1-21-6033/10

1-21-6033 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-6033 Kohtukoosseis Sten Lind, Orvi Koik, Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. oktoobri 2021 määrus, millega jäeti X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Taotleja X (ik XXXXXXXXXX, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu
3. oktoobri 2021 määrus muutmata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale võib vastavalt TsMS § 696 lg-le 3 esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebuse saab vastavalt TsMS § 698 lg-tele 1 ja 2 esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest. Tulenevalt TsMS § 218 lg-le 3 on õigus esitada määruskaebus ise või esindaja kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. X esitas
5. septembril 2021 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. X taotles riigi õigusabi seoses Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud kuriteoteatega kriminaalasjas. Ta märkis, et on ses kriminaalasjas kannatanu vanglaametnike süü tõttu. Kui prokuratuur ei alusta viimaste vastu kriminaalmenetlust, soovib ta esitada vastuväiteid ja kaebuse kohtule, milleks soovib esindajat.
6. Kuna maakohus juhtis X tähelepanu sellele, et esitatud taotluses olev info on ebapiisav, esitas X Harju Maakohtule uue riigi õigusabi taotluse ja vastuskirja. 1 Riigi õigusabi taotluses selgitas X, et soovib advokaadi vahendusel vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatist nr 21730000294, mis on seotud kriminaalasja nr 21922500049 alustamisega KarS § 121 lg 1 tunnustel. X leidis, et kriminaalmenetluse nr 21730000294 alustamata jätmisega tegi Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör asja keeruliseks ja segaseks. X hinnangul ei suuda ta üksi oma õigusi kaitsta, sest on raske liikumispuudega invaliid, kel on kroonilised haigused. Pärast kahte infarkti on tal kehaosade halvatus ta kipub asju unustama. X leidis, et asjast tulenev võimalik kasu seisneb õigluse saavutamises ja Tallinna Vanglas ebaseaduslike tegevuste lõpetamises. X palus kohtul rahuldada
7. septembril 2021 esitatud riigi õigusabi taotlus. Taotlusega esitatud vastuskirjas märkis X, et tema suhtes toime pandud vägivallateo osas on algatatud KarS § 121 lg 1 alusel kriminaalmenetlus nr
8. Selles kriminaalasjas on X kannatanu. Talle tekitati pealaele 7cm pikkune lõikehaav. X hinnangul provotseerisid konflikti vanglaametnikud. X arvates on tal raske mitme vanglaametniku vastu oma õigusi kaitsta. Esindaja abil on tal võimalik saavutada õiglus.
9. Harju Maakohtu nõudmisel edastas prokuratuur kohtule kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr
10. Sellest nähtub, et X esitas prokuratuurile kuriteokaebuse selle kohta, et
11. septembril 2021 provotseeris vanglaametnik C X tapmise katse. Ründe eest vastutavaks pidas X ka vanglaametnikke Q ning N. X taotles kuriteokaebuses, et kriminaalmenetlust alustataks provotseeritud tapmise kuriteokoosseisu järgi. Prokuröri hinnangul väidetav tegu sellele kuriteokoosseisule vasta ei saanud ning prokurör kontrollis, kas täidetud võiksid olla KarS § 324 tunnused. Kontrollinud kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolusid, leidis prokurör, et vanglaametnike suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks alust pole. ning kriminaalmenetlus on juba algatatud isiku suhtes, kes X-le peavigastuse tekitas. Maakohtu määrus
12. Harju Maakohus jättis
13. oktoobri 2021 määrusega X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Maakohus märkis, et RÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisnud ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. X esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest tulenevalt puudub kohtul kahtlus, et oma majandusliku seisundi poolest vastab X riigi õigusabi saamise tingimustele. X on raske liikumispuudega, viibib kinnipidamisasutuses, ei tööta ning tal puudub igasugune sissetulek ja muu vara. Maakohus leidis aga, et X-le riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud, sest kriminaalmenetluses, mille esemeks on X-le peahaava tekitamine, ei jää X õigused kaitseta ka juhul, kui talle advokaati ei määrata. Maakohus leidis, et riigi õigusabi ei ole alust määrata ka vanglaametnike suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks. Kohus leidis, et riigi õigusabi tuleb jätta andmata RÕS § 7 lg 1 p-s 12 sätestatud alusel. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et X 2 riigi õigusabi taotlemise eesmärk on, et tema õigused oleksid kaitstud seonduvalt sündmusega, mille käigus tekitati talle peahaav. Nimelt provotseerisid X hinnangul peavigastuse tekitamise vanglaametnikud. Prokuratuur asus seisukohale, et vanglaametnike käitumises ei ole kuriteokoosseisu tunnuseid. Maakohus nõustus prokuratuuri seisukohaga. Sellest tulenevalt leidis kohus, et X-le õigusabi määramine vaidlustamaks kriminaalmenetluse alustamata jätmine vanglaametnike suhtes, ei ole perspektiivikas. Maakohus leidis, et kuivõrd isiku suhtes, kes X-le
14. septembril 2021 peavigastuse tekitas, on juba kriminaalmenetlus alustatud, on X kui kannatanu õigused kaitstud. Kuriteo toimepanemise asjaolusid uurib ning kohtueelset menetlust juhib prokuratuur ning X-l kui kannatanul puudub vajadus nimetatud kriminaalasja raames koostada dokumente ja teha toiminguid, mis nõuaks õigusalaseid teadmisi. Maakohus jõudis järeldusele, et riigi õigusabi andmine X-le ei ole põhjendatud ning taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas X määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja määrata riigi õigusabi. Määruskaebuses leiab X, et vajab kannatanuna oma õiguste kaitseks esindajat. X seisukoht on, et tõsiste tagajärgedeni viidud konflikt oli valvuri C provotseeritud. X väidab, et tundis sel päeval, et midagi võib juhtuda. Ta soovis, et vanglaametnikud võtaksid varakult ette meetmeid, kuid ükski ametnik ta kõnele ei vastanud. X sõnul arvas ta, et võimalik vägivald piirdub vaid löömisega, kuid kambrikaaslane ründas teda koguni žiletiga. Esindaja saamise soovi põhjendab X sellega, et esindaja juuresolekul ei pea uurija end kõige tähtsamaks ja paneb ütlused korrektselt kirja. X leiab, et advokaat seisab tema õiguste eest ülekuulamise juures ning kohtumenetluses, kui menetlus lõpuks sellesse staadiumi jõuab. X on seisukohal, et kuna juhtunuga on seotud vanglaametnikud, on tal üksi raske asjaolusid kontrollida, advokaadil on seevastu vabaduses asjaolude väljaselgitamiseks kõik võimalused olemas. Tõendamaks oma väidet, et ta püüdis saada vanglaametnikega ühendust, et need võtaks meetmeid vägivallaohu tõrjumiseks, lisas X määruskaebusele ajavahemikku
16. augustist
17. septembrini 2021 hõlmava AS Telia kõneeristuse, millest nähtuvad kõned vanglaametnikele. Vanglaametnikele tehtud kõnedele on ta joone alla tõmmanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Määruskaebuse argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning riigi õigusabi määramiseks.
19. Maakohus on oma määruses käsitlenud X-le riigi õigusabi andmise küsimust nii seoses kriminaalasjaga nr 21922500049 kui ka kriminaalmenetluse alustamata jätmisega asjas nr
20. Määruskaebuses on X väljendanud seisukohta, et vajab oma õiguste kaitseks 3 riigi õigusabi just seoses sellega, et kuriteosündmusega on seotud vanglaametnikud. Seega vaidlustab ta riigi õigusabi andmata jätmist seoses kriminaalmenetluse alustamata jätmisega. Ses osas jättis maakohus riigi õigusabi andmata seetõttu, et pidas kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises toodud andmetest lähtudes vanglaametnike suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamist perspektiivituks. Ka ringkonnakohus leiab, et neist asjaoludest, millele tuginedes X vangla ametnikke tema vastu toimepandud ründes vastutavaks peab, ei nähtu ühegi kuriteokoosseisu tunnuseid. Kuigi X väitel initsieeris (kaebuse sõnastuses provotseeris) ründe valvur C, ei nähtu esitatud andmetest mingit C tegevust, mis annaks alust teda nt kihutaja või vahendliku täideviijana selle ründega seostada. Samuti ei nähtu esitatud andmetest, et valvurid oleks täitnud mõne kuriteokoosseisuga tegevusetusega, jättes ründe ära hoidmata. Seda järeldust ei muuda X määruskaebuses esitatud väide, et ta nägi rünnet ette ja soovis, et vanglaametnikud teeks midagi selle ära hoidmiseks. X enda kaebusest nähtub, et tal oli kõigest tunne, et midagi juhtub. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et X kaebus oleks perspektiivitu. Ringkonnakohtu hinnangul on aga maakohus viidanud riigi õigusabi andmisest keeldudes valele sättele. Maakohus, leides, et kaebus oleks perspektiivitu, viitas RÕS § 7 lg 1 punktile
21. Selle punkti kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui võimalik tulenev kasu taotlejale on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Säte, mis annab aluse jätta riigi õigusabi selle perspektiivituse tõttu andmata, on aga RÕS § 7 lg 1 p 5, mis näeb ette, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. See maakohtu eksimus ei too aga kaasa maakohtu määruse tühistamist, kuna maakohtu lõppjäreldust peab ringkonnakohus põhjendatuks. Oluline on see, et riigi õigusabi seaduse kohaselt tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda, kui riigi õigusabi andmine ei tooks suure tõenäosusega kaasa taotleja soovitud tulemust.
22. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et määruskaebuse väidetest ei nähtu alust X-le riigi õigusabi määramiseks. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus X määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu
23. oktoobri 2021 määruse muutmata. Allkirjastatud digitaalselt 4