← Eesti

1-21-4680/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4680 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Riga Kriminaalasi Süüdlase Marek Banderi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Prokurör Kirjaliku arvamusega prokurör Ingmar Laas Süüdlane Marek Bander, isikukood 39011146514; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht vabaduses: XXX; kannab karistust Tartu Vanglas Anne Vissak Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33 kohtunik määras:
  3. Jätta Marek Bander temale Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 11.08.
  4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-4680 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  5. Välja mõista Marek Banderilt menetluskuluna riigituludesse kaitsjatasu 129,60 (ükssada kakskümmend üheksa eurot kuuskümmend senti) eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700032617 ning selgituse “Marek Bander, 10.03.2022 määrus nr 1-21-4680, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtumääruses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  6. Määrus edastada Marek Banderile, kaitsjale, prokurörile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu
  7. detsember
  8. a otsusega tunnistati Marek Bander süüdi karistusseadustiku KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4, 6, § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7, 8 § 263 lg 1 p 1, § 4231, § 424 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Marek Banderile liitkaristuseks 11 aastat vangistust, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg ning loeti kandmata karistuse pikkuseks 10 aastat 11 kuud 22 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu
  9. aprilli
  10. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
  11. detsembri 2016 otsus osaliselt ja Marek Banderile määrati karistuseks 9 aastat vangistust. Tartu Maakohtu
  12. augusti
  13. a otsusega tunnistati Marek Bander süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus, lugedes Marek Banderile mõistetud karistus 5 aastat vangistust kaetuks Tartu Ringkonnakohtu 25.04.
  14. a kohtuotsusega nr 116-2855 mõistetud 9 aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algust hakati lugema alates 25.02.
  15. a. Tartu Vangla esitas 07.02.
  16. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Marek Banderi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, mille kohaselt ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on seisukohal, et positiivsete ajaolude kõrval esineb Marek Banderi puhul ka negatiivseid asjaolusid, milleks on süüdimõistetud isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja see ei ole muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. Prokuröri hinnangul ei ole Marek Bander teinud piisavaid järeldusi enda varasema kriminaalse elu osas ning püsib jätkuvalt oht, et vanglast vabanedes võib Marek Bander panna toime uusi kuritegusid. Marek Bander avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabaneda. Süüdimõistetu hinnangul on olnud kantud vangistus pikk. Peamiseks põhjuseks tegude toimepanemiseks tõi Marek Bander välja seltskonnast ja alkoholist tulenevat mõju. Ta on võtnud osa erinevatest programmidest ja leiab, et kuritegusid enam toime panna ei soovi. Lisaks sellele omab ta kindlat elu- ja töökohta. Kaitsja on seisukohal, et Marek Banderil on olemas töö- ja elukoht ning tal pole vangistuse jooksul ühtegi distsiplinaarkaristust. Lisaks sellele on Marek Bander viibinud pika ajaperioodi vältel avavanglas, kus ei ole esinenud distsipliini osas probleeme. Ta on läbinud mitu erinevat sotsiaalprogrammi ja teinud sellest järeldused. Kaitsja seisukohal on küll Marek Banderil kaks kehtivat kriminaalkaristust, aga kriminaalasju oleks olnud võimalik arutada koos, millest tulenevalt peaks Marek Banderil käesoleval hetkel olema 1 kehtiv kriminaalkaristus. Kaitsja tõi 2

(7)oma seisukohas välja ka asjaolu, et Marek Bander ei olnud kuritegude toimepanemisel initsiaator ning seisis peamiselt lihtsalt kõrval. Tulenevalt eelnevast leidis kaitsja, et Marek Bander tuleks vabastada tingimisi vangistuse kandmisest ennetähtaegselt. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui too on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Marek Bander kannab liitkaristusena vangistust esimese astme kuriteo eest ning praeguseks on ta ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Karistuse kandmise algus on 25.02.2016. a ja lõpp XXXX. a. Samuti on ta karistust kandnud enam kui KarS § 76 lg 2 ps 2 toodud 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Sisuliste eeldustena tuleb kohtul KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eelnimetatud tegurite hindamise eesmärgiks on prognoosida eelkõige seda, kas ja kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vanglast vabastamisel uute kuritegude toimepanemist. Sealjuures tuleb silmas pidada sedagi, et mida raskemate kuritegude toimepanemise tõenäosus on süüdimõistetu puhul eeldatav, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus ennetähtaegse vabastamise korral. Marek Bander on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, neist neli arhiveeritud. Käesoleval hetkel kannab ta teist reaalset vangistust. Varasemalt on karistada saanud vara, -isikuvastaste kui ka ühiskonnaohtlike kuritegude toimepanemise eest – vargused, joobes juhtimised, kehaline väärkohtlemine, avaliku korra raske rikkumine, väljapressimine. Kuritegusid on süüdimõistetu toime pannud nii planeerimata, kui ka ette planeeritult. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on rahalise kasu saamine, grupi mõju, alkoholi tarvitamine, kuritegelikud hoiakud ja impulsiivsus. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Marek Bander osalenud sotisaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“, kus võttis vastutuse toime pandud tegude eest ja töötas kaasa. Kinnipeetav omandas konflikti lahendamiseks erinevaid meetmeid. Lisaks sellele osales Marek Bander sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mille läbiviija tagasiside kohaselt on kinnipeetav teinud järeldused enda varasemast alkoholi tarvitamisest ja mõistab seost alkoholi tarbimise ja kuritegude toimepanemise vahel. Marek Bander suudab enda varasemat käitumist ja tarbimisharjumusi põhjalikult analüüsida ja teadvustab riskitegureid ning tagasilangemise ohtu. Enamasti on kinnipeetav töötanud mitteametlikult ehitusel, aga on olnud ka ametlikke töökohti. Marek Bander väitis, et tal on olnud huvi võlgade tasumise osas, kuid pole siiski seda kuigi palju teinud. Mitteametlikult töötaski Marek Bander põhjusel, et mitte tasuda võlgasid, siiski tänaseks on kinnipeetava väidete kohaselt tema mõttemaailm muutunud ja teadvustab endale, et tuleb võlgu tasuma hakata. Marek Bander on seisukohal, et soovib olla karsklane ning tal on 3
(7)elus seatud teistsugused eesmärgid. Kinnipeetava sõnul oli sotsiaalprogramm toeks tema poolt vastu võetud otsusele hoiduda alkoholi tarbimisest. Kaaskinnipeetavatega probleeme ei ole täheldatud ning üldist käitumist saab pidada õiguskuulekaks. Kinnipeetav on toonud välja, et võimalusel ennetähtaegse vabanemise korral soovib asuda elama oma XXX M.B. kuuluvasse korterisse XXXX. Korteris on elamiseks kõik vajalikud tingimused ja samal aadressil elavad kinnipeetava XXXX. Vanemad on kinnitanud, et on valmis oma poega toetama. Kodukülastuse käigus kinnitas korteri omanik, s.o kinnipeetava XXX M.P. et võimaldab XXXX elada aadressil XXXX. Seega on Marek Banderil vabanemisjärgselt olemas kindel ja kontrollitud elukoht. Peale
  1. klassi lõpetamist heideti kinnipeetav koolist välja ning tema haridustee katkes.
  2. a osales vangistuse ajal arvuti algkursusel, kuid sellega enesetäiendamine vanglas on ka piirdunud. Ei oma hariduse osas negatiivset hoiakut, kuid eelistab õppimise asemel osaleda tööhõives. Enne vangistust töötas mitteametlikult ja erialast haridust ei ole kunagi omandanud. Marek Banderi kriminaalne minevik näitab, et majandusliku kasu saamise soov on seotud kuritegude toimepanemisega. Teda on karistatud väljapressimise ja varguste eest. Samuti on võtnud kiirlaene, mis on praeguseni tasumata. K-raha seisuga on tasumata nõudeid X eurot, millest suure osa moodustas elatisvõlg. Vanglas on tasunud nõudeid enda töötasust. Vabanemisfondis on X eurot, mis tagab vabanedes esmase toimetuleku. Lisaks on vangistuse ajal rahaliselt toetanud tuttavad ja lähedased. Vabanemisel on Marek Banderil võimalik tööle asuda ehitajana OÜ-sse F, Kriminaalhooldaja on suhelnud OÜ F juhatuse liikme V.F-ga, kes on kinnitanud, et tagab kinnipeetavale tema vabanemise korral töökoha. Lisaks vanematele on Marek Banderil kuus õde ja üks vend. Kuigi Marek Banderi venda on kriminaalkorras karistatud, puudub alus arvata, et tema vend kallutaks Marek Banderit kuritegelikule teele. Kinnipeetaval on ka alaealine poeg ning suhtleb poja emaga, aga ei ole enam elukaaslased. Sõnades huvitub kinnipeetav lapse heaolust, kuid vangistuse tõttu ei ole võimalik vanemakohustusi täita. Samuti ei täitnud vabaduses viibides vanemakohustusi - jättis elatise maksmata. Varasemalt oli ümbritsetud sõpradest, kes olid kriminaalkorras karistatud ning kellega pandi koos toime kuritegusid. Tänaseks tunnistab Marek Bander ka ise, et oli suurel määral suhtlusringkonnast mõjutatav. Alkoholi tarvitas igal nädalavahetusel ja joomine oli alati seotud seltskonnas viibimisega. Korduvalt on süütegusid toime pannud peale alkoholi tarvitamist. Tartu Vangla Meditsiiniosakonna hinnangul ei ole tegemist sõltlasega, kuid kinnipeetav ise hindab enda tegude tagajärgede pinnalt, et tal võis olla sõltuvus. Kinnipeetav võttis enda jaoks vastu otsuse, et edaspidi on õigeks eluviisiks karsklus. Meeldivaks tegevuseks on saanud trenni tegemine. Pikk vanglakaristus on mehe sõnul teda oluliselt muutnud. Kinnipeetav on saanud aru alkoholi mõjust enda varasemale elustiilile ning soovib tulevikus alkoholi vältida. Narkootilistest ainetest on kinnipeetav proovinud kanepit, aga sellega on piirdunud. Marek Banderil ei esine tervislikke probleeme ning vaimselt tunneb end tasakaalukalt. Leiab, et pikaaegne vangistus on hakanud füüsilist tervist mõjutama. Vangistuse ajal on Marek Banderi käitumine olnud rahulik ja tasakaalukas. Vabaduses oli süüdimõistetule omane alkoholijoobes olles käituda vägivaldselt. Vägivaldse kuriteo toimepanemise eest on karistada saanud kolmel korral. Tunnistab, et ei ole varasemalt mõelnud enda tegude tagajärgedele või teiste heaolule, kuid praegu kahetseb enda otsuseid. Probleemide 4
(7)lahendamise oskus on puudlik. Seoses sellega läbinud ka programmi „Agressiivsuse asendamise treening“. Negatiivsena toob Tartu Vangla Marek Banderi puhul välja, et sõnades ei väljenda negatiivsete hoiakute pooldamist, kuid teeb seda järjepidevalt enda käitumisega. Vanglas viibides on olnud Marek Bander ametnikega koostööaldis ning suhtunud neisse positiivselt. Kriminaalhooldusel on ta viibinud kolmel korral. Esimesel korral lõppes kriminaalhooldus uue süüdimõistmisega, kuna kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo. Lisaks karistati isikut katseaja jooksul mitmel korral alkoholiseaduse alusel ning varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu. Teise kriminaalhoolduse ajal ei sooritanud kinnipeetav ühtegi tundi talle määratud üldkasulikust tööst. Lisaks pani isik katseaja jooksul toime mitu uut kuritegu. Kolmanda kriminaalhoolduse jooksul ei täitnud kinnipeetav käitumiskontrolli nõudeid kohusetundlikult, jättes mitmel korral kokkulepitud ajal registreerimisele ilmumata, sellele vaatamata läbis isik talle määratud katseaja. Süüdimõistetu varasem käitumine näitab, et motivatsioon käitumiskontrolli kohustuste täitmiseks on madal. Tartu Vangla on seisukohal, et tagantjärele mõeldes teadvustab Marek Bander enda käitumise mõju ka teistele isikutele ning leiab, et pikk vangistus on tema jaoks eesmärgi täitnud. Kuigi süüdimõistetu on vangistuse ajal osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ning sõnades väljendab kõrget valmisolekut muutuseks, siis kontrollitud keskkonnas on reaalseid muutusi keeruline hinnata. Minevikukäitumise pinnalt nähtub, et riskiteguriteks vabaduses on negatiivne suhtlusringkond, ebastabiilne sissetulek, kuritegelikud hoiakud, alkoholi tarvitamine ja impulsiivsus. Kohus on seisukohal, et seni kantud karistus ei ole Marek Banderi osas rehabiliteerivat eesmärki täitnud. Riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. Kohtu hinnangul on alarmeeriv, et süüdimõistetu ei ole aktsepteerinud täielikult vastutust, mis tuleneb tema poolt toime pandud kuritegudest. Tunnistades ennast küll osaliselt süüdi, aga siiski endiselt pisendades oma süüd. Erinevalt kohtuistungil väljendatust ei omanud Marek Bander kuritegude toimepanemisel passiivset rolli, vaid näitas üles olulisel määral initsiatiivi. Tartu Maakohtu
  1. augusti
  2. a otsusega nr 1-21-4680 mõisteti muu hulgas Marek Bander süüdi selles, et tema koos teise süüdimõistetuga nõudis juhatuse ainuliikmelt sõiduki üleandmist, põhistades nõudmist käitumuslikult oma füüsilisest üleolekust lähtuva ohuga kannatanu kehalisele puutumatusele ning ähvardades keeldumise korral osaühingu hoone süüdata. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja
  3. detsembri
  4. a kohtuotsuse nr 1-16-2855 kohaselt pani Marek Bander toime mitmeid kuritegusid.
  5. detsembril
  6. a kägistas Marek Bander kannatanut kätega kaelast, tõmbas kõrvadest ja juustest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning lagipähe Y-kujulise marrastuse ja punetuse kõrvalestadel, samuti ähvardas siduda kannatanu nööriga auto taha lohisema, mistõttu kannatanu andis süüdimõistetutele raha.
  7. detsembril
  8. a peksis Marek Bander koos teise süüdimõistetuga kannatanut jalgade ja rusikatega kehasse, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Samal päeval XXX XXX tänaval ähvardas Marek Bander kannatanut tapmisega, võttis tal käega kaelast kinni ja lubas kõrisõlme puruks tõmmata, millega tekitas Marek Bander kannatanus hirmu oma elu ja tervise pärast.
  9. veebruar
  10. a XXX asuvas X kohvikus peksis Marek Bander kannatanut rusikaga näkku ja jalaga pähe, tekitades kanntanule ämblikvõrkkesta aluse verevalumi vasaku suuraju poolkera piirkonnas nahamarrastused näole, nahaalused verevalumid vasaku silma ülalauale, paremale ja vasakule oimupiirkonda ning kriimustuse paremale labakäele. Eelnevast tulenevalt on selgelt eristatav, et Marek Banderi teopanus kuritegude sooritamisel ei ole olnud passiivne, vaid ta on 5
(7)tegutsenud aktiivselt, kasutades oma tegudes olulisel määral vägivalda. Kohtul puudub seega alus jõuda järeldusele, et isikule mõistetud karistus oleks käesolevaks hetkeks täitnud ühe eesmärkidest, st et süüdlane oleks ka tegelikult ja sisuliselt teadvustanud endale toimepandud tegude raskust ning aru saanud, et sellist teguviisi ei tohi korrata. Seega ei saa järeldada, et süüdlane oleks endale tänaseks tegelikult teadvustanud, milliseid tagajärgi tema käitumine on toonud. Ilma tegude sisulise tunnistamiseta polegi seda võimalik teha. Tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et Marek Banderi kuritegude dünaamika on olnud ühiskonnale ohtlik, puudutades mitmeid erinevaid isikuid, kelle suhtes on vägivallakuritegusid toime pandud. Lisaks sellele on Marek Banderile määratud varasemalt kolm kriminaalhooldust, millest esimene lõppes süüdimõistmisega, teise kriminaalhoolduse ajal ei sooritanud süüdimõistetu ühtegi tundi üldkasulikust tööst ning kolmanda kriminaalhoolduse jooksul ei täitnud nõudeid kohusetundlikult, jättes täitmata registreerimise kohustuse mitmel korral. Kohtu hinnangul näitab selline käitumine eelkõige Marek Banderi hoiakut täita talle pandud kohustusi ning elada seaduskuulekat elu. Tartu Vangla iseloomustusest lähtuvalt saab asuda seisukohale, et sõnades väljendab süüdimõistetu hoiakut asuda seaduskuulekale teele, kuid tema käitumine näitab vastupidist. Kohus nõustub käesolevas asjas prokuröriga, et ei ole leitavad sellised uued ajaolud, mis annaksid alust arvata, et seekordne karistus on toonud süüdimõistetu käitumisse olulised muutused, mistõttu oleks uute kuritegude toimepanemise risk praegusel hetkel piisavalt madal. Marek Banderil tekkis võimalus tingimisi ennetähtaegselt vabanemiseks alates 16.02.2022. a. Võttes arvesse Marek Banderile määratud karistuse pikkust lõppeb tema karistuse kandmise aeg XXXX. a. KrMS § 76 lg 5 alusel määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Sellest lähtuvalt määrates Marek Banderile käitumiskontroll kahekümne neljaks kuuks, lõppeks käitumiskontrolli kohaldamise periood aasta enne karistuse kandmise aja lõppu ning järelevalve Marek Banderi tegevuse osas jääks karistuse kandmise lõpuni sisuliselt olematuks. Tema suhtes kohalduks üksnes katseaeg. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud kohtumääruses nr 3-1-1-12-17 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemalt elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Marek Banderi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning tal tuleb karistuse kandmisega jätkata. Kohtu hinnangul ei ole senine vangistus kinnipeetava retsidiivsusohtu piisavalt maandanud ja seda ei suudaks ka tema käitumiskontrollile allutamine ning erinevate lisakohustuste määramine. Kohtu hinnangul ei 6
(7)piisa üksnes mõne positiivse teguri olemasolust selleks, et langetada retsidiivsusohtu. Marek Banderi puhul käitumiskontrolli kohaldamine määratud karistuse kandmise aja lõpuni ei ole käesoleval hetkel veel võimalik. Marek Bander tunnistab kohtu hinnangul endiselt vaid osaliselt oma süüd, jättes tunnistamata, et tal oli kuritegude toimepanemisel aktiivne ja oluline roll ning tegemist ei olnud üksnes kõrvalseisjaga. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta, et Marek Bander kannab karistust suure hulga eriliigiliste kuritegude eest, sh kolm väljapressimise episoodi, mis omakorda kinnitab tema kõrget kuritegelikku aktiivsust enne kinnipidamist 25.02.2016 ja seda isikuna, keda oli varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Seega puudub kohtul kindel veendumus, et Marek Bander ei hakka vabaduses panema toime uusi kuritegusid. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdimõistetule Marek Banderile riigi õigusabi korras määratud kaitsja Anne Vissak esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 129,60 euro ulatuses. Kohus leiab, et esitatud kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Seega tuleb süüdimõistetult Marek Banderilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista kaitsjatasu 129,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.