← Eesti

1-21-3109/29

Obsah (8)§ 181§ 342§ 61§ 45§ 175§ 180§ 337§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2022.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-3109 (20267000110) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Pavel Gon

§ 181lg 1 alusel jäeti määratud kaitsjale määratud tasust 283 eurot riigi kanda.

Menetluskulud ja rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliametile. Süüdistuses KarS § 183 lg 2 p 2 järgi (12.02.2020.a L episood) mõistis maakohus J. Sergejevi õigeks seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. 3. Maakohus leidis, et seoses prokuröri loobumisega süüdistusest L episoodis, tuleb J. Sergejev selles osas õigeks mõista. Süüdistus Y-le ja D-le väikeses koguses narkootilise aine edasiandmises on tõendamist leidnud tunnistajate ütlustega. Tunnistajate ütluste kohaselt tegid nad koos süüdistatavaga kanepisuitsu, mille käitlemine oli nende teadmisel keelatud ja neil tekkis sellest joove. Süüdistatav ei ole ristküsitlusel eitanud süüdistuses toodud isikutele narkootilise aine kanepi edasi andmist. Kaitseversiooni, et tegemist oli ilmselt CBD kanepiga, millel puuduvad narkootilise aine omadused, ei pidanud kohus usaldusväärseks ja jättis selle tõendikogumist kõrvale. Ka tunnistaja Q ütlused jättis kohus nende ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist välja. Süüdistatav kinnitas, et tal puudub narkootiliste ainete käitlemise luba. Kohus asus seisukohale, et J. Sergejev pani talle etteheidetava kuriteo toime kavatsetult ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. J. Sergejevi süü hindas kohus keskmiseks. Karistust kergendavaid ega 2

(7)raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tulenevalt süü suurusest ja süüdistatava isikust, pidas kohus võimalikuks mõista J. Sergejevile karistuseks rahalise karistuse sanktsiooni keskmääras. Apellatsiooni sisu
  1. Maakohtu otsuse peale esitas ringkonnakohtule apellatsiooni süüdistatava kaitsja. Kaitsja ei nõustu maakohtu otsusega osaliselt ja seda otsuse resolutsiooni p
  2. osas J. Sergejevi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistamises ja p.2 osas menetluskulude väljamõistmises riigituludesse. Kaitsja on seisukohal, et kohus rikkus põhjendamiskohustust ja hindas tõendeid valesti, mis on viinud ekslikult süüdistatava süüdimõistmiseni. 4.
  3. Kaitsja leiab, et tunnistaja D ütlused ei saa tõendada, et süüdistavaga koos tehtud kanepisuits sisaldas narkootilist ainet. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud ta kindel, et tegi koos J. Sergejeviga just keelatud suitsu, mis sisaldas narkootilist ainet, kuna mõlemad nii CBD kui THC tekitavad ikkagi mingi teise tunde. Tunnistaja on proovinud ka CBD-d, see oli mõttetu, ei teinud midagi. Kohtuotsusest ei nähtu, milles seisneb vastuolu tunnistaja ütlustes CBD kanepi tarvitamisest koos süüdistatavaga. Et tunnistajad ei teadnud, millist ainet J. Sergejev käitles ja kas see oli keelatud aine või CBD, ei saa tunnistajate ütlused tõendada narkootilise aine käitlemist. 4.
  4. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastusest nähtub, et individuaalsetest eripäradest tulenevalt võib ka CBD kanepi tarvitamine anda uriinis positiivse THC vaste, ehk isikud võivad ka CBD tarvitamisel tunda sarnast mõju narkootilise kanepi tarvitamisega. Kuna ühtegi narkojoobe ekspertiisi tehtud ei ole, ei saa tunnistajate narkojoobest rääkida ja kohus on selle tuvastanud meelevaldselt. 4.
  5. Kahtlused, kas tegemist oli keelatud narkootilise ainega, või mitte, tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Süüdistatav on andnud ütlusi, et tunnistajatele ta kanepi üleandmist täpselt ei mäleta, kuid tegemist oli CBD kanepiga. Kaitsja hinnangul ei ole süüdistatava ütlustes sellist vastuolu, et lugeda neid ebausaldusväärseteks. J. Jegorov on vastuolu ülekuulamisel antud ütlustes selgitanud ja need ühtivad kohtuistungil antud ütlustega. 4.
  6. Kaitsja leiab, et kuivõrd süüdistusest ei nähtu kuriteo toimepanemise konkreetne aeg ja koht, on süüdistatava kaitseõigust rikutud. Teadmata konkreetset aega, ei saanud J. Jegorov ennast kaitsta ega esitada omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud. Et ka tunnistajad ei suutnud meenutada sündmuse täpset aega, on kuriteo toimepanemise aeg tuletatud menetleja suva järgi. Kaitsja hinnangul ei ole leidnud tõendamist et J. Sergejev andis süüdistuses näidatud ajal ja kohas Yle ja D-le edasi narkootilist ainet. 4.
  7. Kaitsja palub maakohtu otsus tühistada ja mõista J. Jegorov ka Y-le ja Dl-e narkootilise aine edasiandmises õigeks. Apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega kaitsjal tekkinud menetluskulu summas 135 eurot palub apellant 7.02.20222.a ringkonnakohtule esitatud taotluse kohaselt jätta riigi kanda.
  8. Ringkonnakohtu
  9. märtsi 2022.a määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega
  10. märtsini 2022.a. Vastus apellatsioonile
  11. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonile enda kirjalikud seisukohad prokuratuur. Prokuröri hinnangul ei ole kohus kohtuotsust tehes materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Maakohus on J. Sergejevit kahes talle esitatud süüdistuse episoodis süüdi mõistes analüüsinud otsuses piisava põhjalikkusega kõiki kohtumenetluse vältel tõstatatud küsimusi. Kaitsja, korrates apellatsioonis maakohtu otsuses esitatud seisukohti, ei ole kaebuses välja toonud ühtegi maakohtule tehtavat konkreetset etteheidet, mis annaksid aluse apellatsiooni rahuldamiseks kaitsja taotletud viisil. 6.
  12. Kohus, hinnates tunnistajate Y ja D ütlusi, mis puudutavad narkootilise aine käitlemist J. Sergejevi poolt, leidis põhjendatult, et tunnistajad vahendasid oma ütlustes nende poolt kogetut ja 3
(7)nähtut, mistõttu puudub alus nende ütlustes kahelda. Ei süüdistatav ega kaitsja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks tuleks tunnistajate ütlused lugeda selles osas ebausaldusväärseks. Vastuolude tõttu osades tunnistaja ütlustes tema varasemalt antud ütlustes ja nende selles osas põhjendatult tõendikogumist välja jätmine ei tähenda seda, et ka kõik ülejäänud tunnistaja ütlused tuleb automaatselt lugeda ebausaldusväärseteks. 6.
  1. Tunnistajad Y ja D on kinnitanud enda ütlustes koheselt ja omal algatusel kanepi suitsetamisest J. Sergejeviga kui keelatud tegevusest ja maakohus on otsuses tunnistajate kohtus antud vastavasisulistele ütlustele ka selgelt viidanud. Apellandi seisukoht, et tunnistajate ütlused sellist kohtu seisukohta ei kinnita, on alusetu ja meelevaldne. Kohus ei ole tunnistajate ütlusi valesti analüüsinud ega neid valesti hinnanud. 6.
  2. Narkojoobele viitavad tunnused, narkojoove ja THC-COOH leidmine uriinist ei ole üheselt samastatavad. Kaitsja seisukoht narkojoobele viitavate tunnuste avaldumisest ka pärast tavapärase nikotiiniga sigareti suitsetamisest on paljasõnaline, täielikult põhistamata ega tugine ühelegi kohtus uuritud tõendile. 6.
  3. Süüdistatava ütlusi on maakohus otsuses põhjalikult analüüsinud ja esitanud ka põhjendused, miks tuleb jätta need ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist välja. 6.
  4. Mõlema kuriteoepisoodi osas on otseseks tõendiks tunnistaja ütlused, mida toetavad ka erinevad muud tõendid, mida maakohus on otsuses ka põhjendanud. Seadus ei näe narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise tõendamisel ette mingit nö ametlikku joobe tuvastamise viisi, millele kaitsja justkui viitab. Tunnistajate kirjeldused pärast süüdistatavaga kanepisuitsu suitsetamist neil tekkinud narkootilise joobe tunnustest, on täiesti piisavad tõendamaks J. Sergejevi poolt tunnistajatele väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslikku üleandmist. Kaitseversioon, et tegemist ei olnud keelatud aine kanepiga, on paljasõnaline, mida ei kinnita ükski kriminaalasjas kogutud tõend. Kogutud tõendid, sh tunnistajate ütlused, tõendavad vastupidiselt, et süüdistatavaga koos suitsetatud kanepi näol oli tegemist keelatud, s.o narkootilise aine kanepiga. Väide, et tegemist võis olla CBD kanepiga, on üksnes süüdistatavat paljasõnaliselt õigustav, mistõttu ei saa rääkida mingist kõrvaldamata kahtlusest, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. 6.
  5. J. Sergejevile esitatud süüdistuses on etteheidetavate kuritegude toimepanemise ajad piisavalt täpselt määratletud ja kohus on arusaadavalt selgitanud, miks süüdistatava kaitseõigust rikutud ei ole. Tunnistajad on ristküsitluse käigus antud ütlustes narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise aega täpsustanud, mistõttu on apellandi seisukoht, et tunnistajad narkootilise aine kanepi suitsetamise aega koos süüdistatavaga ei mäleta, kohut sihilikult eksitav. 6.
  6. Apellandi mittenõustumine kohtu järeldustega ei ole kohtuotsuse tühistamise või uue otsuse tegemise aluseks. Prokurör palub maakohtu seaduslik kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioon täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
  7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsja apellatsioonis ning prokuratuuri apellatsioonivastuses esitatud kirjalike seisukohtadega leiab, et apellatsioonis esitatud argumendid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, millele kaitsja apellatsioonis osundab, maakohtu vaidlustatud otsuses ei esine. Oma seisukohti põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.
  8. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-17-03 märgitu kohaselt lasub kriminaalmenetluses tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuse vaidlustatud osas sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti nii süüdimõistva otsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks, süüdistatava käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks ega ka mõistetud 4
(7)karistusmäära kergendamiseks. Kohtu siseveendumuse kujunemine ja arutluskäik on kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohus on arusaadavalt põhjendanud, miks ta J. Sergejevi talle esitatud süüdistuse järgi kahes episoodis süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Ka on Riigikohus otsuse nr 3-1-1-92-11 p-s 15.1 osundanud, et …["apellatsioonimenetlus ei ole pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires.

§ 342

lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub"]. Nõustudes vaidlustatud otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea kohtukolleegium

§ 342lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid korrata.

Apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist.

  1. Asjakohane ei ole kaitsja seisukoht, et J. Sergejevile esitatud süüdistus on laialivalguv ja ebakonkreetne, mistõttu puudus süüdistataval võimalus ennast kaitsta ja esitada põhjendusi, miks ta talle etteheidetavaid narkosüütegusid toime panna ei saanud. Kohtukolleegium osundab siinjuures Riigikohtu otsuses nr 1-16-4665/257 märgitule, mille kohaselt peab süüdistuse tekst sisaldama kõiki faktilisi asjaolusid, mis on eelduseks isiku süüditunnistamisele. Süüdistusakti peamine funktsioon on teavitada süüdistatavat talle ette heidetava käitumise olulistest faktilistest asjaoludest ja etteheite õiguslikust sisust, tagades nii tema kaitseõigust (vt nt RKKKo 1-17-9941/80, p 8 ja RKKKo 1-171327/52, p 13). Samas ei pea süüdistus sisaldama ega saagi sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi põhjendada. Süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks ja millega või kas üldse loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses. (RKKKo 3-1-1-83-10, p 19 ja RKKKo 3-1-1-66-12, p 9.4.) (p-d 10, 11). J. Sergejevile esitatud süüdistus vastab RKKKo 1-17-9941/80, p 8 ja RKKKo 1-17-1327/52, p 13 märgitule ja süüdistatava kaitsja on menetluses osalenud, mistõttu kaitseõiguse võimalikust rikkumisest rääkida ei saa. Maakohus on otsuses arusaadavalt põhjendanud, miks on kuriteo toimepanemise ajad (2020 maikuu ja 06.07.2019-12.07.2019) J. Sergejevi süüdistuses piisavalt täpselt määratletud ning miks sellega kaitseõigust rikutud ei ole.
  2. Kaitsja on apellatsioonis väitnud sedagi, et tunnistajad Y ja D ei mäletanud ajaliselt, millal midagi toimus. Kohtukolleegium leiab, et see väide on vale ja kohut sihilikult eksitav. Nähtuvalt kohtuistungil tunnistajate ristküsitlusel antud ütlustest, on mõlemad tunnistajad täiendavate küsimuste ja eeluurimisel antud ütluste meenutamise järel täpsustanud sündmuse toimumise ajavahemiku, mis kattuvad süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemise ajavahemikuga. Seega ei saa erinevalt kaitsja seisukohast jõuda kuidagi järeldusele, et tunnistajad koos süüdistatavaga kanepi suitsetamise aega ega kohta ei mäleta. Tähelepanuta ei saa jätta ka Reisijate andmete riskianalüüsi andmebaasist (tl 13-15) tuleneva teabega, mis kinnitab J. Sergejevi viibimist Eestis ajavahemikul, kui tunnistaja Y süüdistatavaga kohtus, süüdistatav talle narkootilist ainet kanepit sisaldava sigareti edasi andis ja tunnistaja koos süüdistatavaga selle kanepisigareti ära suitsetas.
  3. Vaidlus puudub selles, et süüdistataval puudus narkootiliste ainete käitlemise luba. Süüdistatava poolt tunnistajatele väikeses koguses narkootilise aine kanepi, mitte CBD kanepi nagu kaitsja paljasõnaliselt leiab, edasiandmine on tõendatud tunnistajate ütlustega, kellest D teadis J. Sergejevi varasemast kokkupuudetest narkootiliste ainetega. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt nad teadsid, et kanep, mida nad J. Sergejevilt said ja koos ära suitsetasid oli narkootiline aine kanep, mille 5

(7)käitlemine on keelatud ja seega tegelesid nad keelatud tegevusega. Y on kohtuistungil selgitanud, et peale kanepisuitsu koos süüdistatavaga esmakordset tõmbamist tekkis tal lodev tunne ja joogijanu ning hilisemal proovimisel ka jõuetus, kuid CBD kanepit ta proovinud ei ole. Tunnistajale ei meenu, et süüdistatav oleks talle öelnud, et nad suitsetasid CBD kanepit. Tunnistaja D ütlustega kohtuistungil on leidnud tõendamist, et ta tegi koos süüdistatavaga keelatud suitsu, mis sisaldas narkootilist ainet ja peale tarvitamist tundis ta uimast ja tuima tunnet. Koos süüdistatavaga ta CBD kanepit suitsetanud ei ole ning et CBD tarvitamine on mõttetu, kuna see on lahja ega tekita mingisugust tunnet. Kaitsja väide, et tunnistajate ütlused ei tõenda kuidagi narkootilise aine kanepi suitsetamist koos süüdistatavaga on meelevaldne ja seda ei kinnita ka ükski kohtule esitatud tõend. Maakohus leidis põhjendatult, et puudub alus tunnistajate ütlustes kahelda.
  1. Kaitsja taaskord esitatud väited tõendite puudumisest süüdistatava seotusest väikeses koguses narkootilise aine kanepi käitlemisest, ei tulene kohtukolleegiumi hinnangul asjas kogutud tõenditest. Apellatsioonist ei nähtu ühtegi uut asjaolu, mida kohtuliku arutamise ajal ei olnud teada või mida maakohus ei oleks otsuses käsitlenud. Kohus on otsuses selgelt ja jälgitavalt tuvastanud, miks süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ega ka eluliselt usutavad ja jätnud need põhjendatult tõendikogumist kõrvale.
  2. Kohtukolleegiumi hinnangul ei kinnita kohtuistungil uuritud tõendid kogumis kaitsja poolt tõstatatud kahtlusi, mis lükkavad ümber oletused, justkui oleks süüdistatav andnud Y-le ja D-le edasi ilmselt CBD kanepit, mille edasiandmise ega tarvitamine ei ole keelatud ega karistatav. Narkojoobele viitavad tunnused, narkojoove ja THC-COOH leidmine uriinist ei ole üheselt samastatavad. Kuigi käesolevas asjas ei ole ühtegi narkojoobe tuvastamise ekspertiisi läbi viidud ja narkootilise aine kanepi tarvitamise järel tekkida võivad narkojoobele iseloomulikud tunnused ja mõju avaldumine on individuaalne, on J. Sergejevi poolt tunnistajatele antud väikeses koguses narkootilise aine kanepi edasi andmine usaldusväärselt tõendatud tunnistajate ütlustega, et nad tarvitasid/suitsetasid süüdistuses märgitud ajal ja kohas koos süüdistatavaga kanepit, mille tagajärjel tekkis neil narkojoove. Tunnistajate ütluste usaldusväärsust süüdistatavalt saadud kanepi suitsetamise tagajärjel nendel narkojoobe tekkimisest kinnitab vastus teabenõudele (kd I, tl 25), mille kohaselt kannabidioolil (CBD) puuduvad narkootilise aine omadused, siis ei tekita CBD narkojoobele viitavaid tunnuseid/narkojoovet.
  3. Kokkuvõtvalt asub kohtukolleegium seisukohale, et maakohus on otsuses põhjalikult analüüsinud apellandi väiteid, tõstatud kaitseversioone ja kahtlusi ning andnud üksikasjalikult hinnangu, milliste tõenditega on J. Jegorovi süü talle inkrimineeritud narkosüüteoga Y-ga ja D-ga seotud kahes süüteoepisoodis tõendamist leidnud. Maakohus on vastavalt

§ 61

lg-le 2 hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning eelkõige just tõendite kogumile hinnangu andmise tulemina jõudnud veendumusele, et süüdistatavale esitatud süüdistus KarS § 183 lg 2 p 2 järgi on põhjendatud ning tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud tõendatud. Andes Y-le ja D-le edasi väikeses koguses narkootilist ainet, seadis süüdistatav endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise teades, et paneb sellise teoga toime narkootilise aine kanepi väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise. 15. J. Jegorovile mõistetud karistust ei ole kaitsja vaidlustanud. Kohtukolleegiumi hinnangul vastab süüdistatavale mõistetud karistus etteheidetava teo raskusele ja süüdistatava süü suurusele. Maakohus ei ole karistuse mõistmise osas materiaalõiguse vastu eksinud. Kohtukolleegium nõustub kohtu tõdemusega selles, et isikule, kelle puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, on võimalik karistada rahalise karistusega. Arvestades J. Jegorovi käitumises tuvastatud korduvust väikeses koguses narkootilise aine edasiandmises, on süüdistatavale mõistetud karistus kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga. 6

(7)16. Viimasena peatub kohtukolleegium menetluskulude hüvitamisel apellatsioonimenetluses.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

J. Jegorovi kaitsja B. Mõttus esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava tasu kindlaksmääramiseks summas 135 eurot (ilma käibemaksuta). Taotlusest nähtuvalt moodustub kaitsja tasu maakohtu otsusega tutvumisele ja analüüsile, kliendiga arutelule edasikaebe osas ja apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aja eest, kokku 150 minutit.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 180

lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja taotluses märgitud toimingud J. Sergejevile riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Kaitsja esitas apellatsiooni süüdistatava huvides. Et kohtukolleegium teeb J. Sergejevi suhtes

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi ehk jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, tuleb eelmärgitud menetluskulu summas 135 eurot

§ 185lg 2 kohaselt välja mõista süüdistatavalt riigi kasuks.

Taotlus menetluskulude jätmiseks riigi kanda rahuldamisele ei kuulu. 17. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi

§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 344 - 345 lg 1, 2, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 17.

detsembri 2021.a otsuse J. Sergejevi süüteoasjas muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.