KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-

§ 181

lg-st 3 tulenevalt, sest Valdis Oja juhatuse liikmena esindas tehingu tegemisel nii hagejat kui kostjat. Nimetatud tehing vajanuks osanike nõusolekut ehk osanike koosoleku otsust, kuivõrd tegemist on osaühingu ja juhatuse liikmega seotud osaühingu vahelise lepinguga, milles on selgelt tegemist huvide konfliktiga. Selleks, et hinnata, kas tehing on tehtud igapäevases majandustegevuses, saab juhinduda

§ 317

lg-st 1, mis sätestab aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust ületavate tehingute avatud loetelu. Selle normi abil saab sisustada ka

§ 181

lg 3 teist lauset ja hinnata, mida saab pidada osaühingu igapäevaseks majandustegevuseks ja mida mitte. Ettevõtte üleandmine seda kindlasti ei ole. Kostjal puudus majandustegevus ja kostja ettevõte on loodud ilmselge eesmärgiga ettevõtte üleandmiseks lepingu näol. Ettevõtte üleandmise leping on tühine ja hageja palub tühisuse tuvastada. Hageja ei esitanud nõuet saadu tagastamiseks ja märkis, et otsustab selle esitamise vajalikkuse vastavate asjaolude ilmnemisel.

1. Kostja ei nõustunud hagiga ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ettevõtte üleandmise leping ei välju kostja hinnangul ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest, mistõttu oli juhatuse liikmel õigus ettevõtte ülemineku leping sõlmida. Samuti ei keela kostja hinnangul vastava lepingu sõlmimist hageja põhikiri. 2 Hageja ettevõte oli sisuliselt tühi ning seisev ühing, millel ei olnud reaalset majandustegevust. Teatmik.ee portaali väljavõttest nähtuvalt puudus hagejal
2. a ning
3. a jooksul sisuliselt igasugune käive. Hageja
4. a majandusaasta aruande kohaselt teenis hageja ettevõte kahjumit 14 046 eurot ning ettevõtte omakapital oli 11 546 euro suuruses miinuses. Kuivõrd hagejal puudus majandustegevus ning võimalus kahjumist välja tulla, siis ei saa ettevõtte üleminekut pidada tavapärase majandustegevuse raamest väljuvaks tegevuseks. Hageja põhikiri ei sea juhatuse liikmele ette piiranguid ettevõtte ülemineku tehingute sõlmimisel. Käesoleval juhul on juhatuse liige ettevõtte üle andmise lepingu sõlmimisel

§ 187

lg 1 tähenduses käitunud hoolsalt, seejuures andes üle ettevõtte kohustused ning tagades, et ettevõte ei jää edasi teenima olulist kahjumit. Praegusel juhul on kostja tõendanud, et hageja majanduslik olukord ning võimalused sellest iseseisvalt taastumiseks olid niivõrd halvad, et ettevõtte ülemineku lepingu sõlmimine oli juhatuse liikmete poolt ainuvõimalik ning hoolas käitumisviis, mis ei läinud vastuollu ettevõtte tavapärase tegevusega ega tekitanud hagejale kahju. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus rahuldas 30.12.2021 otsusega hagi ja tuvastas OÜ SORRY ja OÜ PROKSI KONSULT vahel 19.02.2020 ettevõtte üleandmise leping on tühine. Maakohus jättis menetluskulud OÜ PROKSI KONSULT kanda. Vaidlust ei ole selles, et Valdis Oja sõlmis OÜ SORRY (üleandja) ja OÜ PROKSI KONSULT (omandaja) juhatuse liikmena ettevõtte üleandmise lepingu. Pooltel ei ole vaidlust selles, et tehing, mida on vaidlustatud, kannab kuupäeva 10.02.2020 ja on digiallkirjastatud 19.02.
2. Lepingu punkti A kohaselt üleandjale kuulub ettevõte, mis tegeleb Väike- Maarjas Pikk 10 asuva kinnistu ja sellel asuva hoone üürimisega äripinnana, sh üürilepingu järgselt kõikide kommunikatsioonide väljaehitamisega ning restorani jm toitlustuskoha teenuse osutamisega. Ettevõtte koosseisu kuulub Pikk 10 üürileping nr 1 koos lisaga, kehtivusega 05.04.2019 kuni 05.04.
3. Lepingu punkti 1.
4. kohaselt üleandja annab üle lepingus sätestatud tingimustel omandajale ettevõtte ning omandaja omandab lepingu tulemusel ettevõtte, mille koosseis on kirjeldatud lepingu punktis A. Lepingu punkti 1.
5. järgi ettevõtte omand läheb ettevõtte ning selle elementide suhtes omandajale üle lepingu allkirjastamise hetkest. Ettevõtte läheb omandajale üle tasuta. Pooltel ei ole vaidlust nimetatud asjaolude üle. Maakohus hindas seda, kas: 1) kas ettevõtte üleandmise leping vajas hageja kui teise osaniku nõusolekut; 2) kui jah, kas tehing on teise osaniku poolt hiljem heaks kiidetud; 3) kas hagejal oli võimalik tehingut tühistada; 4) kas tehing on kehtiv või tühine. Hageja registrikaardi B-osa kohaselt võib hagejat kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Seega Valdis Ojal kui hageja seaduslikul esindajal (juhatuse liikmel) oli õigus majandustehingute tegemisel hagejat esindada. Samas see ei tähenda, et selle tõttu hagejal kostja vastu nõudeõigust ei saa tekkida.

§ 181

lg 3 järgi osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Maakohus leidis, et nii ülevõtmise lepingu, kostja põhikirja kui ka kostja taotlusel vande all ära kuulatud hageja ütlustega saab lugeda tõendatuks, et kuni vaidlustatud tehingu toimumiseni seisnes hageja igapäevane majandustegevus äripinna üürimisele ja toitlustusteenuse pakkumisele ettevalmistavas tegevuses, mitte ettevõtte üleandmises. Marje Lääne on eluliselt usutavalt selgitanud, et olukorras, kus osanikeks olid elukaaslased, on ettevõtte juhtimine, sh majandustegevuse korraldamine, toimunud n.ö koduse laua taga peetud aruteludena ning selle raames on jooksvalt korraldatud toitlustusteenuse alustamiseks vajalikku 3 ehituslikku tegevust. Mõistetav on Marje Lääne selgitus, et enne toitlustusteenuse osutamisele asumist tuleb selleks luua vastav valmidus ruumide-sisustuse jms osas. 2019. a majandusaasta aruandes deklareeritu kinnitab seda, et hageja tegevus seisnes ehitus- ja viimistlustööde tegemises. Maakohus luges hageja igapäevaseks majandustegevuseks toitlustusteenuse osutamiseks vajalike ruumide väljaehitamisega seonduva tegevustiku. Selle taustal ei ole alust väita, et ettevõte ülevõtmine kui tehing oleks hageja igapäevane majandustegevus. Vaidlustatud tehing väljub hageja igapäevase majandustegevuse raamest ja pidanuks saama teise osaniku nõusoleku. Ettevõtte üleandmise leping on sõlmitud kostjaga, kelle juhatuse ainuliige ja ainuosanik on Valdis Oja, kes sõlmis ettevõtte üleandmise lepingu nii kostja kui ka hageja nimel.

§ 181lg-st 3 tulenevalt vajab ettevõtte üleandmise tehing osanike nõusolekut.

Marje Lääne kui hageja osanik ja juhatuse liige ei ole sellist nõusolekut andnud. Marje Lääne sai ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimisest teada 27.02.2020, mil kostja saatis talle teavituse ettevõtte üleandmise kohta. Valdis Oja poolt hageja nimel tehtud tehing on tühine hageja osanike otsuse puudumise ja Marje Lääne kui hageja teise osaniku poolt tehingu tagantjärgi heaks kiitmata jätmise tõttu. Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et 19.02.2020 allkirjastatud ettevõtte üleandmise leping on tühine. Hageja on käesolevas menetluses kinnitanud, et ta ei esita nõuet lepingu alusel saadu tagastamiseks. Hagi rahuldamisest tulenevalt jäävad hageja kulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. OÜ PROKSI KONSULT esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 31.12.2021 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudub hagejal tuvastushuvi, mistõttu tulnuks hagi jätta läbi vaatamata. Tuvastushagi eelduseks on õigusliku huvi olemasolu. Hagejal see puudub, kuna ettevõtte üleandmise vaidlustamise puhul oleks hageja saavutanud oma eesmärgi vaid sooritushagi rahuldamisega. Ettevõtte üleandmise lepingu alusel saadu tagastamiseks nõudest loobumisega langes hageja tuvastushuvi menetluse kestel ära; 2) ei saa ettevõtte ülevõtmise lepinguga tõendada hageja majandustegevust, kuna ülevõtmise leping ei sisalda andmeid nimetatud majandustegevuse ega võimalike töövõtulepingu(te) kohta; 3) ei saa osaühingu põhikirjaga tõendada faktilisi asjaolusid ja majandustegevuse olemasolu. Hageja seadusliku esindaja sellekohased ütlused ei ole usaldusväärsed; 4) on hageja põhikiri ja ettevõtte üleandmise leping hageja majandustegevuse olemasolu ja sisu hindamiseks asjakohatud. Hageja seadusliku esindaja ütlused on napid, vasturääkivad ja menetluse käigus muutunud; 5) on ekslik maakohtu järeldus, et Marje Lääne ei ole osanikuna ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimiseks nõusolekut andnud. Kostja viitab Marje Lääne 02.02.2021 selgitustele ja 08.12.2021 ütlustele, millest ilmneb, et hageja äriühingut juhtis ainuisikuliselt Valdis Oja; 6) ei olnud vaidlusaluse lepinguga üleantud üürileping ettevõtte toimimise seisukohast vajalik, kuna Marje Lääne kinnitusel sai hageja tegutseda tema ruumides tasuta ilma lepinguta. Ettevõtte toimimiseks ebaolulise ja mittevajaliku lepingu üleandmine ei vaja osanike kooskõlastamist

§ 181

lg 1 alusel; 4 7) ei ole toimunud hageja seadusliku esindaja õiguste rikkumist ning seega esinevad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks (TsMS § 423 lg 2 p 1); 8) ei lõpetanud maakohus menetlust sooritusnõude osas otsust tegemata, kuigi hageja loobus selles osas hagist. Maakohus rikkus sellega TsMS § 168 lg-t 4; 9)

§ 181

lg 3 kohaldamine on alusetu, kuna tuvastatud on vaid üks tingimus (tehing on tehtud juhatuse liikme Valdis Ojaga seotud isikuga). Tehing ei väljunud osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest. Võlgade üleandmise puhul ei ole võimalik tuvastada turuhinda.

1. OÜ SORRY vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jäävad ebaselgeks kostja seisukohad tuvastushuvi puudumisest. Asjaolu, et hageja ei esitanud menetluses saadu tagastamise nõuet, ei anna selleks alust; 2) on kohtu peamine ülesanne poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga; 3) on väär kostja seisukoht, et täpsustatud hagiavalduses hageja loobus saadu tagastamise nõudest. Hageja ei esitanud käesolevas menetluses saadu tagastamise nõuet. Hageja saab esitada nõude teises menetluses, kui tal õnnestub juurdepääs kogu raamatupidamise dokumentatsioonile; 4) ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit ega ka väidet selle kohta, milline õigusnorm annab talle õiguse ainuisikuliselt otsustada ettevõtte üleminekut enda 100%-lise osalusega ettevõttele olukorras, kus osanike otsuse nõue tuleneb seadusest. Lisaks ei ole Marje Lääne andnud ka sellekohast nõusolekut ei enne ega pärast tehingu tegemist; 5) on maakohus õigesti leidnud, et hageja igapäevane majandustegevus oli äripinna üürimisele ja toitlustusteenuse pakkumisele ettevalmistav tegevuses. Majandustegevusena on käsitletav ka see, kui ettevõte ei ole ühtegi teenust osutanud või kaupa müünud, aga ta on teinud selleks ettevalmistusi. Majandustegevusele viitab ka muuhulgas äriühingu loomine; 6) esitas kostja ise ettevõtte üleandmise lepingu, milles on kirjas, et ettevõte tegeleb äripinna väljaehitamisega ning restorani jm toitlustuskoha teenuse osutamisega. Sellele eesmärgil on ka ettevõte loodud ja sellega ettevõte ka tegeles; 7) tähendab lojaalsuskohustus muuhulgas vältida huvide konflikti. Antud juhul on Valdis Oja selgelt eelistanud oma isiklikke huve selgelt äriühingu omadele; 8) on oluline märkida, et hageja kanti registrisse 04.04.2019 ning äritegevus anti üle kostjale 19.02.
2. Ettevõtte üleandmise lepingust nähtub, et ettevõtte koosseisu kuulub Pikk tn 10 üürileping kestusega 99 aastaks ja 0 üüriga. Nimetatust sai Marje Lääne teada, kui kinnistusraamatus oli tehtud vastav märge. Marje Lääne nimel tegutses Valdis Oja, kasutades tema ID kaarti. Sellekohaseid tahteavaldusi aga Marje Lääne andnud ei ole, mistõttu tema taotlusel kustutati üürilepingu kanne kinnistusraamatus. Õigusvaidluses üürilepingu osas jätkuvad. Seega oli Valdis Oja eesmärgiks saada enda valdusse Marje Läänele kuuluv kinnistu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
4. detsembri 2021 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
5. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi. 5 7.
6. Hageja palus tuvastada 19.02.2020 allkirjastatud ettevõtte üleandmise lepingu tühisuse ning tugines seejuures

§ 181

lg-le 3.

§ 181

lg 3 kohaselt osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Maakohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud

§ 181lg 3 alusel ning tuvastas ettevõtte üleandmise lepingu tühisuse.

Kostja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et ettevõtte üleandmise lepingu puhul on tegemist osaühingu igapäevases majandustegevuses tehtud tehinguga

§ 181

lg 3 teise lause tähenduses ning seetõttu puudub alus tuvastada vaidlusaluse lepingu tühisust. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu.

§ 181

lg 3 reguleerib olukorda, kus juhatuse liikme esindusõigus on piiratud eesmärgiga vältida tehingu tegemisel tekkida võivat huvide konflikti. Tegemist on lojaalsuskohustusest tuleneva juhatuse liikme esindusõiguse piiranguga, mille kohaselt võib juhatuse liige teha iseendaga tehingu üksnes juhul, kui tehingu tegemiseks on andnud nõusoleku kõrgemalseisev organ (osanikud või nõukogu). Kui sellist nõusolekut ei ole on tehing tühine. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et tegemist on seadusest tuleneva esindusõiguse piiranguga ning selle kehtivus ei sõltu selle fikseerimisest osaühingu põhikirjas ega kandest äriregistris. Juhatuse liikmele ei ole kõrgemalseisva organi nõustumus iseendaga tehtava tehingu puhul erandina nõutav vaid juhul, kui tehing tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Riigikohus on asunud seisukohale (vt nt Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-16; Riigikohtu 20.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-172-13), et hindamaks seda, kas tehing on tehtud igapäevases majandustegevuses või ületades seda, tuleb arvestada vaidlusaluse tehingu iseloomu ja mahtu. Samuti saab osanike nõusolekut mittevajavaks ja igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel tehtud tehinguks pidada tehingut, mida ta tavapäraselt osutab ka teistele isikutele. Eelnevast järelduvalt on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et ettevõtte üleandmise leping, millega anti kostjale üle koos kogu majandustegevuse ja varaga, ei ole käsitletav igapäevases majandustegevuses tehtud tehinguna. Kostja vastupidine seisukoht on ekslik.

§ 181

lg 3 alusel tehingu tühisuse tuvastamisel ei ole tähendust kostja väitel, kui suures mahus toimus ettevõtte majandustegevus. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased apellatsioonkaebuses esitatud kostja väited tõendite ebaõigest hindamisest, kuivõrd ettevõtte majandustegevuse maht ei ole asjaolu, mida

§ 181lg 3 kohaldamisel kontrollida.

Pealegi on Valdis Oja vaidlusaluse lepingu punktis A (I kd, tl 34) kinnitanud, et tegemist on tegutseva ettevõttega. 7.

1. Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et hagejal puudus tuvastushuvi lepingu tühisuse tuvastamiseks, kuna hageja ei nõudnud tühise tehingu alusel saadu tagastamist vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1). Selline kostja seisukoht on põhjendamatu, kuna hageja õiguste rikkumine ja tuvastushuvi olemasolu ei sõltu sellest, kas ta nõuab tehingu tühisuse tuvastamist ning koos sellega tühise tehingu alusel saadu tagastamist või mitte. Maakohus lahendas hagi muutmise 12.08.2021 määrusega (I kd, tl 177-180) ning sellest tulenevalt ei ole hageja sooritusnõudest loobunud. Seetõttu on põhjendamatu kostja see väide, et maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotuse otsustamisel kohaldama TsMS § 168 lg-t
3. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. 6 Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 ettenähtud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja