KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 13.04.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2892 Haldusasi X

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 14.12.2021 Tallinna Halduskohtule tühistamis- ja kohustamiskaebuse. Kaebaja taotles 06.10.2021 kontaktisiku vahetamist koostöö puudumise tõttu ja edasiste konfliktide vältimiseks. Tallinna Vangla jättis 07.11.2021 vastusega taotluse ning 09.12.2021 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kontaktisiku vahetamist. Kaebaja taotlust ei ole tõsiselt võetud ja teda on sihilikult provotseeritud, et talle oleks võimalik määrata distsiplinaarkaristus. Kaebaja näeb kontaktisikut 3-21-2892 ainult distsiplinaarasja menetlemisel või kui on vaja mõnda allkirja. Kaebajal ei ole raha, et esitada oma probleeme kirjalikult.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 14.12.2021 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

Kaebaja väidete õigsust eeldades puudub kaebajal subjektiivne avalik-õiguslik nõue, mille kaitsmist ta kohtus soovib, sest kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda vanglalt kontaktisiku väljavahetamist. Seega ei ole vajalik nõuda Tallinna Vanglalt dokumente välja. Vangistusseaduse § 1051 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ülesanne vangistuse ja eelvangistuse täideviimine ning kriminaalhoolduse ja karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine. Vangla pädevuses on oma tööd korraldada, sh otsustada ametnike tööülesannete ja vastutusala üle. Kohtul puudub võimalus sekkuda vangla tegevusse ja kohustada ametnike seas ümberkorraldusi tegema. Vangistusseadusest ega muudest vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglas kinni peetavale isikule õigust valida temaga tegelevaid vanglaametnikke või nõuda, et talle ebasobiv vanglaametnik välja vahetataks. Seega ei näe õigusaktid ette võimalust nõuda kontaktisiku vahetamist ja selline kohustamisnõue on ilmselgelt perspektiivitu. Ka varasemas kohtupraktikas on halduskohtud kontaktisiku vahetamist puudutavad kaebused tagastanud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2017 määrus asjas nr 3-17-220, 14.02.2017 määrus asjas nr 3-17-233, 14.12.2015 määrus asjas nr 3-15-1185, 29.04.2015 määrus asjas nr 3-15-831; Tallinna Halduskohtu määrused asjades nr 3-17-233, 317-220, 3-18-924 ja 3-21-2212 ning Tartu Halduskohtu määrus asjas nr 3-19-482). Kaebajal on õigus vaidlustada vanglaametniku ning vangla konkreetseid toiminguid ja haldusakte, kui need tema õigusi rikuvad. Kaebajal on võimalik vaidlustada tema suhtes tehtud distsiplinaarmenetluse otsuseid, samuti tugineda vaidlustamisel ametniku meelevaldsele kallutatusele, sellist etteheidet põhjendades. Kui kaebajal ei ole kirjatarbeid, on tal võimalik neid vanglalt taotleda. Kaebajal ei puudu ilmselgelt kirjatarbed, kuna ta on alates 14.05.2021 ehk ca poole aasta jooksul esitanud halduskohtule 28 kaebust ning summaarselt sama palju edasikaebuseid ka ringkonnakohtule ja Riigikohtule (kokku üle 50 kaebuse). Kuivõrd kaebus tagastatakse, jääb kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. X palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja esitas 06.10.2021 vanglale taotluse kontaktisiku väljavahetamiseks põhjendustega, et kohtaktisikul puudub igasugune huvi omavaheliseks koostööks, kaebaja näeb teda kord aastas või kui näebki, vastab kontaktisik alati, et midagi ei ole ette nähtud ja kõik on kontaktisiku otsustada. Halduskohus ei ole kaebaja kaebust menetlenud objektiivselt. Halduskohus tegi määruse kaebuse tagastamise kohta samal päeval, kui kaebus kohtusse jõudis. Halduskohus tegi seda kiireloomuliselt ja mõtlemata. Kaebaja palub suhtuda tema kaebusesse tõsiselt ja objektiivselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud 2

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse õigemaks lahendamiseks asja juurde Tallinna Vangla 30.03.2022 vastuse koos lisadega (dtl 30–36). Vangla vastuse lisades esitatud dokumentide (kaebaja 06.10.2021 taotlus, Tallinna Vangla 07.11.2021 vastus taotluse rahuldamata jätmise kohta, kaebaja 10.11.2021 vaie, Tallinna Vangla 09.12.2021 vaideotsus) põhjal on võimalik täpsemalt hinnata, kas halduskohus on kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel õigesti tagastanud.

1. Tallinna Vangla esitatud dokumentidest selgub, et kaebaja soovis 06.10.2021 taotluses kontaktisiku vahetamist, vältimaks praeguse kontaktisikuga konflikte ja vastastikuseid solvanguid ning sellest tekkivat närvilisust. Taotluses on mh märgitud, et kontaktisik oli 05.10.2021 kaebajale öelnud, et kutsub hilisemate kaebuste ärahoidmiseks kaebaja vestlusele ainult kolmanda isiku juuresolekul. Tallinna Vangla 07.11.2021 vastuse peale esitatud vaides märkis kaebaja, et ei nõudnud kontaktisiku vahetamist, vaid palus seda põhjusel, et kaebaja näeb teda kord aastas ja ka siis, kui kontaktisik distsiplinaarasju menetleb.
2. Kirjeldatud asjaolude põhjal leiab ringkonnakohus, et halduskohus tagastas kaebuse õigesti

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt kontaktisiku väljavahetamist. VangS-st ega muudest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda inspektor-kontaktisiku vahetamist põhjusel, et kinnipeetava väitel tal koostöö inspektorkontaktisikuga ei suju. Inspektor-kontaktisiku määramine on asutusesisene töökorralduslik otsus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2015 määrus asjas nr 3-15-831, p 10).

1. Kaebuse menetlemiseks ei anna alust ka kaebuses ja määruskaebuses esitatud etteheited, et kontaktisik kohtub kaebajaga väga harva. Vangla esitatud dokumentide alusel saab järeldada, et kaebaja sellekohased etteheited ei ole põhjendatud. Kaebaja on 06.10.2021 vanglale esitatud taotluses (dtl 30) ise selgitanud, et on olnud olukordi, kus kontaktisik on ta välja kutsunud, kuid tal pole olnud tuju kontaktisikuga rääkida, või on ta vestluse katkestanud, sest kaebaja arvates ei olnud kontaktisikul tuju kaebajaga rääkida. Sellest nähtub, et väidetav kontaktisikuga kohtumiste vähesus ja koostöö puudumine on tingitud pigem kaebajast endast, mitte kontaktisiku kohustuste täitmata jätmisest. Lisaks on Tallinna Vangla vaideotsuse lahendamisel kaebaja sellekohaseid väiteid kontrollinud. Tallinna Vangla tuvastas asjaolude kontrollimisel, et inspektor-kontaktisik on käinud vaide esitaja juures vähemalt kord kuus ja mitte ainult seoses distsiplinaarmenetlustega (dtl 34). Justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ § 7 lg 1 kohaselt vestleb inspektor-kontaktisik täitmiskavas märgitud sekkumiste elluviimisel kinnipeetavaga vahetu juhi määratud sagedusega, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis.
2. Eeltoodu põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 14.12.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3