lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 p-d 4 ja 5 näevad ette, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 3-22-291
lg 22 kohaselt käsitatakse sama paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 p 6 sätestab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 9. Kohtu hinnangul saab pidada põhjendatuks PPA hinnangut, et X osas esineb
lg-s 1 nimetatud põhimõte ning
X osas tuvastatud asjaolud ja tema poolt antud selgitused on vastuolulised. PPA on põhjendatult esile toonud, et rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada PPA-le viivitamatult pärast Eestisse saabumist (
lg 1), X oli aga viibinud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisele eelnevalt, s.o perioodil 09.08.2021-04.02.2022 Schengeni territooriumil, sh Eestis, 121 päeva, neist 31 päeva seadusliku aluseta. Isegi kui X ei olnud teadlik rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise kohustusest esimesel võimalusel, saab siiski eeldada, et kui isik reaalselt vajab rahvusvahelist kaitset ja see on teise riiki siirdumise eesmärgiks, siis on ta ka ise huvitatud esimesel võimalusel vastava taotluse esitamisest. Praegusel juhul on esitatud taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks alles peale seda, kui lõppesid vahendid Eestis elamiseks. Seega on isik oluliselt viivitanud sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset ja teinud seda moel, mis annab põhjuse kahelda tema usaldusväärsuses. Usutav on, et isik otsustas esitada rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga vältida väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki, millega võib kaasneda ka sissesõidukeelu kohaldamine kogu Schengeni territooriumile kuni viieks aastaks. 10. Praeguseks hetkeks on PPA teinud 28.03.2022 otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise kohta, kuivõrd X poolt 04.02.2022 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu, kuna tal puudub kaitsevajadus ning taotlus on esitatud eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. Samas on oluline, et isik oleks PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetluse lõpule viimisele järgneva väljasaatmise tarbeks.
ja § 31 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et rahvusvahelise kaitse menetlus lõpeb lõpliku otsuse tegemisega ning kuni sinnamaani on tegemist rahvusvahelise kaitse taotlejaga (Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2021 määrus asjas 3-21-1340 p 8). Nimetatu tähendab, et ehkki otsus on tehtud, ei ole see jõustunud, kuivõrd isikul on õigus otsust vaidlustada, st isik on jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses. Seega on tuginemine
11. Kohus leiab, et isiku varasema käitumise pinnalt saab asuda seisukohale, et tema liikumine ühest riigist teise ei ole talle probleem. Isik on 11.03.2022 ja 18.03.2022 toimunud vestlustel avaldanud, et ei soovi täita lahkumiskohustust. Arvestades, et isik on varasemalt väljenandu, et soovib liikuda Soome, ei pruugi ta jääda Eestisse selleks, et oodata ära 28.03.2022 otsuse jõustumine ja olla PPA-le kättesaadav lahkumisettekirjutuse täitmiseks.
§-s 29 sätestatud leebemate järelevalvemeetme rakendamist ei saa pidada kõnealuses olukorras piisavalt efektiivseks, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Kuna EV on käesoleval juhul Dublini konventsiooni art 5 kohaselt isiku suhtes vastutavaks riigiks, kes peab rahvusvahelise kaitse menetluse lõpule viima, siis on oluline, et X oleks PPA-le kättesaadav otsuse jõustumise 2
Kohus annab PPA-le loa pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamist kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 31.07.2022 (kaasa arvatud). Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui
lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alused langevad ära (
14. Käesoleva kohtulahendi avalikustamisel avalikustada vaid selle resolutsioon ning põhjendav osa, asendades neis X nimi tähemärgiga ning jättes avaldamata teda identifitseerida võiva muu teabe. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.