Obsah (9)

§ 171§ 170§ 158§ 3§ 176§ 29§ 175§ 172§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-14 Tsiviil

) § 29 lg 1 järgi pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnik ei ole kohtule esitanud kohustustest vabastamise avaldust, mistõttu ei analüüsinud kohus, kas kohustustest vabastamise menetlus on perspektiivikas või esinevad

§ 171

lg-s 2 sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata jätmiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti kohustustest vabastamise menetlus algatamata ning teha uue määruse, millega rahuldada avaldus ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Määruskaebusele lisas võlgnik juurde kohustustest vabastamise avalduse.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus lõpetas pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (maakohtu määruse resolutsiooni p 1), vabastas ajutise halduri (maakohtu määruse resolutsiooni p 2) ja jaotas menetluskulud (maakohtu määruse resolutsiooni p 4). Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud. Avaldus tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks, sest ringkonnakohus ei saa TsMS § 9 lg 3 ja § 476 lg 1 järgi ise hagita menetlust algatada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
4. Ringkonnakohus on määruskaebemenetluses seotud kaebuse piiridega ning kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Võlgnik ei nõustu maakohtu otsustusega lõpetada pankrotiavalduse menetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata. 8.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lg-s 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Praegusel juhul ei ole võlgnik esitanud kohustustest vabastamise avaldust oma pankrotiavalduses. Sellise avalduse esitas ta määruskaebusega. Kolleegiumi hinnangul tuleb seda menetleda. 8.1. Kuna

-i sätetest ei tulene, milline on õiguslik tagajärg, kui võlgnik esitab kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumisel, tuleb

§ 3lg 2 esimese lause järgi juhinduda Ts

MS §-st 66, mille kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. TsMS § 331 lg 1 järgi võib kohus hilinenud avaldust menetleda, kui see ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kolleegiumi hinnangul oli hilinemiseks mõjuv põhjus. 8.2. 5. jaanuari 2022. a määrusega jättis maakohus võlgniku pankrotiavalduse käiguta. Nimetatud määruses selgitas kohus mh füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eeldusi (

§ 176lg 2 ja § 173).

Viidates

-i asjakohastele sätetele võis maakohus jätta võlgnikule mulje, et hindab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldusi. Täiendavalt ei ole kohus võlgnikult seisukohta kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisega seoses küsinud. Asja materjalidest ka ei nähtu, et võlgnikul oleks olnud võimalus esitada avaldus enne vaidlustatud määruse tegemist. 2

§ 171

lg 1¹ järgi, kui esineb

§ 29

lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva

§ 171lg-s 2 sätestatud aluseid.

Kolleegium märgib, et kohtul tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustades mh kontrollida, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab

§ 171lg 2 p‑des 1–5 sätestatud asjaoludele.

Siinjuures rõhutab kolleegium, et kohtul on

§ 171

lg 2 alusel kaalutlusõigus, st kui esineb mõni

§ 171

lg 2 p-des 1–5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib kohus menetluse algatamisest keelduda (Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑155‑16, p 16). Samuti tuleb kohtul hinnata, kas esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist (Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 10). Võlgnik peab avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma

§s 173 nimetatud kohustusi (

§ 170lg 2).

Kohus ei saa selles menetlusetapis võtta aluseks eeldust, et võlgnik rikub

§ 175

lg 2 p 2 ja § 173 lg 1 järgi süüliselt oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (vt ka Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13, p 10). Lisaks on Riigikohus oma hiljutises praktikas rõhutanud, et kohus peab olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks (

§ 172

lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel tema kohustusi selgitama (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696/82, p 27).
3. Ülaltoodud kaalutlustel tühistab kolleegium maakohtu määruse pankrotiavalduse menetluse lõpetamise osas ja saadab asja samale maakohtule kohustustest vabastamise avalduse lahendamiseks. Asja läbivaatamisel tuleb maakohtul käesoleva määruse seisukohti arvestades otsustada, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte.
4. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise peale esitatud määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
5. Kuivõrd käesoleva määrusega ei lahenda ringkonnakohus ise võlgniku avaldust kohustustest vabastamiseks, vaid saadab asja otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale määruskaebust esitada (

§ 5lg-d 1 ja 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3