Obsah (12)

§ 257§ 258§ 199§ 2451§ 158§ 331§ 239§ 248§ 339§ 208§ 207§ 41

1-22-1339 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. märts 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-1339 (21700000041) Kohtunik Inna Ombler Kriminaala

§ 257lg-st 1 ja § 258 lg 1 p-dest 2 ja 3.

4. Avaldaja hinnangul oli Z lisaks toime pannud

§ 258

lg 1 p 2 rikkumise, kuna süüdistusakt ei vastanud

§-s 154 toodud nõuetele. Z oleks pidanud

§ 258

lg 1 kohaselt süüdistusakti tagastama, kuivõrd see ei vastanud

§-s 154 toodud olulistele nõuetele.

1. Lisaks heitis avaldaja kohtunikule ja kohtuistungi sekretärile ette seda, et nemad võtsid XX.XX.XXXX kohtuistungi protokollist välja W ütlused selles osas, et viimane ütles, et ta tahab oma ütlusi tagasi võtta, palus tühistada lähenemiskeelu ning palus kohtul kohustada X tema juures elama. Samuti oli kohtuistungi protokollis valesti kajastatud tunnistajate kohtusse tuleku ja kaitsja lahkumise aeg. Kohtuistungi protokollist puudusid lisaks W ütlustele ka Y ütlused ning X enda ütlused selles osas, et ta ei näe endal mingit süüd ning asjaolu, et X nõudis enda täielikku õigeks mõistmist.
2. 06.12.2021 koostas Riigiprokuratuuri abiprokurör Janno Reinkort kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 21700000041, millega jäeti kriminaalmenetlus alustamata juhindudes

§ 199lg 1 p-st 1.

7. Kuriteokaebust lahendanud prokuröri hinnangul oli maakohtu kohtunik Z XX.XX.XXXX määruse koostamisel järginud kehtivat

-i ning kuriteokaebuse pinnalt ei olnud võimalik sedastada, et kohus oleks ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõigusnorme. Abiprokurör juhtis avaldaja tähelepanu sellele, et kuivõrd kriminaalasi nr X-XX-XXX lahendati kokkuleppemenetluse korras, kohaldusid sellele kokkuleppemenetlust puudutavad sätted.

§ 2451

lg 2 kohaselt korraldab kohus eelistungi, kui esineb

§s 258 sätestatud alus.

§ 258lg 1 sätestab loetelu, milliste aluste esinemisel eelistung korraldatakse.

Kuivõrd arutatavas kriminaalmenetluses ei esinenud ühtegi eelnimetatud sättes 2 1-22-1339 loetletud alust, ei esinenud rikkumist kohtuniku käitumises seoses eelistungi korraldamata jätmisega.

1. Puutuvalt etteheidetesse seonduvalt süüdistusaktiga, selgitas abiprokurör, et XX.XX.XXXX kohtuistungil said X elukoha andmed korrigeeritud. Kohus andis XX.XX.XXXX X-le võimaluse süüdistusaktiga seonduvaid pretensioone esitada, millist võimalust ta ka kasutas. Kuivõrd kohus lahendas süüdistusakti puudutavad etteheited ning muud X taotlused XX.XX.XXXX istungil ning istung tipnes kokkuleppe kinnitamisega, mille juurde jäid nii prokurör kui ka süüdistatav, puudus abiprokuröril alus kuriteokaebuses toodud süüdistusakti puudutavaid etteheiteid uuesti käsitleda. X väljendas enda nõusolekut kokkuleppe kinnitamiseks ning viidatud otsuse näol on tegemist jõustunud kohtuotsusega. Abiprokurör märkis, et XX.XX.XXXX toimunud kohtuistungil oli X-l võimalus süüdistusakti osas pretensioone esitada, ent X jäi siiski kokkuleppe sõlmimise juurde. Kuivõrd kriminaalmenetluses nr X-XX-XXX on kohtuotsus jõustunud, puudus abiprokuröril alus selles küsimuses uue seisukoha kujundamiseks.
2. Abiprokurör selgitas, et

§ 158

lg 1 annab kohtumenetluse pooltele õiguse esitada kohtuistungi protokolli parandamise taotluse 3 päeva jooksul pärast protokollile allakirjutamist. Esitatud taotlus lisatakse kriminaaltoimikusse. Kohtuistungi protokolli parandamise taotluse esitamise tähtaeg oli kuriteokaebuse lahendamise seisuga möödunud. Abiprokurör selgitas, et kui avaldaja ei ole rahul advokaadi tööga, on sellekohane kaebus võimalik esitada Eesti Advokatuurile, kuivõrd prokuratuur ei teosta advokaatide ega nende tegevuse standarditele vastamise üle kontrolli. 10. 22.12.2021 registreeriti Riigiprokuratuuris X kaebus Riigiprokuratuuri abiprokurör J. Reinkorti 06.12.2021 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele nr 21700000041. 11. Kaebaja hinnangul on kohtunik Z jätkuvalt toime pannud KarS §-s 311 sätestatud kuriteo, rikkudes üle 30

-i sätte (

§ 331

lg 1 p 2, 3, 4, 7, 8, 10), sh ka kokkuleppemenetlust puudutavaid sätteid (

§ 239

lg 4; §240 lg 4; § 246; § 247 lg-d 2 ja 4; § 248 lg 1 p 3; § 306 lg 1 p 1-4, 6, 7,10; § 2451 lg 2; § 258 lg 1, 2, 4; § 2571 lg 2; § 154 lg 2 p 1, 2, 31 , 32 , 4, 5, 9; § 259 lg 2; § 260 lg 11 , § 250 lg 1), lisaks ka arvukalt PS-st tulenevaid sätteid (§ 10-15; § 18 p 1; § 22 lg-d 2, 3; § 24 lg 2, 5; § 26; § 32 p 1; § 33). Kaebaja viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale asjas nr 3-1-1-114-16, mille kohaselt seisneb kohtuistungi protokolli tähtsus selles, et protokoll võimaldab hinnata protsessiosaliste ja kohtu tegevusi kohtuistungil, aga samuti mõista, milliseid tõendeid kohus uuris. Samuti on kaebaja seisukohal, et kohtunik ei ole kontrollinud ka süüdistusakti vastavust seaduse nõuetele.

1. Kaebaja on seisukohal, et kohtunik rikkus kohtuotsust tehes ka KarS § 32-33 ja § 34 lg-d 1-2 ja 5, kuivõrd kohtunik mõistis süüdi ja määras vanglakaristuse isikule, kes teo toimepanemise hetkel, vastavalt ringkonnaprokurör Andreas Ki poolt kogutud asitõenditele, oli süüdimatu ja teovõimetu „joomahulluse“ tõttu. Kaebaja süüdimatuse ja teovõimetuse diagnoosisid kannatanud W ja Y, samuti tunnistajad H ja politseiametnik R.
2. Seonduvalt kohtuistungi protokolliga märgib kaebaja lisaks, viidates abiprokurör J. Reinkorti selgitustele, et kohtuistungi protokolli istungisaalis ei avaldatud, kaebaja midagi allkirjastada ei saanud ning advokaadist jäeti ta ilma. Istungiprotokolli helisalvestuse sai kaebaja alles 29.07.2021 ehk pool aastat hiljem ning kui kaebaja kirjutas, et istungiprotokoll on 3 1-22-1339 fabritseeritud ja tegemist on võltsitud dokumendiga, vastati talle, et seaduse järgi on õigus taotleda paranduste sisseviimist kohtuistungi protokolli kolme päeva jooksul pärast istungiprotokolli allkirjastamist sekretäri ja kohtuniku poolt. Eelnimetatu kohta edastas kaebaja ka taotluse Riigikohtule

§ 158põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.

Samuti leiab kaebaja, et XX.XX.XXXX kohtuistungi protokolli näol on tegemist võltsitud dokumendiga KarS § 316 mõistes. 14. Kaebaja märkis, et kui W soovis enda XX.XX.XXXX kriminaalasja nr X-XX-XXX istungil antud ütlused tagasi võtta, oleks kohtunik pidanud järgima

§ 248lg 1 p 3.

Kohtul tulnuks teha kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus. Kaebaja on seisukohal, et oma tegevustega panid kohtunik ja tema kaasosalised, s.o politseiametnik M, ringkonnaprokurör K ja vandeadvokaadi abi V toime kuriteo KarS § 311 järgi ning tekitasid lisaks suure varalise kahju kaebaja ettevõttele Q. 15. XX.XX.XXXX kohtuistungi protokollist on välja jäetud nii kannatanute kui ka kohtuniku öeldud laused, mistõttu on kaebaja seisukohal, et kohtunik on rikkunud

§ 339

p-te 8, 10 ja 12, kuna kohtuniku järeldus kokkuleppemenetluse hädavajalikkusest ei tuginenud kannatanute ja kaebaja ütlustele, mis anti kohtuistungil. Ütluste kohtuistungi protokollist kõrvaldamise näol on kaebaja hinnangul tegemist KarS §-s 316 sätestatud süüteo toimepanemisega. Samuti on kohtunik viinud kõiki eksitusse sellega, et kaebaja andis kohtus nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

1. Juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar leidis 05.01.2022 määruses, et esitatud kaebus tuli jätta rahuldamata.
2. Kokkuvõtlikult märkis juhtiv riigiprokurör, et nõustub täielikult abiprokurör J. Reinkorti 06.12.2021 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates avaldatud seisukohaga, et X kuriteokaebuses ja selle lahendamiseks kogutud materjalides kirjeldatud asjaoludes puuduvad kuriteotunnused. Juhtiv riigiprokurör, tutvudes lisaks ka X Riigiprokuratuurile esitatud kaebustega, leidis, et ka need ei sisalda endas andmeid kriminaalmenetluse alustamiseks vajaliku aluse kohta. Seetõttu asus juhtiv riigiprokurör seisukohale, et abiprokurör on vaidlusaluses teates õigesti otsustanud kriminaalmenetluse alustamata jätmise kasuks.
3. Täiendavalt tõi juhtiv riigiprokurör välja järgmist.
4. Ebaselgeks jäävad kaebaja etteheited ja viited kohtuistungi protokolli võltsimise kohta, s.o tunnistajate ütluste protokollist „väljavõtmise“ ja nende puudumise kohta, kuivõrd kriminaalasja X-XX-XXX XX.XX.XXXX kohtuistungil tunnistajaid üle ei kuulatud, sest eelistungil avaldasid kohtumenetluse pooled soovi kaaluda kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses, mida ka kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tehti. Juhtiv riigiprokurör märkis seonduvalt kaebaja etteheidetega istungiprotokolli kättesaamise kohta, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X 09.07.2021 taotlenud koopiat XX.XX.XXXX kohtuistungi protokollist ja heli- ning videosalvestusest, mis rahuldati osaliselt Viru Maakohtu 26.07.2021 määrusega ning millega väljastati X-le koopia kohtuistungi protokollist ja helisalvestisest. Asjaolu, et kaebaja taotlus istungiprotokolli koopia saamiseks rahuldati 26.07.2021, ei oma vastuväidete esitamise või protokolli parandamise osas tähtsust, kuivõrd

§ 158

lg 1 kohaselt võivad kohtumenetluse pooled 3 päeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist kohtuniku ja kohtuistungisekretäri poolt esitada kohtuistungi protokolli parandamiseks 4 1-22-1339 kirjaliku taotluse. Kohtute infosüsteemi andmetel on X-le ja tema kaitsjale V-le kohtuistungiprotokoll tehtud kättesaadavaks 18.02.

2. Kaebaja ei ole selgitanud, millistel põhjustel ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tema hinnangul tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Juhtiv riigiprokurör selgitas, et kriminaalasi lõpetati kokkuleppega enne üldmenetluses tõendite uurimist. Kokkuleppe- ja lühimenetluse sisu ja aspekte on kohus istungil süüdistatavale selgitanud juhtiva riigiprokuröri hinnangul äärmise põhjalikkusega. Kaebaja seisukohad on rajatud suuresti kaebaja subjektiivsele arusaamisele kehtivast kriminaalmenetlusõigusest, millele on tähelepanu juhtinud ka mitmed kohtukoosseisud, samuti prokuratuur, lahendades X korduvaid kuriteokaebusi seonduvalt kriminaalasja nr X-XX-XXX menetlemise ja menetluses osalenud ametnikega.
3. Kriminaalasja materjalidest, sealhulgas kriminaalasja kohtueelsest uurimisest ei nähtu, et X ei oleks olnud kriminaalasjas talle etteheidetava teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumisest ja seda juhtima seoses vaimuhaiguse, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäirega. Eelnimetatud asjaolule ei ole X kordagi tähelepanu juhtinud muu hulgas XX.XX.XXXX kohtuistungil. Seejuures ei tekkinud kaebuses viidatud kahtlusi X süüvõimes ei menetlust juhtinud prokuröril ega asja lahendanul kohtunikul.
4. Juhtiv riigiprokurör tsiteeris põhjalikult Viru Maakohtu XX.XX.XXXX otsust ning 16.01.2021 kohtuistungi protokolli. Eelnevale tuginedes jäid juhtivale riigiprokurörile selgusetuks ning edutuks kaebuses kirjeldatud asjaolud ning väited selle kohta, et kaebaja ei ole olnud nõus kriminaalasjas kokkuleppemenetluse kohaldamisega, kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtub kaebaja selgesõnaline nõusolek kriminaalasjas kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et

§ 208

lg 1 näeb ette, et kui

§ 207

lg-s 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 05.01.2022 määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks on esitatud X, Y ja Q nimel. Kuivõrd Riigiprokuratuurile esitas arutatavas asjas kaebuse X, on kaebeõigus üksnes temal. Seega jätab ringkonnakohus Y ja Q riigi õigusabi taotlused kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. 24. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus X-le riigi õigusabi andmiseks. 25.

§ 41

lg 3 ls 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt

§ 41lg 3 lausest 1 antakse kriminaalmenetluses kannatanule RÕS ettenähtud korras.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt on riigi õigusabi andmise eeldusteks see, et taotleja on maksejõuetu ning õigusabi mittesaamisel jäävad tema olulised huvid kaitseta. 5 1-22-1339

1. Ringkonnakohtu hinnangul pole X esitatud taotluse puhul kumbki ettenähtud tingimustest täidetud.
2. Oma maksejõuetust peab RÕS §-dest 12-14 tulenevalt tõendama riigi õigusabi taotleja. X ei ole oma maksejõuetust mingil moel tõendanud. Ta on esitanud taotluses üksnes väiteid selle kohta, et on maksejõuetu. X on küll täitnud RÕS § 13 lg-st 1 tuleneva nõude, esitada lisaks taotlusele allkirjastatud teatis oma majandusliku seisundi kohta. Samas aga ei ole ta esitanud eelnimetatud teatises toodud väidete kinnituseks mingeid tõendeid (nt pangakonto väljavõtteid jms). Asjaolu, et X viibib vangistuses, ei tähenda veel, et ta oleks maksejõuetu. Seega ei ole võimalik X esitatud materjalide põhjal sedastada tema maksejõuetust.
3. Samas ei pea ringkonnakohus arutataval juhul otstarbekaks jätta riigi õigusabi taotlust eeltoodud põhjusel käiguta ega anda X-le tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Seda põhjusel, et süüdistuskohustusmenetluses esitatud kaebustele, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele, Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusele ja Kohtute infosüsteemis olevatele asjassepuutuvatele kriminaalasja nr X-XX-XXX materjalidele tuginevalt, leiab ringkonnakohus, et õigusabi taotleja esitatav kaebus oleks perspektiivitu. Seega tuleb ringkonnakohtu hinnangul riigi õigusabi andmisest keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Selle sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Teisisõnu jäetakse riigi õigusabi andmata, kui taotluses kirjeldatud asjaolude põhjal on ilmne, et riigi õigusabi ei saa olla tulemuslik.
4. Ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi taotluses kordab X juba varasemalt esitatud riigi õigusabi taotlustes toodud seisukohti. Nimelt nähtub Kohute infosüsteemist, et samasisuliste taotlustega kriminaalasjas nr X-XX-XXX on taotlejad ja mõnel juhul ka X üksi juba varemgi korduvalt kohtu poole pöördunud. Riigikohtus registreeriti 09.08.2021 X riigi õigusabi taotlus kriminaalasjas nr X-XX-XXX teistmisavalduse esitamiseks Tartu Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määruse vaidlustamiseks, mille jättis Riigikohus XX.XX.XXXX määrusega rahuldamata. Samuti jättis Riigikohus XX.XX.XXXX määrustega rahuldamata X 10.09.2021 riigi õigusabi taotluse Tartu Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määruse kriminaalasjas nr X-XX-XXX vaidlustamiseks ja 19.10.2021 riigi õigusabi taotluse Tartu Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määruse vaidlustamiseks teistmise korras. X on samadel asjaoludel esitanud riigi õigusabi taotlusi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks, näiteks 21.12.2021 Viru Maakohtule, mille jättis Viru Maakohus XX.XX.XXXX rahuldamata, kuna kaebuse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule oleks ilmselgelt põhjendamatu. Tartu Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määrusega jäeti X määruskaebus Viru Maakohtu XX.XX.XXXX määruse peale rahuldamata. X, Q ja Y esitasid Riigikohtule riigi õigusabi taotlused ja majandusliku seisundi teatised, et vaidlustada Tartu Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määrust Riigikohtus advokaadi vahendusel. Riigikohus jättis XX.XX.XXXX määrusega X, Y ja Q riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuivõrd taotlejate võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. 06.01.2022 on X esitanud riigi õigusabi taotluse sisuliselt samadel asjaoludel taaskord Viru Maakohtule, mille jättis kohus XX.XX.XXXX määrusega rahuldamata (kohtumäärus jõustus XX.XX.XXXX). 07.01.2022 esitas X taas samasisulise taotluse riigi õigusabi saamiseks Viru Maakohtule, kus ta taotleb uuesti riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kriminaalasjas nr X-XX-XXX. Ka see taotlus jäi Viru Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega rahuldamata (kohtumäärus jõustus XX.XX.XXXX). Eelnevast nähtub, et X on samadel asjaoludel esitanud mitmeid taotlusi riigi õigusabi saamiseks, kuid eelnevad menetlejad ei ole 6 1-22-1339 pidanud võimalikuks neid rahuldada. Selline korduvate riigi õigusabi taotluste esitamine samas küsimuses, ilma et oleks ilmnenud uusi asjaolusid, näitab X püüdlust valimatult erinevatele institutsioonidele taotluste esitamise läbi siiski riigi õigusabi saada. X on juba eelnevalt korduvalt esitatud samu väiteid eelnevatele menetlejatele, kelle seisukohtadega nõustudes peab ringkonnakohus vajalikuks veelkordselt selgitada, et X võimalus oma õiguste kaitseks kõnealuses küsimuses kriminaalasjas nr X-XX-XXX on ilmselt vähene, st sisuliselt olematu. Ringkonnakohus leiab, et Riigiprokuratuur on 06.12.2021 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja 05.01.2022 kaebuse rahuldamata jätmise määruses X esitatud argumentidele põhjalikult vastanud. Ringkonnakohtule ei ole esitatud väiteid, mis Riigiprokuratuuri seisukohti vääraksid. Võttes arvesse eelnimetatut, ei näe ringkonnakohus võimalust, et Riigiprokuratuuri 05.01.2022 määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust ning puudub alus riigi õigusabi andmiseks.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 6 lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 5 lähtudes rahuldamata. Y ja Q riigi õigusabi taotlused jäävad läbi vaatamata

§ 208lg-s 1 ettenähtud kaebeõiguse puudumise tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt) 7