lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele
-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (
3.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohus leiab, et MTA taotlus vastab
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid. 5.
Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kuigi MTA taotluses ei ole aegumisega seotut otseselt mainitud, nähtub taotlusest, et maksuhaldur kontrollis perioodil 01.03.2021 kuni 31.08.2021 arvestamata ja tasumata jäänud makse. Seega ei ole isegi minimaalne seaduses sätestatud aegumistähtaeg praeguseks möödunud. 6.
lg 1 alusel taotluse esitamine eeldab esmalt sellise menetluse olemasolu, mille käigus saab maksuhalduril olla tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. MTA alustas maksukontrolli 21.09.2021 korralduse nr 12.2-3/056595-1 alusel (taotluse lisa 1). Seega ei ole kahtlust maksumenetluse toimumises. 7. Kohus leiab, et maksuhaldur on taotluses piisavalt põhjendanud asjaolusid, mille alusel on läbiviidava maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks maksukohustuse määramine summas 25 311,25 eurot. Taotlusele on lisatud tõendid, mis annavad ülevaate tuvastatud asjaoludest. Ei ole alust arvata, et kavandatava maksuotsuse tegemine oleks ilmselgelt õigusvastane. 8.
lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus, sest puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise suhtes tulevikus. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse 2
9. Kohtu hinnangul on maksuhaldur veenvalt põhjendanud seisukohta, et maksuotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri kirjelduse kohaselt pole OÜ-lt X õnnestunud vaatamata tähtaegade korduvale muutmisele suulisi seletusi ega kõiki nõutud dokumente saada. Käesoleva hetkeni ei ole äriühing esitanud pearaamatu kõikide kontode väljavõtet. Esitatud on küll kontrollitava perioodi käibeandmik, kuid nendelt ei ole tuvastatav äriühingu majanduslik seis. On alust arvata, et OÜ X venitas maksumenetluses teabe andmisega. MTA-l tuli OÜ X suhtes rakendada sunniraha 640 eurot (taotluse lisa 4). MTA-le esitati väide, et äriühingu raamatupidaja on töövõimetuslehel, mistõttu nõutud dokumente esitada ei saa (taotluse lisa 6), kuid MTA on kohtule kinnitanud, et raamatupidaja on töövõimetuslehel viibimise ajal siiski e-maksuameti kaudu maksudeklaratsioone esitanud, mis tähendab, et ta ilmselt oleks saanud ka maksumenetluses nõutud dokumendid esitada.
lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. OÜ X käitumise põhjal ei jää muljet, et tal on tahe anda maksuhaldurile maksustamise seisukohalt vajalikku teavet. Kaasaaitamiskohustuse ebapiisav täitmine senises maksumenetluses suurendab kohtu hinnangul tõenäosust, et tulevikus tehtava maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks. Ühtlasi on maksuhaldur kirjeldanud OÜ X endise juhatuse liikme Y tegevust OÜ-s Q, mille juhatuse liige ta samuti oli ja mille suhtes toimub eraldi maksumenetlus. OÜ Q maksumenetluses selgus, et äriühing võttis arvelduskontolt suurtes summades sularaha välja ning on teinud ülekandeid juhatuse liikmele Y. OÜ Q maksumenetluses taotles juhatuse liige Y MTA-lt teabe andmise tähtaja pikendamist, tuues põhjenduseks oma tervisliku seisundi ja asjaolu, et ta peab minema 08.02.2021 arsti juurde (taotluse lisa 11). Äriregistri andmetel müüs ta äriühingu 08.02.2021 teisele isikule. OÜle Q määratud maksusumma on MTA kinnitusel tasumata. Arvestades Y tegevust OÜ Q juhatuse liikmena, on alust arvata, et ta võib korrata sama käitumismustrit OÜ-ga X, mille juhatuse liige ta praegu on. Peale pangakontodel oleva raha ei oma OÜ X muud vara, mille suhtes võiks täitetoiminguid teha. Kuna pangakontodel olev raha on sularahana kergesti väljavõetav, ei pruugi täitetoimingute tegemine pärast maksuotsuse väljastamist enam tulemuslik olla. 10. MTA on valinud täitetoiminguks sissenõude pööramise rahalisele õigusele, mis tähendab praktikas eelkõige pangakonto arestimist. Kuna MTA-l puudub hetkel ülevaade pangakontodel olevatest rahalistest vahenditest, on MTA taotlenud kõigi kontode arestimist. Pangakontode arestimine on olemasolevatest täitetoimingutest kõige intensiivsem, sest see takistab äriühingu majandustegevust. Samas ei ole maksukohustuslasel praegusel juhul muud vara, mille suhtes saaks täitetoiminguid läbi viia (taotluse punkti 3 alapunktid 6, 7, 8, 10). Arvestades määratava maksukohustuse suurust ning muude alternatiivide puudumist, peab kohus pangakontode arestimist praegusel juhul proportsionaalseks meetmeks. 11. Taotluses on selgitatud, et
¹ lg 3 kohaselt lõpetab MTA OÜ X vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui OÜ X on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt
lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui OÜ X on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 25 311,25 eurot valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule. Asendustagatise 3
). Kui OÜ X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 25 311,25 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.