← Eesti

1-21-2499/37

Obsah (10)§ 113§ 68§ 83§ 117§ 115§ 24§ 56§ 57§ 58§ 121

1-21-2499 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Sekretär Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Tõkend Prokurör Kannatanu RESOLUTSIOON Ha

§ 113

lg 1 järgi üldmenetluses Jelena Shiryaeva (isikukood: 48009173710; elukoht: xxx; viibimiskoht: Tallinna vangla; määratlemata kodakondsus; xxxharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxx; kehtivad karistused puuduvad; KrMS § 217 alusel kinni peetud

  1. detsembril 2020 Vandeadvokaat Karine Nersesjan (määratud korras) Vahi all Kelly Kruusimägi Elena Shiryaeva Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas:
  2. Tunnistada Jelena Shiryaeva süüdi

§ 113lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 7 (seitse) aastat.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmist alates isiku kahtlustavana kinnipidamisest 21. detsembril 2020. 3. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada suur kööginuga kulunud punase värviga käepidemel „Alpina“, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

  1. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Jelena Shiryaevalt riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1460 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOS0078/617 kulu 461 eurot, DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0017 kulu 1254 euro ulatuses ja määratud kaitsja tasu 4532,40 eurot, s.o kokku 7707,40 eurot.
  2. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena, s.o 11 kuu jooksul igakuiselt 642 eurot ja
  3. kuul 645,40 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700045950 ja selgitus „kriminaalasi 1-21-2499, sundraha ja menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  4. DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0017 kulu 513 euro ulatuses jätta riigi kanda.
  5. Asitõendid – 2 CD-plaati – jätta kriminaalasja juurde.
  6. Asitõendid – Yi sinist värvi teksapüksid, sigaretikoni Chesterfield, klaaspudel, Yi küünealuste kaapeproovid, proovid Yi teksapükstelt ja proovid Jelena Shiryaeva riietelt hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.
  7. Asitõendid – pits verekahtlase määrdumisega, väike nuga rohelise käepidemega, pitsid köögilaualt ja Jelena Shiryaeva teksapüksid, kampsun ning sokid tagastada kohtuotsuse jõustumisel Jelena Shiryaevale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
  8. Kohtuotsus anda kohtumenetluse pooltele ja edastada Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
  9. novembril
  10. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
  11. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
  12. novembril
  13. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav MENETLUSE KÄIK 2
  14. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule
  15. aprillil 2021 süüdistusakti, mille kohaselt Jelena Shiryaevat süüdistatakse

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos, s.o selles, et ta lõi tahtlikult 21.

detsembril 2020 ajavahemikul kell 16.05 kuni kell 17.21 Tallinnas xxx asuvas korteris enda abikaasat Yt üks kord noaga rindkere piirkonda, teades, et teist inimest noaga lüües võib saabuda surm ning ta vähemalt möönis sellise tagajärje saabumist. Oma tegevusega põhjustas J. Shiryaeva tahtlikult Yle rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool rinnal koos vasakpoolse II roide alumise serva vigastuse, III roide murru, südamepauna ja aordikaare algusosa eesseina vigastusega ning verevalumitega vigastusi ümbritsevates pehmetes kudedes, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk), vasakpoolne õhk-verirind ning verisüdamepaun ja südame tamponaad, mille tagajärjel Y suri sündmuskohal kell 18.

  2. Harju Maakohus andis
  3. aprilli
  4. a määrusega J. Shiryaeva talle esitatud süüdistuses kohtu alla. Harju Maakohtu
  5. mai
  6. a korraldava määrusega jäeti muutmata J. Shiryaevale kohaldatud tõkend vahistamine ja rahuldamata kaitsja taotlus kohaldada süüdistatavale tõkendina elukohast lahkumise keeld. Samuti jättis kohus läbi vaatamata kannatanu Elena Shiryaeva tsiviilhagi selle tagasivõtmise tõttu ja selgitas kannatanule tema õigust esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras.
  7. Kohtuistungid Harju Maakohtus toimusid 8-
  8. juulil, 15-
  9. juulil,
  10. oktoobril ja
  11. oktoobril
  12. Kohtuvaidluses taotles prokurör J. Shiryaeva süüdi tunnistamist

§ 113lg 1 järgi ja tema karistamist 8 aasta pikkuse vangistusega.

Mõistetud karistuse hulka tuleb arvata süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistusaja algust 21. detsembrist 2021, mil J. Shiryaeva peeti kahtlustatavana kinni. Samuti palus prokurör konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel suur kööginuga kulunud punase värviga käepidemel „Alpina“. Asitõendite osas taotles prokurör jätta 2 CDplaati kriminaalasja juurde, Yi sinist värvi teksapüksid, sigaretikoni Chesterfield, klaaspudel, Yi küünealuste kaapeproovid, proovid Yi teksapükstelt ja proovid Jelena Shiryaeva riietelt hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; pits verekahtlase määrdumisega, väike nuga rohelise käepidemega, pitsid köögilaualt ja Jelena Shiryaeva teksapüksid, kampsun ning sokid tagastada kohtuotsuse jõustumisel Jelena Shiryaevale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Prokurör palus jätta menetluskulud J. Shiryaeva kanda. Kaitsja palus tunnistada J. Shiryaeva süüdi

§ 117

lg 1 või § 115 lg 1 järgi, lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ülejäänud osas jätta mõistetav vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Samuti taotles kaitsja lubada süüdistataval tasuda menetluskulud ositi aasta jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. J. Shiryaevale heidetakse ette

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist.

§ 113

lg-s 1 kirjeldatud kuriteo objektiivne süüteokoosseis eeldab selle kindlakstegemist, et on toime pandud suvaline tegu (tegevus või tegevusetus), mis põhjustas tagajärjena teise inimese surma. Järgnevalt analüüsib kohus J. Shiryaevale etteheidetava teo tõendatust ja annab sellele õigusliku hinnangu.

  1. Teo toimepanemise aeg ja koht ehk süüdistuse kohaselt
  2. detsember 2020 kella 16:05 ja 17:21 vahelisel ajal aadressil xxx, Tallinn asuvas korteris on tõendatud järgmiste tõenditega. 3 Tunnistaja T, kes käis samal päeval selles korteris ja tegi seal sanitaartehnilisi töid, andis
  3. juulil 2021 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta lahkus korterist torutööde lõpetamisel 16:00 paiku. Sel ajal tema konflikti ei näinud. Köögis viibinud kahel meesterahval, sh korteri peremehel ehk seal elanud isikul vigastusi ei olnud. Tunnistajate N ja H kohtulikul arutamisel vastavalt
  4. juulil 2021 ja
  5. oktoobril 2021 antud omavahel riimuvate ütluste kohaselt lahkusid nad korterist
  6. detsembril 2020 kella 16:00 paiku. Y oli sel ajal elus ja tal ei olnud vigastusi. Kannatanu saatis tunnistajaid korteri välisukseni ja pani ukse kinni. J. Shiryaeva oli sel ajal elutoas. H sõnul kinnitas Y, et tema ja süüdistatava vahel on kõik hästi ja nad ei tülitse enam.
  7. Samuti tõendab tunnistajate H ja N korterist lahkumise aega asitõendi ehk Ümera 40 maja turvakaamera salvestise
  8. märtsi
  9. a vaatlusprotokoll (kd II, tl 130-134), millest nähtub, et kell 16:13 väljuvad teisest trepikojast kaks inimest, mees ja naine, kes istuvad taksosse, misjärel takso hakkab liikuma. Tunnistajate lahkumise aega kinnitab ka H
  10. detsembril 2020 uurijale meilitsi edastatud Yandex takso rakenduse kuvatõmmis, mille kohaselt e-kirja edastamisele eelneval päeval ehk
  11. detsembril 2020 saabus takso Ümera 40 maja aadressile kell 16:05 (kd II, tl 135-136). Ka süüdistatav J. Shiryaeva kinnitab, et teo toimepanemise ajal olid nad korteris Yga kahekesi.
  12. Asitõendi ehk Häirekeskuse helisalvestise
  13. jaanuari
  14. a vaatlusprotokollist koos selle lisaks oleva helisalvestisega (kd II, tl 1-12), milles on vaadeldud Häirekeskusesse tehtud kõnet nähtub, et J. Shiryaeva helistas Häirekeskusesse
  15. detsembril 2020 kell 17:21 ja teatas, et ta pussitas meest ja palub abi ning vestluse jooksul kinnitab, et nüüd on mees juba surnud. Ümera 40 maja turvakaamera salvestise vaatlusprotokollist nähtub, et kiirabiauto, mis peatub Ümera 40 teise trepikoja ees, tuleb kell 17:29 (kd II, tl 131). Kiirabi saabumise aega ehk kell 17:30 tõendavad ka kiirabikaardi andmed (kd II, tl 60). Ka
  16. oktoobril 2021 kohtuistungil antud süüdistatava ütlustest nähtub, et ta helistas Häirekeskusesse pärast teo toimepanemist. Kohtu hinnangul on teo toimepanemise aeg süüdistusaktis määratletud piisava täpsusega, et võimaldada süüdistataval kaitseõiguse teostamist. 8.

§ 113

objektiivse koosseisu kohane tagajärg ehk Yi surm ja selle saabumise mehhanism on tõendatud järgmiste tõenditega.

  1. Kiirabikaartidest (kd II, tl 58-62) nähtub, et kui kiirabi saabus sündmuskohale kella 17:30 paiku oli Y elutunnusteta (monitoril asüstoolne rütm ehk pulsita) ja tal oli rindkeres vasakul 23 roide piirkonnas sügav haav. Kiirabi alustas patsiendi elustamist, surm fikseeriti kell 18:
  2. Diagnoosina on kiirabikaartides märgitud südamevigastus koos hemoperikardiumiga, millega kaasuvana lahtine rindkerehaav, rindkere eesseina lahtine haav, traumaatiline hemotooraks (verirind). Kohtumenetluses
  3. juulil 2021 üle kuulatud tunnistaja kiirabitehnik A ning tunnistaja kiirabijuht Mi ütlused kinnitavad kiirabikaartides kajastuvat. A selgitas, et kui kiirabitöötajad tulid
  4. detsembril 2020 kell 17:30 kohale, siis nad nägid, et korteri elutoa põrandal on mees, kellel oli südamepiirkonnas auk. Mees oli poolistuvas asendis ehk n-ö toetudes diivanile. Korteris oli veel naisterahvas, kes jooksis edasi-tagasi, oli ärev ja nuttis. Meesterahval ehk patsiendil elumärke ei olnud, ta ei hinganud ega olnud teadvusel, kuid tema vanust arvesse võttes otsustasid kiirabitöötajad teda elustama hakata. Elustamine ebaõnnestus, kogu elustamise jooksul elumärke ei tekkinud, kogu aeg oli südame rütm asüstoolne. 4 Sündmuskohale saabus ka politsei. Ka M kinnitab sündmuskohale saabumise kellaaega ja selgitab, et kui nad jõudsid kiirabibrigaadiga kohale, nägi ta elutoas meesterahvast, kellel oli rinnus suur haav. Patsiendil ei olnud elulisi näitajaid, kuid nad otsustasid ikkagi proovida elustada. Sel ajal, kui nad elustasid, saabus politsei. Elustamine kestis pikka aega, kuid ebaõnnestus.
  5. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (kd II, tl 13-45, toiming alustatud
  6. detsembril 2020 kell 18:35) kirjeldatakse 5 cm pikkust siledate servadega haava Yi kehal, vasakul pool rindkere ülaosal ja see on jäädvustatud ka fotodel (fotod nr 9, 10, 13, 15, 16). Laiba vaatlusprotokollist (kd II, tl 46-55) nähtub, et laibal on torkehaav vasaku rinna juures. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 20E-AOS0078/617 (kd II, tl 63-78) kohaselt (vt eksperdiarvamuse punkt 1) on Yi surma põhjus rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rinnal koos vasakpoolse II roide alumise serva vigastuse, III roide murru, südamepauna ja aordikaare algusosa eesseina vigastusega ning verevalumitega vigastusi ümbritsevates pehmetes kudedes, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk), vasakpoolne õhk-verirind ning verisüdamepaun ja südame tamponaad. Tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega (vt eksperdi arvamuse p 4). Lisaks kirjeldatakse eksperdiarvamuses ka muid vigastusi kannatanu kehal, kuid neid ei ole ekspert hinnanud eluohtlikeks, pidades samuti võimalikuks, et need on tekkinud kannatanu elustamisel.
  7. Eeltooduga on kohtu hinnangul ammendavalt tuvastatud, et Yi surm saabus just torkelõikehaavast tingitud tervisekahjustuse tõttu.
  8. Süüdistatav J. Shiryaeva kinnitas kohtumenetluses antud ütlustes, et nad olid süüdistuses nimetatud ajavahemikus abikaasaga kodus kahekesi ja just tema põhjustas Yle selle vigastuse. Süüdistatava ütluste usaldusväärsust selles osas kinnitab tema enda kõne Häirekeskusele, milles J. Shiryaeva väitis korduvalt, et ta pussitas oma meest. Tunnistajate H ja N ütlustest nähtub, et kui nad lahkusid korterist, siis jäid sinna vaid Y ja Jelena. J. Shiryaeva läbivaatuse protokolli (kd II, tl 145-157) ja asitõendi vaatlusprotokolli (kd II, tl 104-118) kohaselt olid J. Shiryaeva riietel ulatuslikud veremäärdumised. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Jelena Shiryaeva sündmuskohal kinni ning esimesena sündmuskohale jõudnud kiirabitehnik A kinnitas, et korteri ukse avas naine ning surnukeha oli elutoas, seega kedagi teist peale kannatanu ja süüdistatava korteris ei olnud. Kohtumenetluses
  9. juulil 2021 üle kuulatud tunnistaja politseiametnik Q ütluste kohaselt Jelena Shiryaeva avaldas talle sündmuskohal vahetult pärast sündmust, et just tema (süüdistatav) lõi Yt noaga. Kohus leiab, et vahendliku tunnistaja ütlused on lubatavad KrMS § 66 lg 21 p 3 alusel, sest J. Shiryaeva avaldatu puhul oli sisuliselt tegemist kuriteo toimepanemise omaksvõtuga.
  10. Samuti on kohtu hinnangul tuvastatud, et teo toimepanemise vahend oli suur kööginuga „Alpina“ kulunud punase värviga käepidemel. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (kd II, tl 13-45) tuvastati esikus asuva dekoratiivkamina peal kaks kööginuga. Kiirabitehnikust tunnistaja A selgitas kohtus antud ütlustes, et sündmuskohale jõudes sai ta aru, et toime võis olla pandud kuritegu, mistõttu kiirabibrigaadi ohutuse tagamiseks võttis ta elutoast kaks nuga ja pani need esikusse. Suurem nuga punase käepidemega oli klaasist diivanilaual, teise noa asukohta ta ei mäleta, võis olla põrandal või laua peal. Vaatlusprotokolli kohaselt pikem punast 5 värvi käepidemega kööginuga markeeriti nr 8 ning selle noa teraosa mõlemal küljel on kogu tera ulatuses nähtav verekahtlane määrdumine (foto nr 65). Väiksem kööginuga on plastikust ja helerohelist värvi (markeeritud nr 9), käepide on kaetud verekahtlase määrdumisega (foto nr 68). Noa teral on vaid üksikud nähtavad verekahtlased määrdumised. Asitõendi vaatlusprotokoll, mis kajastab nugade omadusi (kd II, tl 95-103), tõendab, et pakendis nr 8 olnud pikema noa tera oli 20 cm pikk, tera laius noa laiemas osas on 3 cm ja noa käepideme pikkus on 15 cm. Noalt võeti proovid. Pakendis nr 9 olnud noa tera pikkus on 10 cm, laius 2 cm ja käepideme pikkus on 11 cm. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti eksperdiarvamuse punktis 6 märgib ekspert, et võttes arvesse torke-lõikehaava mõõtmeid ja morfoloogilisi iseärasusi, võib vigastus olla tekitatud teravaotsalise üht Iõikeserva omava torkelõikevahendiga, mille tera laius on orienteeruvalt 3,4 cm ja pikkus vähemalt 12 cm. Eksperdi hinnangul võib vigastus olla tekitatud punase käepidemega noaga pakendis nr 8, kuid täielikult ei saa välistada pakendis nr 9 olnud nuga. DNA-ekspertiisiaktis nr 21E-GE001 (kd II, tl 119129) sisalduva eksperdiarvamuse punkt 1 kohaselt saadi suurema noa teralt võetud proovidest DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA-profiilid on kokkulangevad Yi DNA-profiiliga. Ka J. Shiryaeva ütles, et Y tõi köögist kaks nuga ja andis süüdistatava kätte suurema ehk pikema noa, s.o punase käepidemega nuga. Kohus leiab, et neid tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et tegu pandi toime suure kööginoaga „Alpina“ punaka värvusega käepidemel, sest selle mõõdud sobivad paremini Yi haava sügavuse ja laiusega, kogu selle tera oli kaetud Yi verega ja ka süüdistatav ise kinnitab just selle noa kasutamist.
  11. Põhivaidlus on käesolevas kriminaalasjas selles, kuidas J. Shiryaeva teo toime pani ehk tekitas Yle noaga surmava vigastuse. Kohtumenetluses antud ütlustes J. Shiryaeva selgitas vahetult kuriteosündmuse kohta järgmist. Kui külalised läksid ära, jäi ta diivanile magama ja ärkas üles selle peale, et Y hakkas teda kägistama ja sõimama litsiks. Süüdistatav tõukas kannatanu eemale, selle käigus Y kas lõi või riivas J. Shiryaeva nägu. Süüdistatav karjus kannatanule: „Lõpeta minu peksmine“, kannatanu sõimas teda. Füüsiline konflikt lõppes sellega, et Y rahunes maha. Seejärel nad istusid mõlemad diivanile, süüdistatav pikema diivani osa peale, kannatanu lühema osa peale. Y valas endale pitsi, süüdistatav valas samuti endale alkoholi. Siis püüdis Y juba rahulikult rääkida, küsis süüdistatavalt, mis tal nende suhtes puudu jääb, miks nad ei saa koos elada, mille poolest teine mees (armuke) on parem. Siis läks kannatanu kööki ja viibis seal 2-3 minutit. Samal ajal istus süüdistatav diivanil ja mängis oma telefoniga, mille ta pani kõrvale, kui kuulis, et kannatanu naaseb tuppa. Tagasi tulles tõi Y kaasa kaks nuga. Üks oli pikem nuga, punase käepidemega ja teine lühem, kas kollane või roheline. Suurema ehk punase käepidemega noa andis Y süüdistatava kätte ja jäi seisma tema vastas, diivani ja diivanilaua vahel. Väiksema noa viskas kannatanu klaasist diivanilaua peale Y hakkas süüdistatavat sõimama ja nõudma, et J. Shiryaeva lööks teda, viidates sellele, et siis saaks J. Shiryaeva oma armukese koju tuua. Seejärel tõstis Y parema käe nagu löögiks ja süüdistatav ehmus, arvates, et Y hakkab uuesti teda lööma. Süüdistatav hüppas või kargas püsti, karjudes: „Lõpeta, raisk…“, soovides veel lisada „minu löömine“, kuid ei jõudnud seda veel öeldagi, sest järsku purskas tema peale veri Yi rinnast. J. Shiryaeva selgitas kohtus, et ei saanudki aru, mis täpselt juhtus, ses kõik toimus väga kiiresti, ta soovis kannatanut eemale lükata ja tõstis selleks käed üles. Ta mäletab ainult seda, kui Y tõstis käe ja siis, kuidas kannatanu haaras rinnust kinni ja veri purskas. Ta hoidis Yd kinni, pani 6 ta istuma diivani najale ja helistas kiirabisse. Püsti hüpates ei mäletanud süüdistatav enda sõnul, et tal on nuga käes.
  12. Kohtuistungil avaldati prokuröri taotlusel süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi, milles J. Shiryaeva rääkis esiteks, et kägistamine toimus magamistoas ja ta ei mäleta, millal täpselt see
  13. detsembril 2020 toimus. Märkimisväärne on seegi, et süüdistatav kirjeldas kohtueelses menetluses sündmuste käiku järgnevalt: „Y hakkas mind provotseerima, et ma lööks teda. Ma karjusin talle, et aitab. Järgmine hetk, mida ma mäletan, oli see, et Yl purskas rinnast verd. Kui ma õigesti mäletan, siis Y tõusis püsti ning seejärel istus ta põrandale ja toetus seljaga vastu diivanit.“ Seega ei maini süüdistatav kohtueelses menetluses antud ütlustes, et Y tõstnuks selle n-ö provotseerimise käigus käe löögiks ja et J. Shiryaeva oleks teda kartnud. Samuti on oluline, et süüdistatava avaldatud ütluste kohaselt kannatanu pärast lööki „tõusis püsti ja seejärel istus põrandale“. See on vastuolus J. Shiryaeva kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et Y seisis tema ees, kui süüdistatav kargas püsti ja nuga sattus selle käigus kannatanu rinda, vaid viitab hoopis sellele, et A. Shiryayev istus diivanil.
  14. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on asjakohased ka tunnistaja politseiametniku Q ütlused. Tunnistaja sõnul ütles süüdistatav talle sündmuskohal, et neil oli mehega tüli armukadeduse pärast, nad jõid koos elutoas, mingi hetk muutus mees agressiivsemaks, läks kööki ja tõi kaks nuga. Punase käepidemega noa andis mees süüdistatava kätte ja palus, et J. Shiryaeva lööks teda. Naine ei tahtnud seda teha, ütles mehele, et too läheks eemale. Seejärel nad istusid koos diivani peal ja mees palus ikka edasi, et löö mind või ma teen seda ise. Tunnistaja sai aru, et süüdistatav istus diivanil näoga akna poole ja mees oli tema selja taga ning midagi juhtus, naine järsult keeras ja nuga läks mehele rinda. Seega erineb süüdistatava kohtumenetluses esitatud versioon sündmusest vähemalt kahes olulises aspektis varem ehk siis sündmuskohal ja kohtueelses menetluses väidetust – eelnevalt ei rääkinud süüdistatav midagi sellest, et Y oleks vahetult enne lööki teda ähvardanud (tõstnud kätt) ja sellega haakuvalt nähtub tema varasematest selgitustest ka see, et löögi ajal Y ei seisnud tema ees, vaid hoopis istus diivanil tema kõrval. Lisaks on ütlused erinenud ka kägistamise aja ja koha osas. Süüdistatav põhjendas ütluste erinevust sellega, et oli sündmuskohal ja kohtueelses menetluses ülekuulamisel šokiseisundis ega mäletanud sündmusi täpselt; nüüd on ta selle peale mõelnud ja asjad tulevad paremini meelde. Samuti selgitas J. Shiryaeva, et kahtlustatava ülekuulamise protokollis on ilmselt trükiviga selles osas, mis toas toimus kägistamine.
  15. Kirjeldatud vastuolude tõttu leiab kohus, et süüdistatava kohtumenetluses antud ütlused ei ole usaldusväärsed puutuvalt Yi asukohta ja käitumist vahetult enne tegu, s.o väite osas, et kannatanu seisis istuva süüdistatava vastas ja tõstis samal ajal parema käe n-ö ähvarduseks või löögiks. Seetõttu ei ole J. Shiryaeva ütlused usaldusväärsed ka süüdistatava enda teoviisi osas – püsti kargamine nuga käes, mille tõttu nuga „kuidagi sattus“ Yi rinda. On küll võimalik, et vahetult pärast sündmust on isik šokiseisundis ega suuda rääkida toimunust, kuid kui ta esitab vestluskaaslasele üsna detailse versiooni sündmusest ei ole selle muutmine kohtumenetluses pika aja möödudes n-ö mälu taastumise tõttu veenev. Kohtu arvates on usutav, et kohtumenetluse käigus püüab süüdistatav hoopis luua enda jaoks soodsama pildi toimunust, 7 suurendades Yi ohtlikkust (seisis istumise asemel, tõstis käe löögiks), mis muudab süüdistatava kohtumenetluses antud ütlusi teo toimepanemise käigu osas ebausaldusväärseks. Kohtu hinnangut kinnitab eeltoodut ka tõsiasi, et kõnes Häirekeskusesse avaldab süüdistatav korduvalt, et ta pussitas meest, lõi teda noaga, ega maini midagi sellest, et ta ei tea täpselt, mis juhtus. Lisaks esitab süüdistatav ka selles kõnes erinevaid versioone sündmusest, muu hulgas et „mees peksis mind ja ma kaitsesin ennast“ ja seejärel isegi, et „mees tahtis mind pussitada“ ehk kirjeldab Yi käitumist hoopis vägivaldsemana, võrreldes kohtumenetluses kirjeldatuga.
  16. Süüdistatava ütlusi teo toimepanemise viisi osas lükkavad ümber ka teised tõendid, eeskätt surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt (kd II, tl 63-78) ja eksperdi Andreas-Christian Hade kohtumenetluses ülekuulamisel antud ütlused ekspertiisiakti selgitamisel.
  17. Ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamuse punkti 6 kohaselt on torke-lõikehaav vasakul pool rinnal tekitatud terava vägivalla toimel löögist torke-lõikevahendiga (näiteks noaga) vasakule poole rinna piirkonda suunaga ülevalt eest paremalt veidi alla taha vasakule. Eksperdiarvamuse punktis 10 avaldas ekspert, et kannatanu kehaasend vigastuste tekitamise ajal ei ole täpselt määratav, see võis olla nii seisev, istuv kui ka lamav, samuti ei ole lööja paiknemine vigastuste tekitamise ajal täpselt määratav, see võis olla nii ees, küljel kui ka kannatanu kohal asetsev. Kohtuistungil selgitas ekspert A.-C. Hade, et tegemist pidi olema ülevalt alla jõuga sooritatud löögiga. Jõulist lööki kinnitas eksperdi hinnangul asjaolu, et roided ei lahe kergelt katki ning kui see vahend on juba kehasse surutud, siis selle vahendi ehk noa välja saamiseks peab ka rakendama jõudu. Eksperdi selgitusi toetavad omakorda sündmuskoha vaatlusprotokollis (kd II, tl 13-45, fotod 31-32) kajastatud verejäljed, s.o pritsmed diivani kohal seinal kõrval, mis eksperdi hinnangul võivadki olla tekkinud noa jõulisel väljatõmbamisel rinnust. Lisaks kinnitas ekspert, et täielikult saab praegusel juhul välistada sellise versiooni, kus järsku püsti tõustes oleks nuga tunginud rindkerre, kuna on vaja jõulist lööki, et nuga nii pikas ulatuses kehatüvesse saada. Samuti välistas ekspert kannatanu poolt ise noa otsa jooksmise võimaluse ning kinnitas veelkord, et tegemist on klassikalise tugevast löögist tekitatud vigastusega.
  18. Kohus nendib, et ekspertiisiaktis sisalduva laiba välisvaatluse kohaselt oli kannatanu haav 5,3 cm pikkune ja haavakanal oli umbes 12 cm. Juba tavakogemuse pinnalt ei ole kohtu hinnangul usutav, et nii laia ja sügavat haava on võimalik tekitada juhuslikult, püsti hüppamisel nuga passiivselt käes hoides või isegi nuga käes hoides kedagi eemale lükates, vaid selleks löögiks peab võtma mingilgi määral hoogu. Lisaks kui tegemist olnuks lükkamise või tõukamise liigutusega märkaks süüdistatav ilma igasuguse kahtluseta, et ühes tema käes on nuga, eriti olukorras, kus kannatanu eelnevalt mõne aja jooksul käis talle peale ja nõudis enda löömist just sellesama noaga.
  19. Vastates kohtu küsimusele ütles süüdistatav, et ta on 168 cm pikk. Ekspertiisiaktis sisalduva kannatanu kirjelduse kohaselt (välisvaatluse osa) oli Y 176 cm pikk. Võttes arvesse haava asukohta (kehatüve ülemises osas, rinnanibust kõrgemal) Yi kehal ja ekspertiisiaktis kirjeldatud löögi suunda - ülevalt eest paremalt veidi alla taha vasakule, lükkavad ka need andmed ümber võimalust, et süüdistatav saanuks tekitada sellist haava kannatanule ehk endast pikemale mehele püsti hüpates ja samal ajal nuga (vaid) käes hoides, lööki sooritamata. Seega on 8 ekspertiisiakti ning eksperdi kohtus antud selgitustega ümber lükatud süüdistatava kohtumenetluses esitatud versioon teo toimepanemise viisist.
  20. Eeltoodu tõttu loeb kohus J. Shiryaeva ütlusi teo toimepanemise viisi osas ebausaldusväärseks ja jätab neid tõendikogumist välja. Kohtu hinnangul on tuvastatud kannatanule vigastuse tekitamine ühe tugeva noalöögiga suunaga ülevalt alla rindkerre, südame piirkonda.
  21. Kaitsja hinnangul võis süüdistatav tegutseda Yi löömisel äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mis oli põhjustatud eeskätt teole eelnenud kannatanupoolsest vägivallast ja solvamisest. Kuigi süüdistatava enda versioon sündmusest, mille kohaselt ta pani teo toime, soovides kannatanut eemale lükata ja juhuslikult põhjustades talle selle käigus haava seda hüpoteesi ei kinnita, pidas kohus süüdistatava ütlusi selles osas ebausaldusväärseks. Samas peab kohus usaldusväärseks süüdistatava ütlusi selle kohta, et samal päeval leidis aset tema kägistamine ja sõimamine. Kuigi süüdistatava ütlused on vastuolulised selles osas, millal see täpselt toimus, siis J. Shiryaeva on siiski järjepidevalt väitnud, et kannatanu on teda sel päeval kägistanud ja sõimanud. Kohtu hinnangul tõendavad kägistamist ja selle käigus ka süüdistatava näo vigastamist süüdistatava läbivaatuse käigus viimasel tuvastatud vigastused ehk kriimustused näol ja verevalumid kaelas (vt kd II, tl 145-157). Isiku emotsionaalse seisundi tuvastamisel on võimalik kasutada lisaks tema ütlustele ka muid tõendeid, mistõttu juhindudes Riigikohtu praktikast kontrollib kohus, kas J. Shiryaeva võis kannatanut noaga löömisel tegutseda erilise hingelise erutuse seisundis

§ 115tähenduses.

24. Kuna

§ 113

ja

§ 115

subjektiivsed küljed õiguslikult ei erine ja provotseeritud tapmise puhul on tegemist olemuslikult tapmise privilegeeritud koosseisuga, saab kohtu hinnangul anda vastava hinnangu juba enne tahtluse küsimuse lahendamist.

§ 115

näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Senises kohtupraktikas on selgitatud, et äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund tuvastatakse juhtumile tervikhinnangu andmise teel. See on toimepanija vastutust kergendav eriline isikutunnus (

§ 24

lg 1 ja 3), mis iseloomustab tema psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo ajal. Toimepanija liikumapanevaks jõuks võib seejuures olla ka näiteks kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, solvumine, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. Tegemist on nn kaasnevate emotsionaalsete reaktsioonidega, mis võivad esineda - ja sageli esinevadki - kõrvuti toimepanija suhtes toimepandud vägivalla- ja/või solvamisteost tingitud erutusseisundiga. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund ei ole seega meditsiiniline patoloogia, vaid on emotsionaalne reaktsioon, mille tuvastamiseks küll võib, aga ei pea tingimata kaasama eksperti. Selline seisund on vahetu vastus isiku suhtes toimepandud vägivallale või solvamisele. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-1-15, p 11.1 ja 1. juuli 2021. a otsus asjas nr 1-18-10214/92, p 17). 25. Andmaks hinnangut süüdistataval erilise hingelise erutuse esinemise võimalikkusele, tuleks kohtu arvates vältimatult analüüsida noalöögile eelnenud sündmusi ja ka süüdistatava ning tunnistajate ütlusi abikaasade omavaheliste suhete kohta. Esmatähtis on seejuures tuvastada, et 9 esineb

§ 115

nimetatud hingelise erutuse päästik ehk kannatanu eelnev vägivald või solvamine tapja suhtes.

  1. J. Shiryaeva andis ütlusi, et Y kägistas teda varem samal päeval. Isegi pidades usutavaks süüdistatava ütlusi, et see toimus võrdlemisi vahetult enne noalööki ehk elutoas, pärast külaliste lahkumist, nähtub samal ajal tema enda sõnadest, et see lõppes sellega, et ta lükkas kannatanu eemale ja nad istusid jälle lauda ja jätkasid joomist. J. Shiryaeva enda ütluste kohaselt on sarnane kägistamine Yi poolt leidnud varem juba korduvalt aset ja ta ei võtnud seda enda elule ega tervisele tõsise ohuna, tavaliselt tuli tema poeg vahele ja see lõppes kiiresti. Ka seekord, kui kannatanu teda kägistas, tõukas ta teda lihtsalt eemale. Seejärel Y läks kööki ja süüdistatav istus diivanil ja mängis telefonis arvutimängu. Kui mees tuli köögist tagasi, pani ta telefoni kõrvale, et mees ei kahtlustaks teda suhtlemises armukesega. Selline käitumine ehk rahulikult telefoniga mängimine ei vasta kohtu hinnangul tugeva hingelise erutuse tunnusele. Kuna kohus ei pidanud usaldusväärseks süüdistatava ütlusi selle kohta, et Y seisis vahetult enne noalööki tema ees ja tõstis kätt süüdistatava löömiseks või ähvardamiseks, ei ole sellise kannatanupoolse vägivallana käsitatav ka see tegu. Küll aga märgib kohus, et tunnistajate N ja H ütluste kohaselt toimus juba varem samal päeval süüdistatava kirjeldusele mõneti sarnanev sündmus, kus Y tõusis laua taga püsti ja tõstis kätt n-ö süüdistatava suunas. Süüdistatav ei reageerinud sellele sündmusele emotsionaalselt, vaid pobises midagi ja Y rahunes maha kohe, kui tunnistaja N teda selleks suunas. Märkimisväärne on ka see, et süüdistatav enda ütluste kohaselt ei kartnud kannatanut, kui viimane tõi köögist kaks nuga ehk potentsiaalselt ohtlikku terariista ja ka vastuseks oletatavale löömisähvardusele tahtis püsti tõusta ja kannatanut eemale lükata. Lisaks kirjeldasid tunnistajad L ja N ning ka süüdistatav ise, et J. Shiryaeva ja Yi vahel on ka varem toimunud tülid eeskätt armukadeduse tõttu, mis viimasel ajal sagenesid, kuna J. Shiryaeval oli kõrvalsuhe. Nende tülidega kaasnes vastastikune sõimamine ja solvamine, seega ei olnud tegemist millegi tavapäratu või erandlikuga; samuti võis tüli minna ka füüsiliseks, mida J. Shiryaeva sõnul ilmestas Yi poolt kägistamine, aga mitte löömine. Seda kinnitavad ka lähisuhtevägivalla tunnustel alustatud kriminaalmenetluse otstarbekusest lõpetamise määrused nii Yi kui ka J. Shiryaeva suhtes (kd II, tl 174-175 ja 221226). J. Shiryaeva ise kinnitab oma ütlustes, et ühel korral lõi abikaasat kahvliga südame piirkonda, sest mees tunnistas abieluvälist suhet. Seega ei olnud isegi käe tõstmine ega sõimamine J. Shiryaeva jaoks abikaasade vahelises suhtes erandlik olukord, mis vähendab kohtu hinnangul võimalust, et selle tulemusena oleks tal tekkinud eriline hingeline erutus.
  2. Kohus ei välista seejuures sugugi, et vahetult sündmuse eel ja selle käigus oli J. Shiryaeva emotsionaalselt erutunud või ärritunud, millele avaldas mõju nii selleks ajaks juba peaaegu ööpäeva kestnud alkoholi tarbimine, magamatus, rahulolematus oma suhtega ja armukadedusest tingitud tüli abikaasaga, kes pealegi provotseeris süüdistatavat, tuues talle noa ja talle n-ö pinda käies ja sõimates. Kannatanu käitumine tervikuna võis olla süüdistatava jaoks seetõttu emotsionaalselt tüütu ja kurnav ning ta soovis seda lõpetada. Yi jutt ehk sõimamine ja ettepanek teda noaga lüüa võiski viia selleni, et süüdistatav reageeris spontaanselt, et talle ebameeldivat situatsiooni lõplikult peatada nii nagu süüdistatav reageeris varem ebameeldivale uudisele mehe armusuhtest kahvlilöögiga. Samas ei ole kohtu hinnangul kriminaalasjas avaldatud ja uuritud selliseid tõendeid, mis viitaks sellega seoses süüdistataval just äkki 10 tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundile lisaks objektiivsele faktile, et ta lõi enda abikaasat noaga. Süüdistatav ise küll mainib enda šokiseisundit pärast sündmust, kuid tema käitumine on muude tõendite pinnalt olukorrale kohane – ta helistab Häirekeskusesse, tema jutt on küll nutusegane, aga ta suudab siiski kõnet lõpule viia ja ka kiirabile ukse lahti teha; kiirabi tulekul ta kõnnib ringi ja nutab; ta suhtleb politseiametnik Qga.
  3. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul tuvastatud, et J. Shiryaeva vastab erilisele isikutunnusele

§ 115

tähenduses ehk oleks tegu toime pannud kannatanupoolse vägivallale või solvamisele reageerides äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. 29. Järgnevalt kontrollib kohus, kas J. Shiryaeva teo subjektiivne külg vastab

§ 113tunnustele ehk kas tegu on tahtlik.

Süüdistatav ise eitab soovi Yt tappa, pidades tegu juhuseks. Tahtluse tuvastamiseks isikuvastaste kuriteo puhul tuleb lähtuda muu hulgas kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), teo toimepanemise vahendi olemusest ja selle kasutamisest ning arvesse tuleb võtta ka süüdlase käitumist vahetult enne ja pärast teo toimepanemist.

  1. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis
  2. aprilli
  3. a otsuses asjas nr 3-1-1-128-06, et välisele teopildile saab tapmistahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne ning kui toimepanija tegu iseloomustab toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. Teo äärmuslikku ohtlikkust on kohus seostanud eelkõige vigastuste piirkonnaga. Praegusel juhul lõi J. Shiryaeva kannatanut tugevalt rindkerre, südamepiirkonda, põhjustades sügava haava. Kohtupraktikas on pead, rindkere, südame piirkonda peetud selliseks piirkonnaks, kuhu löömise puhul peab lööja aru saama, et tema löögid võivad vigastada siseorganeid ning põhjustada kannatanule raskeid, sealhulgas eluohtlikke tervisekahjustusi ja ka surma. Seega kannatanu löömine just südame piirkonda kinnitab tapmistahtlust. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb tahtluse kindlakstegemisel arvestada teo välise avaldumisega, mh löögi suuna ja sellesse rakendatud jõuga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. juuni
  5. a otsus asjas nr 1-17-105/35, p 15). J. Shiryaeva lõi kannatanut küll ainult ühe korra, kuid kohtu hinnangul on siinkohal oluline ka löögijõud, mida rõhutas ka ekspert. Kohus tuvastas, et J. Shiryaeva tegi konkreetse tugeva löögi kannatanu rinda. Lüües kannatanut suure (20 cm teraga) noaga tugevalt südamepiirkonda ja põhjustades sellega 12 cm sügava haava, pidas süüdistatav elulise kogemuse pinnalt vähemalt võimalikuks igasuguse tagajärje saabumist, pannes seega tegu toime kaudse tahtlusega. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid J. Shiryaeval loota, et kannatanut noaga südamepiirkonda löömisel ei saabu kõige raskem tagajärg ehk Yi surm. Tugeva löögi järel ei kontrollinud süüdistatav enam sündmuste käiku ega saanud ka mõjutada tagajärje saabumist, mida kinnitas ka A, kelle ütluste kohaselt oli vigastus niivõrd tõsine, et isegi kohe abi osutamisel ei oleks kannatanu päästmine tõenäoline. Kohus möönab, et süüdistatava teojärgne käitumine ehk Häirekeskusesse helistamine ja abi palumine viitavad sellele, et pärast tegu ei soovinud J. Shiryaeva enam kannatanu surma. Kohtu hinnangul ei välista aga selline kahetsus teotahtlust teo toimepanemise ajal, mille kohus on tuvastanud eeskätt teo objektiivse pildi najal.
  6. Eeltoodu tõttu vastab J. Shiryaeva tegu

§ 113objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustele.

11 32. Kohtu hinnangul ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, mh hädakaitset. Kohus ei pidanud usaldusväärseks süüdistatava väidet, et Y tõstis vahetult enne J. Shiryaeva noalööki paremat kätt üles, n-ö löögiks, mistõttu ei ole selles kriminaalasjas tuvastatud kannatanu ründetegevust, mille vastu süüdistatav pidanuks ennast kaitsma. Süüdistatava ütlustest, mis kirjeldavad sündmuste eelnevat käiku nähtub seejuures, et Y pani ühe köögist toodud noa kõrvale ja andis teise noa süüdistatava kätte, paludes end lüüa – pannes end seega haavatavasse olukorda, mis ei lähe kokku võimaliku ründesooviga. Nagu märgitud juba hingelise erutuse seisundi käsitlemise juures, ei nähtu seejuures kogutud tõenditest, et Yi sõnad, s.o sõimamine olnuks süüdistatava jaoks erandlik tegevus, mida ta oleks kartnud ja mille vastu pidanuks ennast kaitsma süüdistatavat noaga lüües. Nii L kui ka N kinnitasid, et süüdistatava ja Yi konfliktid seisnesidki vastastikus sõimlemises, mis mõnikord läks üle kähmluseks ja J. Shiryaeva ei kartnud oma meest. Veelgi enam, N on kirjeldanud selle pealtnägemist, kuidas Y on ka varem tulnud süüdistatava juurde kahvel käes, paludes end lüüa ja süüdistatav reageeris sellele rahulikult, lükates kannatanu eemale ja minnes ära. Täiendavalt ei viita tuvastatud asjaolud hädakaitse subjektiivse külje ehk kaitsetahte esinemisele. Hädakaitsetegevus peab olema kantud soovist kaitsta end õigusvastase ründe eest. Enda sõnul soovis ka J. Shiryaeva kannatanut vaid eemale lükata ega kinnita, et noalöök kui selline oleks kantud vajadusest või tahtmisest end kaitsta. Seega ei olnud J. Shiryaeva tegu toime pandud hädakaitses. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus 33.

§ 56

lähtub kohus karistuse mõistmisel isiku süü suurusest, arvestades kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, misjärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse isiku süü suurusele vastav karistuse määr, võttes seejärel arvesse eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. 34.

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb karistusseadustik karistusena ette 6 kuni 15 aastat vangistust. Sanktsiooni keskmine määr on seega 10,5 aastat vangistust. Kohtu hinnangul tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada isiku kahetsust (

§ 57

lg 1 p 3), mida kohus peab veenvaks vaatamata sellele, et süüdistatava kirjeldust sündmusest pidas kohus osaliselt ebausaldusväärseks. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et kahetseb juhtunut ja ei kasuta kunagi enam vägivalda. Kahetsus nähtub vähemalt osaliselt süüdistatava kõnest Häirekeskusesse, milles süüdistatav nutab, palub abi ja nimetab kannatanut hellitussõnadega „zaika“ ehk „jänkuke“. Samuti arvestab kohus kannatanule abi osutamist vahetult pärast tegu (

§ 57lg 1 p 1) ehk helistamist Häirekeskusesse.

Raskendava asjaoluna

§ 58p 4 tähenduses käsitab kohus teo toimepanemist abikaasa suhtes.

35.

§ 56

kontekstis isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse, et süüdistatav tegi vaid ühe noalöögi ja põhjustas sellega ekspertiisiakti kohaselt võrdlemisi kiire kannatanu surma. Samuti ei põhjustanud süüdistatav kriminaalasjas tuvastatu kohaselt Yle muid vigastusi, mis võinuks tekitada kannatanule suurt valu või kannatusi. Kuigi süüdistatava löök oli intensiivne, kestis tegevus vaid lühidalt. Lisaks peab kohus süüdistatava süüd vähendavaks 12 Yi enda käitumist enne tegu ehk J. Shiryaeva kägistamine, sõimamine ja noa toomine, mille kaasnes palve end lüüa. Siinkohal aga arvestab kohus ka seda, et vähemalt osaliselt oli kannatanu käitumine omakorda tingitud J. Shiryaeva tüli provotseerivast tegevusest, s.o sõbrannaga ööseks kodust lahkumine Loole ehk just sinna, kus süüdistatav sai varem tuttavaks isikuga, kellega tal oli kõrvalsuhe. 36. Kokkuvõttes leiab kohus, et J. Shiryaeva süü jääb sanktsiooni alumise määra lähedale. Süüdistataval ei ole varasemaid karistusi, kuid tema suhtes on

§ 121järgi alustatud menetlusi kahel korral (2017.

ja 2018. aastal) lõpetatud otstarbekuse kaalutlusel, mis mõneti halvendab eripreventiivset prognoosi ehk süüdistatava varasem käitumine viitab uute vägivallakuritegude toimepanemise riskile. Kohtu hinnangul siiski ka eripreventiivseid kaalutlusi arvesse võttes tuleb mõista süüdistatavale vangistuse, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 7 aastat vangistust. 37.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmist alates isiku kahtlustavana kinnipidamisest

  1. detsembril
  2. Tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Konfiskeerimine
  3. Kohus leiab, et

§ 83

lg 1 alusel tuleb konfiskeerida ja hävitada kui kuriteo toimepanemise vahend suur kööginuga kulunud punase värviga käepidemel „Alpina“, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Kohus põhjendas eelnevalt, miks ta peab tõendatuks, et kuritegu pandi toime just selle noaga. Tegemist on küll tavapäraselt majapidamises kasutatava ehk nn kööginoaga, kuid sellega pandi toime raske isikuvastane kuritegu ehk tapmine. Kohtu hinnangul on selles olukorras noa konfiskeerimine proportsionaalne. Kriminaalmenetluse kulud

  1. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Jelena Shiryaevalt riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1460 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOS0078/617 kulu 461 eurot, DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0017 kulu 1254 euro ulatuses ja määratud kaitsja tasu 4532,40 euro ulatuses, s.o kokku 7707,40 eurot.
  2. Tulenevalt kohtupraktikast (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-120-12, p 6.2) tuleb DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0017 kulu 513 euro ulatuses jätta riigi kanda. Ekspertiisiaktis on analüüsiobjektiks loetud läbi viidud reaktsioonide arvu. Viidatud kohtuotsuse kohaselt tuleb aga analüüsiobjekti all mõista objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud, s.o eeskätt erinevatelt esemetelt võetud proove. Seega tuleb ekspertiisikulu osas, mis ületab kirjeldatud metoodika järgi arvutatud kulu, jätta riigi kanda.
  5. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja tõsiasja, et isikule mõistetakse pikaajaline vanglakaristus, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumist ajatada. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena, s.o 11 kuu jooksul igakuiselt 642 eurot ja
  6. kuul 645,40 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 13 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700045950 ja selgitus „kriminaalasi 1-21-2499, sundraha ja menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  7. Asitõendid – 2 CD-plaati – jätta kriminaalasja juurde. Yi sinist värvi teksapüksid, sigaretikoni Chesterfield, klaaspudel, Yi küünealuste kaapeproovid, proovid Yi teksapükstelt ja proovid J. Shiryaeva riietelt hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – pits verekahtlase määrdumisega, väike nuga rohelise käepidemega, pitsid köögilaualt ja J. Shiryaeva teksapüksid, kampsun ning sokid tagastada kohtuotsuse jõustumisel J. Shiryaevale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Tiina Toomingas Diana Veegen Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.