest võib nõue tuleneda. Selliselt sõnastatuna ei ole

§ 167

lg 1 peamine eesmärk reguleerida täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumist. Täitemenetluses ei peeta enam läbirääkimisi nõude üle või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Nõue on sellisel juhul täitedokumendis tuvastatud (on välja mõistetud rahasumma, kohustatud toiminguks vms) ning sellise nõude üle saab täitemenetluses sisuliselt vaielda vaid erandjuhtudel TMS § 221 järgi esitatud hagiavalduse alusel. 12.3. Siiski leiab kolleegium olevat võimaliku kohaldada

§ 167

lg-t 1 ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumisele, kuid seda piiratud tingimusel. Kolleegiumi arvates on

§ 167

lg 1 alusel aegumistähtaja peatumise eeldus see, et peatatud on ka täitemenetlus, seda nõude sundtäitmise asjaolude (nt nõude vähendamine) üle peetavate läbirääkimiste ajaks. Sellisele järeldusele jõuab kolleegium

§-s 157 sätestatud aegumistähtaegade pikkust arvestades ja abstraktselt võlgniku ning sissenõudja huve kaaludes. Muu hulgas arvestab kolleegium

§ 158

lg-s 3 võlgniku kaitseks kehtestatuga, mille kohaselt ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. See võimaldab vältida nõude täitmise aegumise ebamõistlikult pikaks venimist. Seega on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumiseks vajalik kas sissenõudja avaldus täitemenetluse peatamise kohta läbirääkimiste ajaks, mille alusel on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse peatama (TMS § 46 lg 1 p 1), või sissenõudja avaldus täitetoimingute edasilükkamise kohta (TMS § 44) läbirääkimiste ajaks. 12.4. Määruse p-s 12.3 aegumistähtaja peatumise kohta märgitu kehtib kolleegiumi hinnangul mõttele vastavalt ka

§ 162

korral.

§ 162

kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täitmiseks täiendav tähtaeg. Seega, nt täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral tuleb selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku 5

(6)2-21-10665 täitmist (nt vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest. Samuti peatub täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg nt juhul, mil kohus on rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid, st täitemenetluse peatanud, täitmise pikendanud või ajatanud.
  1. Kolleegium selgitab täitedokumendist tuleneva, kuid aegunud nõude täitemenetluses täitmise kohta järgmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt võib teisele isikule (saajale) midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena üle andnud isik nõuda saajalt üleantu tagastamist, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 2 p 2 kohaselt ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud. Kolleegiumi arvates ei reguleeri VÕS § 1028 lg 2 p 2 täitemenetluses üleantut, sh võlgniku poolt sissenõudjale või kohtutäiturile raha maksmist pärast aegumistähtaja saabumist, et vältida kinnis- või vallasvara omandi kaotust. VÕS § 1028 lg 2 p 2 ei kehti juhul, kui üleandmine VÕS § 1028 lg 1 tähenduses ei toimunud vabatahtlikult.
  2. Tuginedes TsMS § 172 lg 1 teisele lausele, leiab kolleegium olevat õiglase jätta menetlusosaliste menetluskulud kõikides kohtuastmetes sissenõudja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast praeguse kohtumääruse jõustumist.
  3. Hagita menetluses esitatud avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni
  4. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.