← Eesti

2-21-129310/15

Obsah (8)§ 64§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-129310 Tsiviilasi Reho autoremont OÜ hagi H R vastu võlgn

§ 64lg 2, § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on Reho autoremont OÜ (hageja) hagi H R (kostja) vastu 02.05.2019 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes. 1 11.05.2022 toimunud eelistungil jõudsid pooled kokkuleppele vaidluse lahendamiseks kompromissiga ja esitasid kohtule kompromissi.
  2. Kohtule esitatud kompromissi kohaselt leppisid Reho autoremont OÜ seaduslik esindaja E K ja H R kokku alljärgnevas: 2.
  3. kostja tasub hagejale tsiviilasja nr 2-21-129310 nõuete katteks põhivõlgnevuse 2000 eurot, hageja sissenõudmiskulud 100 eurot ja riigilõivu 150 eurot, kokku 2250 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste osamaksetena 250 eurot kuus. Osamakse tasutakse hiljemalt iga kuu
  4. kuupäevaks (esimene osamakse tehakse 15.05.2022) hageja Reho autoremont OÜ arveldusarvele nr EE
  5. 2.
  6. kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele. 2.
  7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2.
  8. Pooled paluvad lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-21-129310 ja menetluse lõpetamisel tagastada hagejale pool riigilõivust, mis tuleb kanda Reho autoremont OÜ arveldusarvele nr. EE
  9. 2.
  10. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

paragrahvides 430 lg 2 sätestatud asjaoludest ja paragrahvis 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 2.

  1. Pooled on kokku leppinud, et välistavad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse.
  2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetatakse. 4. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 5.

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

6. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg1).

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, 2 kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Vastavalt poolte kompromissis kinnitatule jätab kohus menetluskulud

§ 168lg 3 alusel poolte endi kanda.

Hüvitatavate menetluskulude puudumisel kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 7.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt

§ 150

lg 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot ja esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. 8. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 150 eurot ning kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv Reho autoremont OÜ arveldusarvele nr EE862200221060009105, märkides selgitusse „Tsiviilasjas nr 2-21-129310, riigilõivu osaline tagastamine“. 9. Vastavalt

§ 433lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Pooled on

§ 64

lg 2 ja § 661 lg 4 alusel kokkuleppel välistanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.