← Eesti

3-21-416/43

Obsah (5)§ 11§ 91§ 92§ 97§ 19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-416 Haldusasi KA, TA, RK, RK, AK, BV ja AV kaebus Lääne-Harju V

) § 94 lg 3 järgi üle mh teehoolduse kohustus. Halduskohtu määruse resolutsioon ei ole täidetav. Halduskohus kasutas formuleeringut, et muuhulgas loetakse läbipääsu takistamiseks teekatte korrastamata jätmine. Tegemist on ühe näitega, kuid võib esineda veel asjaolusid, mis on käsitatavad läbipääsu takistamisena. Neid halduskohus ei selgita. Samuti jääb arusaamatuks, millisel viisil, kui sageli ning milliste kriteeriumite järgi peaks kaebajad teekatet korrastama. Sõiduautoga läbitavus sõltub sellest, millise autoga on tegemist. Lisaks jääb arusaamatuks kohtumääruse resolutsioonis esitatud selgitus, et kaebajad saavad teekatte korrastamise kohustuse vastustajale üle anda. Sellise soovituse lisamine resolutsiooni tekitab täiendavat ebaselgust, sest vallal juba on selline kohustus. 14. Lääne-Harju vald palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Varasematest kohtumäärustest sai vastustaja aru, et kaebajatel tuli tagada igaühe õigus teed kasutada. Kui erateel ei ole liikumine piiratud, on tegemist avalikkusele ligipääsetava erateega. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik avalikult kasutatavatel teedel ja avalikkusele suunatud või ligipääsetavatel erateedel (vt ka

§ 11

lg 1, § 19 lg 1 ja § 97 lg 1 ning majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 92 „Tee seisundinõuded“ (määrus nr 92); vt ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1). Kui vastustaja tahtis 2021. a-l täita oma seadusest tulenevat kohustust, selgus, et RK kinnistu teelõiku ei olnud võimalik läbida. Suured ja sügavad augud Kolviku teel takistasid tee kasutamist ja teelõigule pääsemist. Vastustaja silus omaniku asemel kinnistul asuva teelõigu, kuid RK esitas selle peale vastustajale valduse rikkumise lõpetamise nõude. Esialgse õiguskaitse määruse täitmine ei ole tagatud, kui tee pole sõidetav ja vallal ei lubata teed omaniku asemel korrastada. Halduskohtu määrusega ei panda kaebajatele aktiivset teehoolduse kohustust. See kohustus tuleneb

-st. Seniajani on Kolviku teed hooldanud Padise vald ja seejärel Lääne-Harju vald, sest tee oli avalikult kasutatav. Kui vald enam kaebajate teelõikudes Kolviku teed ei hoolda, ei soovi kaebajad ise teed hooldama asuda. Samuti ei nõustu nad tee avalikku kasutusse määramisega, millega nad saaksid kohustused vallale üle anda. Kui Lääne-Harju Vallavolikogu otsuste nr 7 ja 32 täitmine peatati esialgse õiguskaitse meetmena, sai vastustaja aru, et volikogu otsuste täitmine peatus ka tee hoolduse osas. Kaebajatele kohaldub määrus nr

  1. Kuna üldplaneering näeb tee ette avaliku teena, peab avaliku tee hoolduse ja seisundi regulatsioon vastama valla poolt hooldavate teede hoolduse nõuetele. Kui kaebajad leiavad, et tee hooldus on liigselt koormav, on vastustaja valmis võtma üle tee hooldamise, kuid selleks on vajalik tingimustes täpsemalt kokku leppida.
  2. Alliklepa Arenduse OÜ ja AS vaidlesid määruskaebusele vastu. Kaebajad on kohtumenetluse ajal hoidunud tee korrashoiu ja ohutuse tagamisest ning takistanud teehooldust vastustaja poolt. Nagu nähtub vastustaja taotlusest ja menetlusvälise isiku AH pöördumisest, on osad kaebajad astunud eraldi samme selleks, et tee seisukorda teadlikult halvendada. Kohtumenetluse ajal tuleb kaebajatel tagada tee korrashoid ise või anda see ülesanne kokkuleppel vastustajaga üle vallale. Vastasel juhul on vastustajal õigus ise tagada avalikult kasutatava tee korrashoid. 5

(8)3-21-416 Kolmandad isikud esitasid 24.03.2021 taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks, sest puuduvad riskid ja ohud, millele esialgse õiguskaitse taotluses on viidatud. Kaebajad põhistasid esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et vastasel juhul asub vastustaja raiuma teeäärseid puid ja teeb märked kinnistusraamatusse sundvalduse seadmise kohta. Halduskohus selgitas kaebajatele, et kehtiva õiguse kohaselt taolist märget kinnistusraamatusse ei tehta. Seonduvalt teeäärsete puude raiumisega on vastustaja kirjalikult kinnitanud, et hoidub sellest. Järelikult puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Lisaks takistab esialgse õiguskaitse kohaldamine vastustajal tagada tee korrashoid ulatuses, mis on vajalik tee kasutamiseks ja sellel ohutuks liiklemiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Otsustega nr 7 ja 32 on kaebajate kinnisasjadele seatud tähtajatu sundvaldus valla kasuks ja määratud kinnistutel paiknevad teelõigud avalikku kasutusse. Ringkonnakohus selgitas otsuses asjas nr 3-20-1305 (p 11), et eratee avalikuks kasutamiseks määramine eeldab sundvalduse seadmist või maaomanikuga lepingu sõlmimist. AÕS § 155 lg‑s 1 sätestatud seadusjärgne kitsendus ehk igaühe õigus teed kasutada tuleneb tee avalikuks kasutamiseks tunnistamise otsusest (Riigikohtu 13.10.2020 määrus nr 3-19-2255, p-d 11.1–11.3; vt ka 14.06.2017 otsus nr 3-3-1-6-17, p-d 10 ja 17 ja 09.11.2016 otsus nr 3-3-1-57-16, p-d 14 ja 15). Halduskohus on esialgset õiguskaitset kohaldanud tingimuslikult, nähes algselt, 05.05.2021 määrusega ette, et sundvalduse seadmist ja tee avalikuks kasutamiseks määramise otsust ei täideta kuni kohtuotsuse jõustumiseni tingimusel, et kaebajad ei takista enda kinnistuid läbival sundvalduse seadmise objektiks oleval teelõigul läbipääsu.
  2. Halduskohus muutis vaidlustatud määrusega esialgse õiguskaitse tingimusi. Vaidlustatud määrusega nägi halduskohus ette, et nende otsuste täitmine on peatatud vaid juhul, kui ühtaegu ei piirata kinnistutelt läbipääsu, kui ka juhul, kui kinnisasjade omanikud hoolitsevad teekatte korrastamise eest viisil, mis võimaldab mootorsõidukiga läbipääsu.
  3. Määruskaebuses vaidlustatakse esialgse õiguskaitse muutmist. Esialgse õiguskaitse muutmine oleks põhjendamatu, kui selle tulemusel ei oleks kaebajate õigused kohtumenetluse kestel tagatud või muudetud kujul esialgse õiguskaitse kohaldamine ei võimaldaks piisavalt tagada kohtulahendi hilisemat täitmist.
  4. HKMS § 251 lg 1 võimaldab esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti täitmise. HKMS § 252 lg 3 järgi võib esialgse õiguskaitse määrus olla tingimuslik. Seadusega ei ole täpsustatud, millised võivad olla esialgse õiguskaitse tingimused, kuid HKMS § 249 lõikeid 1 ja 3 silmas pidades peavad esialgse õiguskaitse tingimused olema sellised, mis aitavad tasakaalustada kaebajate ja kolmandate isikute huve ning avalikke huve, kusjuures esialgse õiguskaitse tingimused peavad olema vaidlustatava haldusaktiga võrreldes vähem koormavad ning kaebajate jaoks esialgse õiguskaitse tingimuste täitmine ei tohi olla sedavõrd keerukas või koormav, et kohtuotsuse täitmine kaebuse rahuldamise järel oleks oluliselt raskendatud.
  5. Halduskohtul tulnuks esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärgi kohtumääruse resolutsioonis täpsemini kirjeldada. Otsuseid nr 7 ja 32 ei täideta esialgse õiguskaitse määruse alusel tingimuste täitmise korral, st sundvaldust ei seata ega teelõike ei määrata avalikku kasutusse. Kuna nende otsustega on ette nähtud ka tasu maksmine, tuleneb otsuste täitmise peatamisest, et kaebajatele ei maksta ka sundvalduse eest tasu. Sellise tingimusliku esialgse õiguskaitse tulemus on, et kaebajad peavad taluma vaidlustatud haldusaktidega ette nähtud faktilisi tagajärgi – erateel liiklemist nii, nagu tegemist oleks avalikkusele ligipääsetava 6
(8)3-21-416 erateega –, kuid selle eest tasu saamata ja õiguslikke tagajärgi registritesse kandmata. Halduskohtu määruse põhjendused ei võimalda mõista esialgse õiguskaitse määrust nii, et kaebajatel on talumiskohustus, kuid otsuse täitmise peatamise tõttu ei ole kõrvalistel isikutel erateel mootorsõidukiga liiklemise õigust. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemusel ei täideta ka sundvalduse seadmise tingimust maksta kaebajatele talumise eest tasu. Samuti ei lähe esialgse õiguskaitse tulemusel tee hooldamise kohustus üle vastustajale, sest tee avalikuks kasutamiseks määramise otsust ei täideta ja tee ei ole seega kohtumenetluse ajaks avalikku kasutusse määratud. 22.

§ 91

lg 1 sätestab, et selle peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Kuna vaidlusaluste eratee lõikude avalikuks kasutamiseks määramise otsuseid esialgse õiguskaitse tulemusel ei täideta, ei ole tegemist avalikult kasutatava teega. Avalikkusele ligipääsetavaks erateeks ei saa pidada mistahes erateed, millel mootorsõidukiga liiklemist ei ole eratee omanik ära keelanud. Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee. Praeguses asjas pole aga põhistatud ega tõendatud, et kaebajad oleksid nende omandis olevad teelõigud näinud ette avalikkusele suunatud funktsiooni omavaks. Selline aktiivne tegevus on

§ 92

lg 8 tingimustele vastavuse eelduseks (Riigikohtu 27.09.2017 otsus nr 2-15-18478, p 12.2). 23.

§ 97lg 2 alusel antud määrus nr 92 ei ole nende teelõikude suhtes seega kohaldatav.

Samuti ei ole kohaldatav

§ 97

lg 1, mille järgi teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks.

§ 11

lg 1 sätestab, et ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu.

§ 19

lg 1 p 4 järgi peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Neist sätetest tuleneb omaniku kohustus hoolitseda tema omandis oleva rajatise korrashoiu ja ohutuse eest, kuid see kohustus ei hõlma kohustust hoolitseda selle eest, et ehitist saaks sihipäraselt kasutada. Lagunenud tee, mida kasutada ei saa, ei ole ohtlik, kui seda liiklemiseks ei kasutata.

  1. Seega ei lasu kaebajatel kohustust hoolitseda tee kasutamiskõlblikkuse eest, kui sellist kohustust ei ole eraldi ette nähtud. Avalikuks kasutamiseks määratud eratee hooldamise kohustus on riigil või kohalikul omavalitsusel.
  2. Kui halduskohtu määrust mõista nii, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse kehtivuse, st otsuste nr 7 ja 32 mittetäitmise eeldusena kohustus lubada igaühel vaidlusalustel teelõikudel mootorsõidukiga liigelda ja samal ajal ka kohustus hoolitseda tee korrashoiu ja kvaliteedi eest – arvestades, et avalikkusele juurdepääsetava tee puhul võivad hooldamiskulud olla oluliselt suuremad kui avalikkusele mittejuurdepääsetava tee puhul –, oleks kaebajate olukord esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal märksa halvem kui juhul, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Nad jääksid ilma sundvalduse seadmisel makstavast kohesest hüvitisest ning peaksid kandma kulusid, mida neil esialgset õiguskaitset kohaldamata kanda ei tuleks.
  3. Esialgse õiguskaitse sellised tingimused ei paku menetlusosaliste huvidele tasakaalustatud kaitset. Registrikande vaidlustamise vajaduse äralangemine ja tee vahetuses läheduses kasvavate puude vastustaja poolt raiumata jätmine kohtumenetluse kestel ei õigusta kaebajatele ulatuslike rahaliste kohustuste panemist või hüvitisest ilmajätmist. 7

(8)3-21-416
  1. Halduskohus ei pidanud vaidlustatud määruses kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Sellise hinnangu andmist ei õigusta ka kaebuse rahuldamata jätmine. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole alust pidada apellatsioonkaebust ilmselgelt perspektiivituks.
  2. Kaebajate õigused jääksid kohtumenetluse ajal kaitsmata, kui faktiliselt oleksid kohtulahendi jõustumiseni vaidlusalused teelõigud avalikuks kasutamiseks. Kaebajad tõid esialgse õiguskaitse taotluses välja pöördumatu tagajärjena puude raiumise ja kohtuotsuse täitmist oluliselt raskendava asjaoluna välja vajaduse vaidlustada hilisem registrikanne. Avalik ja kolmandate isikute huvi vaidlusaluseid teelõike kasutada on kaalukas, kuid seda ei saa kaitsta viisil, kus vastustaja vabaneb kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse tulemusel tee hooldamise ja tasu maksmise kohustusest. Tasu maksmine juba kohtumenetluse kestel võib viia avalike huvide ülemäärase kahjustamiseni, kui kohtuotsusega kaebused rahuldatakse. Avalikes huvides ei ole tee hooldamise kohustuse panemine kohtumenetluse ajaks kohalikule omavalitsusele, kui tee seisund ringkonnakohtu määruse tegemise ajal eeldab suuri kulutusi.
  3. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas esineb avalik huvi vaidlusaluste teelõikude avalikusse poolt kasutamiseks ja kas juurdepääs teistele kinnistutele on mõistlikul viisil võimalik mujalt avalike teede kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajate huvid sama olulised avaliku ja kolmandate isikute huvidega. Kohtumenetluse ajal on esialgse õiguskaitse kohaldamine sellises olukorras põhjendatud, sest seeläbi jätkub haldusakti andmisele eelnenud olukord. Esialgsest õiguskaitsest tulenev viivitus vaidlustatud haldusaktide täitmisel ei ole seega kuigi suur. Arvestada tuleb, et praegune kohtuvaidlus on jõudnud apellatsioonimenetlusse ja ringkonnakohus teeb kohtuotsuse eeldatavasti
  4. a oktoobris. Ringkonnakohus saab kaebuse eduväljavaateid apellatsioonimenetluse kestel ümber hinnata ja sellel alusel esialgset õiguskaitset muuta või selle tühistada.
  5. Kokkuvõttes tuleb kaebajate määruskaebus rahuldada ja esialgse õiguskaitse määrust muuta nii, et otsuste nr 7 ja 32 kehtivus peatatakse tingimusteta. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.