1-14-2810/119

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-2810 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Laurita Gavrilova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Stanislav Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu STANISLAV JAKOVLEV, isikukood 38508253732, xxxx, xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 17.10.2013 ja lõpp 13.04.2024 Kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar kokkuleppel RESOLUTSIOON Jätta STANISLAV JAKOVLEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.12.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Stanislav Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 04.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2810 tunnistati Stanislav Jakovlev süüdi KarS § 113 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.12.2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust) ning Stanislav Jakovlevile mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestatakse alates 17.10.
2. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, millest kaks karistust on arhiveeritud, vangistuses viibib ta esimest korda. Kinnipeetava kõik kuriteod on vägivaldsed. Käesolev kuritegu on tapmine. Kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks, kuna teo toimepanemise tagajärjel ohver suri. Viimase kuriteo pani isik toime katseajal olles. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav õppinud xxxx ning alates xxxx. Alates 16.11.2021 õpib kinnipeetav xxxx. Kinnipeetav on töötanud vangla majandustöödel koristajana ja toidujagajana ning 01.04.2021 alustas töötamist köögitöölisena. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning selle jätkuvestlused. Ajavahemikul 09.02.-27.03.2017 läbis isik sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Kinnipeetav osales kohtumistel ja läbis sotsiaalprogrammi täies mahus, kuid kaasa töötas passiivselt. Ta sai aru, et tal on probleeme ja vaja oleks muutusi, kuid ei olnud valmis seda arutama. Kinnipeetavaga on
3. aastal läbi viidud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine jätkuvestlus. Isik saab aru ennast kehtestava käitumisviisi vajalikkusest ja agressiivse käitumisviisi negatiivsetest külgedest. Kinnipeetavaga on läbi viidud riskipõhised vestlused seaduskuulekuse ja kehtivate õigusnormide teemadel. Isik suhtub õigusrikkumistesse taunivalt ja möönab, et varem oli tema elustiil selline, mis soodustas õigusrikkumiste toimepanemist. Isiku sõnul soodustas kuritegude toimepanemist ka alkoholi tarvitamine. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 aastat 3 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 1 kuu vangistust. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 1-toalise kõigi mugavustega korteriga, milles antud hetkel keegi ei ela ning kinnipeetav hakkaks elama seal üksi. Kinnistusraamatu järgi on korteri omanik kinnipeetava vanaema G. K. Kommunaalvõlgnevusi korteri eest ei ole. Kinnipeetav on esitanud elektroonilise valve nõusoleku ning kodukülastusel selgitati välja, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Kinnipeetava vanaema on allkirjastanud elektroonilise valve nõusoleku. Viimase kuriteo pani Stanislav Jakovlev toime eelmainitud aadressil, kui ühise alkoholitarvitamise ajal tekkinud konflikti käigus tappis oma pikaaegse tuttava. Kinnipeetav lõpetas xxxx. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel on isik enne vangistust õppinud xxxx, kuid ei lõpetanud seda. Kinnipeetav oskab suhelda xxxx igapäevastel teemadel. Isik suhtub positiivselt nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus tööle asuda ettevõttesse xxxx. Selle juhatuse liige O. H. kinnitas, et võtab tööle Stanislav Jakovlevi põhikohaga. Kinnipeetav on esitanud ka garantiikirja töökoha olemasolu kohta. Kui kinnipeetav siiski ei peaks antud ettevõttesse tööle saama, siis on tal võimalus ennast Eesti Töötukassas arvele võtta. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, oli registreeritud Eesti Töötukassas töötuna. Töötamise registris ei ole ühtegi kannet ametliku töökoha kohta. Kinnipeetav ise väidab, et kunagi ammu töötas ta ametlikult metallkonstruktsioonide paigaldajana tehases xxxx, mitteametlikult töötas ehitustöödel. Vabanedes on kinnipeetava sissetulekuallikaks isiklik töötasu. Samuti on kinnipeetava ema M. L., vanaema G. K. ja õde V. J. kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et on valmis toetama kinnipeetavat materiaalselt. Stanislav Jakovlev suhtub töötamisse positiivselt. K-Raha andmetel puuduvad kinnipeetaval 16.12.2021 seisuga rahalised nõuded ning tal on vabanemisfondi hoiustatud 3300 eurot. Isiku lähivõrgustiku moodustavad ema M. L., vanaema G. K. ning õde V. J. Suheldakse tihti telefonitsi ja väidetavalt on suhted head. Alaealisena elas isik vanaema ja vanaisa juures. 3 Vanaema ja vanaisa (surnud) suhtes on kasutanud vägivalda varasema kuriteo toimepanemisel. Elukaaslast ega lapsi kinnipeetaval ei ole. Suhtlusringkonnas olid enne vangistust nii seaduskuulekad kui ka kriminaalse taustaga isikud. Vangistuses olles ei suhtle isik peaaegu mitte kellegagi peale ema, vanaema, õe ja kasuisa. Kinnipeetava sõnul ta ise ei soovi vanade tuttavatega suhelda. Varasemalt on ta toime pannud ühe kuriteo grupis olles röövimise ning on tunnistanud, et on mõjutatav. Ametniku hinnangul on kinnipeetav mõneti mõjutatav. Kinnipeetav väidab, et kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Vestlusel on ta selgitanud, et kuriteod pani toime alkoholijoobes siis, kui oli juba pikemat aega järjest tarvitanud. xxxx. xxxx, xxxx. xxxx. xxxx. Narkootikume hankis ise, kuna teadis, kes neid müüb. Kinnipeetava sõnul on ta varem tarvitanud amfetamiini süstimise teel. xxxx. Kinnipeetav on toime pannud kuritegusid narkootikumide saamiseks (majandusliku kasu eesmärgil, et osta narkootikume). Puudub info, et kinnipeetava käitumine muutuks agressiivseks narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Varasema riskihindamise kohaselt tekkis seoses narkootikumide tarvitamisega probleemkäitumine - tarvitas amfetamiini ja mängis terve päeva arvutimänge. Kinnipeetav on tunnistanud, et tal oli arvutisõltuvus. Käesolevalt leiab kinnipeetav, et arvutimängude mängimisega tal probleeme ei ole. xxxx. Kinnipeetava sõnul otsustas ta
4. aasta suvel, et on vaja muuta ennast ning suhelda rohkem ja rahulikult oma probleeme lahendada. Ta tõi välja, et oli varasemalt impulsiivne, kuid praegu mõtleb enne oma tegevuse läbi, kui tegutsema hakkab. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes ning soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse alguses oli suhtlemisel kaaskinnipeetavatega probleeme. 15.06.2021 viskas kinnipeetav ametnikku veega, võttis eluosakonnas asunud laua küljest lauajala, millega lõhkus pleksiklaasist telefoniboksi, kuna soovis ümberpaigutust. Antud intsidendi osas alustati kinnipeetava suhtes väärteomenetlus. Stanislav Jakovlev on osalenud
5. aastal sotsiaalprogrammis Viha juhtimine ning
6. aastal selle jätkutegevustes. Kinnipeetav on arvamusel, et ajaga on tema enesekontroll läinud paremaks ning ta tuleb oma emotsioonidega paremini toime, kui mitmeid aastaid tagasi. Tulevikuks on ta seadnud eesmärgiks töötamise, pere loomise. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav üldiselt neutraalselt. Stanislav Jakovlev on tunnistanud muutuste vajalikkust ja osalenud individuaalsesse täitmiskavasse planeeritud tegevustes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Stanislav Jakovlevi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Stanislav Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 13.04.2024 ning käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Stanislav Jakovlevile lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 12 kuud alates seadmete paigaldamisest. Stanislav Jakovlev kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega, kui kohus peab seda vajalikuks. Tal on garanteeritud töökoht. See on ehitusfirma, mis tegeleb katustega. Ta hakkab töötama eriliigilistel töödel töölisena. Aga see ei ole tema piir, sest ta on vanglas hakanud sportima. Talle see meeldib ning ta tahab lõpetada fitness treeneri kursused ja töötada sellel alal. xxxx. Elukaasast tal hetkel ei ole. Enne vangistust oli tal elukaaslane, alaealisi lapsi tal ei ole. Ta suhtleb kõige rohkem vangistuses olles vanaema, ema, õe ja 4 kasuisaga. Alkoholiga tal probleeme ei ole. Ta leidis alkoholile alternatiivi ja tegeleb spordiga. Ta on nõus osalema sotsiaalprogrammides. Kuritegu on toime pandud katseajal, mis oli ilma kriminaalhoolduseta. Ta ei läbinud katseajal mingeid sotsiaalprogramme ja tema üle ei olnud mingit järelevalvet. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Stanislav Jakovlevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Stanislav Jakovlevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis kohtuistungil, et täidetud on nii materiaalsed kui ka formaalsed eeldused Stanislav Jakovlevi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Formaalsete eelduste osas ei ole küsimust, sest muidu seda taotlust poleks esitatudki. Materiaalsete eelduste osas ütleb Riigikohtu praktika, et peaks vaatama individuaalset täitmiskava ja distsiplinaarkaristuste olemasolu või puudumist. Individuaalne täitmiskava on täidetud ja distsiplinaarkaristusi isikul ei ole. Selle pinnalt saab öelda, et sisuliselt umbes 80% argumentidest on olemas. Ainukesed probleemid, mis Jakovleviga seonduvalt on olnud minevikus, sisuliselt seonduvad alkoholiga. Kuid nii iseloomustusest kui ka sellest jätkutegevuste kokkuvõttest nähtub, et alkoholiga seonduvad riskid on Stanislav Jakovlevi puhul tänaseks maandatud. Isik ka ise on kinnitanud ja selgitanud, et alkohol temale ei sobi. Ja seda kinnitab ka sotsiaaltöötaja kokkuvõte, kust on siis näha, et ta on enda tähelepanu suunanud muule. Iseloomustusest on näha, et varasemalt oli talle kohaldatud katseaega KarS § 73 alusel. Sisuliselt puudus isikul selles olukorras riigipoolne kontroll. Kaitsja julgeb tegelikult arvata, et juhul kui oleks kohaldatud kontrollnõudeid tolles vanas menetluses, siis ilmselt oleks hoidnud see isikut vangistusest eemale. Puuduvad igasugused alused arvamuseks, et kriminaalhooldus isikut ei suudaks mõjutada ja kujundada. Isikul on tulevikuks olemas eesmärgid. Nimelt siis perekonna ja kodu loomine. Isik on pikka aega viibinud tänaseks vangistuses, kuid samas on näha, et seda aega on isik kasutanud mõistlikult. Juba alates vangistusse sattumisest on ta käinud koolis, tegelenud hariduse omandamisega, töötanud ja õppinud ka riigikeelt. Isik on motiveeritud asuma õiguskuulekale teele. Iseloomustusest nähtuvalt on tegelikult tegemist muutunud inimesega. Seonduvalt töötamisega sisaldub iseloomustuses selline väide, et töötamise registris ei ole isiku kohta kandeid, aga selliseid kandeid ei saagi olla, sest töötamise register loodi alles siis, kui isik oli juba kinnipeetav. Seepärast saab tegelikult väita, et isikul oli enne vangistusse sattumist olemas ka töökogemus. Kaitsja on seisukohal, et mõistlik oleks isik vabastada seepärast, et kriminaalhooldaja ja kohalik omavalitsus saab siis isikuga jätkata sotsiaaltööd ja suhteliselt pikk katseaeg mõjutab ka isikut ja motiveerib teda õiguskuulekusele. Et kui nüüd isik vabaneks, siis ta tegelikult saaks vabaduses õiguskuuleka eluga hakkama. Seetõttu kaitsja leiab, et alused isiku vabastamiseks on ja palub Stanislav Jakovlev vabastada tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla, süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Stanislav Jakovlev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Stanislav 5 Jakovlev kannab liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku talle mõistetud vangistusest, mistõttu on täidetud KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust (esimene neist röövimise eest, mis on toime pandud grupi poolt ning viimane tapmise eest). Kohus märgib, et mõlema puhul on tegemist raskete, vägivaldsete kuritegudega ning tähelepanuta ei saa jätta, et tapmise on Stanislav Jakovlev toime pannud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, mis viitab sellele, et varasem tingimuslik karistus ei olnud piisav, et suunata isikut õiguskuulekale teele. Vastupidi, vaatamata sellele, et isikule oli röövimise eest mõistetud 2 aasta 11 kuu 27 päeva pikkune vangistus, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga, pani isik katseajal toime raske eluvastase süüteo – ühise alkoholitarvitamise ajal tekkinud tüli käigus lõi noaga kahel korral rindkere piirkonda enda ammust tuttavat, millega tekitas kannatanule kaks rinnaõõnde ulatuvat, südant ja kopsu vigastavat torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel, mille tagajärjena kannatanu suri. Kohus möönab, et kinnipeetava iseloomustusest ilmneb mitmeid positiivseid asjaolusid, mis räägivad tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Esmalt see, et vangistuses on ta tegelenud õppimisega, xxxx ning jätkab käesolevalt xxxx. Samuti riigikeele õppimine ning sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Viha juhtimine ning nende jätkutegevuste läbimine. Sellest kõigest nähtub, et isik on vangistuses olnud motiveeritud ennast arendama ning tegelema oma probleemkohtadega, et edaspidi elus paremini toime tulla. Lisaks on ta olnud motiveeritud ka majandustöödel töötama ning seeläbi olnud vangistuses erinevatel perioodidel ka tööga hõivatud. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ning ka garanteeritud töökoht. Vabanemisfondi on hoiustatud 3300 eurot, mis esialgu aitab tal materiaalselt toime tulla. Samuti on tal vabanemisel olemas lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Eeltoodust tulenevalt võib ka tema vabanemisjärgseid elutingimusi pidada headeks ning toimetulekut toetavateks. Samas ei ole kohtul kinnipeetava iseloomustuse ning kriminaalasja materjalide põhjal siiski kujunenud veendumust, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks käesolevaks ajaks piisavalt maandatud. Kohus märgib, et mida raskemaid kuritegusid isikult karta on, seda suurem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema tõenäosus, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-103-06 asunud seisukohale, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud ning arvestades seda, et Stanislav Jakovlev on enne tapmist pannud toime veel ühe vägivaldse kuriteo, siis ei saa kohtu hinnangul isiku retsidiivsusriski madalaks pidada. Kaitsja on leidnud, et kuna kinnipeetava individuaalne täitmiskava on täidetud ja kehtivaid distsiplinaarkaristusi isikul ei ole, siis sisuliselt umbes 80% ennetähtaegse vabastamise materiaalsetest eeldustest on täidetud. Kohus nõustub, et kinnipeetava käitumist vangistuses võib kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise tõttu pidada õiguskuulekaks ning arvestades, et isik on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid, võib järeldada, et ta on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas ning motiveeritud muutuma. Kinnipeetav ise usub, et ta on vangistuse jooksul täielikult muutunud ning mõistab, et probleeme ei saa lahendada vägivallaga. Samas märgib kohus, et kuigi kinnipeetav leiab, et ei käitu enam impulsiivselt, vaid mõtleb enne oma tegevuse läbi, nähtub iseloomustusest, et 15.06.2021 viskas kinnipeetav ametnikku veega, võttis eluosakonnas asunud laua küljest lauajala, millega 6 lõhkus pleksiklaasist telefoniboksi, kuna soovis ümberpaigutust. Antud intsidendi osas alustati kinnipeetava suhtes väärteomenetlus, mis käesoleval ajal on pooleli, sest kinnipeetav on esitanud kohtule kaebuse väärteootsuse peale. Sõltumata antud kaebuse läbivaatamise tulemustest, viitab eeltoodu siiski sellele, et kinnipeetav ei suuda täielikult oma emotsioone kontrollida, vaid võib käituda mõtlematult ja agressiivselt olukorras, mis talle ei meeldi. Lisaks on isikul olnud varasemalt probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Vanglas on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuigi ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevused ning enda sõnul motiveeritud edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduma, ei saa jätta tähelepanuta, et vanglas puudub isikul ligipääs alkoholile ning seda, kuidas ta vabaduses, kui alkohol on vabalt kättesaadav, toime suudab tulla, on raske prognoosida. Veel märgib kohus, et kindel elukoht ning lähedaste toetus olid kinnipeetaval olemas ka enne vangistust, ometi ei olnud need piisavad selleks, et hoida ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kõike eelnevat kogumis hinnates, leiab kohus, et isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. Kohtul ei ole kujunenud küllaldast veendumust selles, et isiku ohtlikkus on ära langenud ja ta on suuteline edaspidi käituma õiguskuulekalt ning kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all katseaja edukalt läbima. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku vabastamist ennetähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Stanislav Jakovlevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
8. veebruari 2022 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Riigikohtu 09.05.2022 kohtumäärusega jäeti Stanislav Jakovlevi kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaare määruskaebus menetlusse võtmata.