KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veebruaril 2022, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5170 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretä

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 3312

järgi lühimenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Antti Savi ID 37907196510; elukoht: xxx; 1 kehtiv kriminaalkaristus, tõkend: viibis vahi all 29.06.2021 – 30.11.2021, vahistamine asendatud elektroonilise järelevalvega Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 12.11.2021 määrusega, mis jõustus 30.11.2021. Kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa (riigi õigusabi korras) Kohtuistung 06.01.2022 RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista Antti Savi

§ 3312järgi esitatud süüdistuses.

2. Süüdi tunnistada Antti Savi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. 3. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Antti Savile mõistetavat karistust ühe kolmandiku, s.o vangistuse võrra, mõistes talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata Antti Savi poolt eelvangistuses viibitud aeg 11.05.202113.05.2021 (ehk 3 päeva) ning 29.06.2021-30.11.2021 (ehk 5 kuud 2 päeva), s.o kokku 5 kuud 5 päeva karistusaja hulka ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus tähtajaga 6 (kuus) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva. 1 5.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 18.08.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust võrra. Seega mõista Antti Savile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.
2. Jätta nimetatud vangistus (1 aasta 11 kuud 22 päeva)

§ 74

ja § 751 alusel tingimisi täielikult kohaldamata, kui Antti Savi ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. 7. Kohustada Antti Savi katseajal järgima

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8. Kohustada Antti Savi käitumiskontrolli ajal järgima lisakohustusi: 1) vastavalt

§ 75

lg 2 p 8 osalema ja läbima kriminaalhooldaja poolt määratava viha ja agressiivsust käsitleva sotsiaalprogrammi, 2) vastavalt

§ 75

lg 2 p 9 alluma elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu vältel alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 9. Jätta Antti Savi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valvega, muutmata ning käesoleva Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsuse jõustumisel tühistada Antti Savi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valvega. Arvestada

§ 75

lg 2 p 9 märgitud elektroonilise valve kuuekuulise tähtaja kulgemist alates kohtuotsuse jõustumise päevast. 10.

§ 78lg 1 alusel algab katseaeg kohtuotsuse kuulutamisest käesolevas kriminaalasjas.

1. VÕS § 1055 lg 1 lause II alusel kohaldada Antti Savile lähenemiskeeldu K. S. suhtes 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest järgnevatel tingimustel: 1) keelata Antti Savil läheneda K. S.le lähemale kui 100 meetrit. Lähenemine on lubatud juhul, kui see on vajalik seonduvalt menetlustega kohtus, menetlusasutustes ja ametiasutustes. 2) lähenemine on lubatud ka juhul, kui see on vajalik K. S. elukohas asuvate Antti Savile kuuluvate asjade üleandmiseks ning toimub politseiametniku juuresolekul. 3) Antti Savil on õigus viibida K. S. elukohas xxx tingimusel, et K. S. ei viibi sel hetkel kodus ja on andnud Antti Savile selleks eelnevalt nõusoleku. 2 4) keeld K. S.le läheneda kehtib ka juhul, kui kohtumist soovib K. S. ise või on kannatanu kohtumisega nõus. Menetluskulud:
2. KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Antti Savilt järgmised menetluskulud: 1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 981 eurot, 2) määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 255 + 226,8 eurot ning kohtumenetluses 738,30 eurot (kokku 1220.10€) riigi tuludesse.
3. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata isikult väljamõistetud menetluskulude (2201,1 eurot) tasumine ositi 1 aasta jooksul, kohustades Antti Savi kohtuotsuse jõustumisest arvates tasuma iga kuu viimaseks kuupäevaks 1/12 väljamõistetud menetluskuludest riigi tuludesse kuni summa lõpliku tasumiseni. Maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Asitõendid:
4. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde 2 DVD-plaati vormikaamera salvestistega ja 3 CD-plaati Häirekeskuse kõnesalvestistega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus süüdistataval esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kr.asjas nr 1-20-5257 korduva kehalise väärkohtlemise (K.

S. vastu) toime pannud ehk

§ 121lg 2 p 3 tähendatud isik: 1) 11.mail 2021.a.

kella 06 paiku tema enda ja tema abikaasa K. S. (s xxx.a.) ühises elukohas xxx lõi K.S.le korduvalt labakäega vastu nägu, millega ta põhjustas 3 K.S.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse ehk vasaku sarnakaare projektsioonil 0,4 cm marrastuse; 2) 27.juunil 2021.a. kella 18 xxx lõi oma abikaasa K. S.le korduvalt rusikatega vastu vasakut näopoolt, millega ta põhjustas K.S.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse ehk vasaku silma alla nahaaluse hematoomi suurusega 5,0 x 4,0 cm. Kirjeldatud käitumisega pani Antti Savi toime kehalised väärkohtlemised korduvalt ja oma abikaasa suhtes ehk lähisuhtes ehk pani toime

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Samuti süüdistatakse Antti Savi selles, et tema on isik, kellele on Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.06.2021.a. määrusega nr 1-21-3437 ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 17.06.2021.a. kr.menetluse nr 21261000311 lõpetamise määrusega pandud kohustus mitte läheneda K. S.´le lähemale kui 100 meetrit, ning A.Savil oli õigus viibida K. S. elukohas xxx vaid tingimusel, et K.S. ei viibi sel hetkel kodus ja ta on andnud A.Savile selleks eelnevalt nõusoleku ning et K.S. elukohas asuvate A.Savile kuuluvate asjade üleandmine peab toimuma politseiametniku juuresolekul. Antti Savi rikkus talle pandud sellist kohustust selliselt, et ta läks ette teatamata ja omavoliselt K. S. elukohta xxx: 1) 11.juuni 2021.a. õhtusel ajal, et väidetavalt temale endale kuuluvaid asju võtta ja ära viia; 2) 27.juunil
2. a kella 18 paiku ja lõi seejuures ka K. S. korduvalt rusikatega. Kirjeldatud käitumisega rikkus Antti Savi tahtlikult esmalt ehk 11.06.2021.a. temale kohtumäärusega nr 1-21-3437 KrMS § 1411 alusel kohaldatud füüsilise lähenemise keeldu K. S. suhtes ja viibimise keelu tingimusi asukoha xxx ehk K. S. elukoha suhtes ning 27.06.2021.a. rikkus lisaks sellele ka prokuratuuri 17.06.2021.a. oportuniteedimäärusega kr.asjas nr 21261000311 kohaldatud K. S. isikuõiguse kaitse muud abinõud ehk A.Savile täitmiseks pandud kohustust mitte läheneda füüsiliselt K. S.le ja mitte rikkuda A.Savi viibimise keelu tingimusi asukoha xxx ehk K. S. elukoha suhtes, ühtlasi põhjustas selline lähenemiskeelu rikkumine 27.06.2021.a. mitte ainult ohu K. S. tervisele, vaid ka K. S. tervise tegeliku kahjustamise Antti Savi poolt korduvate tahtlike löökide tagajärjel K.S.le näkku, seega pani Antti Savi toime K. S. kaitseks kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise ja ühtlasi ka sellise rikkumise, millega ta põhjustas mitte ainult ohu K. S. tervisele, vaid ka K. S. tervise tegeliku kahjustamise ehk pani toime

§ 3312järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad 3. Prokurör jäi 06.02.2022 kohtuistungil seisukoha juurde, et asja on võimalik arutada lühimenetluse korras ning jäi esitatud süüdistuse juurde. Prokurör taotles Antti Savi süüdimõistmist

§ 121

lg 2 p 2, 3 ning

§ 3312alusel ning tema karistamist reaalse vangistusega.

4. Süüdistatav Antti Savi tunnistas ennast süüdi süüdistuses

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kohtumenetluses.

Süüdistuses

§ 3312järgi Antti Savi end süüdi ei tunnistanud.

Antti Savi nõustus lühimenetluse kohaldamisega. 5. Kaitsja leiab, et Antti Savi on end kehalises väärkohtlemises süüdi tunnistanud ning kannatanu ei ole nõudnud Antti Savi ranget karistamist ning ei palunud politseid välja 4 saata, sest ei tundnud vahetut ohtu, mistõttu seda tuleks võtta arvesse kergendava asjaoluna. Lähenemiskeelu rikkumise osas oli kaitsja seisukohal, et need võisid toimuda vastastikkusel nõusolekul, millele leiab kaudseid viiteid Häirekeskusele tehtud kõnedest ning K. S. viited sellele, et ta ei soovi Antti Savile midagi halba. Keskseks küsimuseks on kaitsja hinnangul karistuse mõistmine ning karistus ei peaks olema nii range, kui prokuratuuri poolt taotletu. Kaitsja hinnangul on põhjendatud lähenemiskeelu kohaldamine ning Antti Savi liitkaristusest tingimisi vabastamine ning lisakohustuse alluda elektroonilisele järelevalvele määramine. Kui see pole piisavalt range, võiks kohus kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht Antti Savile

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistuses 6.

Antti Savile heidetakse ette

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude, s.o korduva kehalise väärkohtlemise toimepanemist lähisuhtes. Vaidlus puudub selles, et K. S. puhul on tegemist Antti Savi abikaasaga ehk süüdistatava ja kannatanu vahel on lähisuhe. Samuti puudub vaidlus selles, et Antti Savi on ka varasemalt karistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 18.08.2020.a. otsusega

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kriminaalasjas nr 1-20-5257 K.

S. suhtes toimepandud korduva kehalise väärkohtlemise eest (kt I, lk 36-41). 11.05.2021 episood

1. 11.05.2021 kella 6 paiku xxx Antti Savi poolt oma abikaasa K. S. suhtes füüsilise vägivalla kasutamine on tõendatud kannatanu ütluste, hädaabikõne ning politsei vormikaamera salvestistega ja Valga Haigla epikriisiga.
2. 11.05.2021 kella 08.35 ajal Häirekeskusele tehtud kõne salvestusest selgub, et K. S. andis Häirekeskusele teada, et tema abikaasa lõi teda hommikul kaks korda. Löömise põhjuseks oli see, et K. S. kontrollis abikaasa kotti, et saada teada, mis asju mees sel korral kodust kaasa viib. Kannatanu sõnul oli abikaasa Antti Savi veel talle helistanud ja irvitanud, et K. S. ei saa juhtunut kuidagi tõestada. Kuna K. S. väitel oli Antti Savi juba kodust lahkunud ja sõitnud xxx, et minna programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, siis ei pidanud ta politseipatrulli ega kiirabi sündmuskohale tulekut vajalikuks ning tahtis vaid kõnes Häirekeskusele juhtunu fikseerida (kt I, lk 3-5).
3. Sündmuskohale saadetud politseipatrulli vormikaamera salvestusest nähtuvad K. S. selgitused sama päeva hommikul juhtunu kohta. K. S. selgitas politseipatrullile, et esimest korda pärast vanglast vabanemist lõi Antti Savi teda kaks korda. K. S. sõnul tundis ta löökide tagajärjel valu ja soovis helistada ka Häirekeskusesse, kuid Antti Savi oli tema telefoni ära võtnud. Kannatanu selgitas, et igal hommikul, kui Antti Savi kuskile läheb, siis on tema seljakott koridoris. Minnes on seljakott alati täis, kuid tagasi koju tulles tühi. K. S. läks 11.05.2021 hommikul kotti vaatama, see oli raske. Ta võttis kotist kaks tööriista välja (nende nimetusi öelda ei osanud). Antti Savi sattus hetkel, mil K. S.l olid tööriistad käes, talle peale ning seda nähes lõi K. S.. Pärast seda pani Antti Savi koti täis ja lahkus kodust, läks xxx kriminaalhooldaja juurde. K. S. selgitas, et ta ei soovi, et Antti Savi enam tema juurde tagasi tuleks (kt I, lk 6-8). 5
4. Kannatanu K. S. ütluste kohaselt (kt I, lk 17) nägi ta 10.05.2021 õhtul duši all olles, et Antti Savi tuli kõrvalhoonest suure kotiga ja jättis selle maja koridori. K. ja Antti Savi ärkasid 11.05.2021 hommikul umbes kella 5 paiku, sest Antti läheb hommikuti vara tööle ning tema buss väljub kella 7 ajal. Kui kannatanu oli hommikukohvi ära joonud, siis läks ta umbes kella 6 paiku koridori, nägi kotti ning üles tõstes oli see väga raske. Raskuse järgi võis oletada, et kotis ei ole vaid tööriided. Seepeale avas ta koti luku ning nägi, et kotis oli palju tööriistu, mille nimetusi K. S. öelda ei osanud. K. S. tegevust nägi pealt Antti Savi, kes ütles, et mida sa nuhid ning võimalik, et veel midagi. Seejärel lõi K. S. ütluste kohaselt Antti Savi teda kahel korral labakäega vastu nägu. Kannatanu sai pihta vasakule näopoolele ning tundis valu. Pärast löömist läks K. S. mobiiltelefoni otsima, kuid ei leidnud seda. K. S. ütluste kohaselt naeris Antti Savi selle peale, kui K. S. palus tal endale helistada, et kas Kristi siis ise ei mäleta, kuhu telefoni pani. Kannatanu kahtlustas, et Antti võttis temalt telefoni ära ning sai oma kahtlustele ka kinnitust, kuna bussi peale minema hakates viskas Antti Savi talle mobiiltelefoni. K. S. ootas tööpäeva algust ja helistas umbes kella 8.45 paiku kriminaalhooldusametnikule ning andis juhtunust teada. K. S. helistas kriminaalhooldusametniku soovitusel Häirekeskusesse ning kohale tulnud politsei võttis ta kaasa.
5. K. S. ütlusi tema kehalise väärkohtlemise kohta kinnitab ka Valga Haigla 11.05.
6. a epikriis nr xxx. Epikriisi järgi pöördus patsient haiglasse vigastuste fikseerimiseks, kuna abikaasa lõi teda umbes kella 6 paiku lahtise käega vasakule näopoolele. K. S. vasakul näopoolel sarnakaare projektsioonil fikseeriti 0,4 cm marrastus (kt I, lk 20).
7. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli järgi peeti Antti Savi 11.05.2021 kahtlustatavana kinni (kt I, lk 23-25). 12.05.2021 kuulati Antti Savi kahtlustatavana üle ning isik ennast süüdistuse aluseks olevas kehalises väärkohtlemises süüdi ei tunnistanud. Antti Savi sõnul ärkas ta 11.05.2021 kella 06.30 paiku ning kodust lahkuma hakates võttis koridorist oma koti, et minema minna bussi peale. Enne lahkumist seisis K. S. välisuksel ning võttis Antti Savi ütluste kohaselt tal kaela ümbert kinni, andis musi-kalli ja teineteisele öeldi, et õhtul näeme. Antti Savi sõnul sõitis ta xxx peatusest (kodu juurest umbes 2 km kaugusel) kell 08.12 väljuva bussiga xxx. Kõigepealt läks xxx haiglasse, et osaleda programmis Tervem ja kainem Eesti ning seejärel läks edasi kriminaalhooldaja juurde, kus politsei pidas ta kinni, kuna ta olevat 11.05.2021 hommikul K. löönud. Antti Savi ütluste kohaselt tal K. 11.05.2021 hommikul tüli ei olnud, K. ta ei löönud ning tema telefoni samuti ära ei võtnud. Antti Savi hinnangul oli K. S. kõik välja mõelnud ning tema K.t puutunud ei olnud (kt I, lk 28). Küll aga tunnistas Antti Savi K. S. suhtes toimepandud kehalist väärkohtlemist kohtuistungil (kohtuistungil süüdistatav ristküsitlemist ei soovinud, kuid tunnistas end

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistuses süüdi).

13. Kuna süüdistatava ja kannatanu ütlused on omavahel vastuolus, siis tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavateks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu seisukohad muude kriminaalasja menetluse käigus kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Süüdistatav eitas kohtueelses menetluses igasugust kannatanu löömist, kuid kohtu hinnangul on tema poolt antud ütlused ümber lükatud kannatanu antud ütlustega, kõnega Häirekeskusele, politsei vormikaamera salvestusega ning Valga Haigla epikriisiga. Kannatanu on andnud läbivalt omavahel riimuvaid ütlusi nii Häirekeskusele tehtud kõnes, kohaletulnud politseipatrullile kui ka kannatanuna ülekuulamisel. Seejuures on Häirekeskusele tehtud kõne ning politsei vormikaamera 6 salvestis tehtud kõigest 2-3 tundi pärast kuriteo toimepanemist, mistõttu oli kannatanu veel kogetu vahetu mõju all, mistõttu puudub kohtu hinnangul alus kahelda kannatanu räägitu tõesuses. Samuti on talle tekitatud vigastused fikseeritud vägivallaepisoodi toimumisega samal päeval Valga Haiglas. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul usutav Antti Savi kaitseversioon, mille kohaselt tema midagi vägivaldset K. S. suhtes teinud ei ole ning kannatanu on kõik välja mõelnud. Seega ei ole Antti Savi ütlused usaldusväärsed ning need tuleb tõendikogumist välja jätta. Seda enam, et kohtuistungil tunnistas Antti Savi end süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 alusel esitatud süüdistuses.

14.

§ 121

lg 1 alusel on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud mõlemad koosseisualternatiivid. Tervisekahjustuse tekitamist kinnitab Valga Haigla epikriis, millega on tõendamist leidnud, et 11.05.2021 fikseeriti K. S. vasaku sarnakaare projektsioonil marrastus. Fikseeritud vigastuse põhjal ei ole kohtu hinnangul alust kahelda ka kannatanu ütlustes, et ta tundis Antti Savi löökide tagajärjel valu. Samuti on kõigi eelpool mainitud tõenditega (v.a Antti Savi ütlused) kinnitust leidnud, et teo toimepanijaks oli K. S. abikaasa Antti Savi. Seega on tõendatud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanu K. S.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse. 15. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Antti Savi täitis oma tegevusega

§ 121

lg 2 punktides 2 ja 3 sätestatud objektiivse koosseisu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt. 16.

§ 15

lg 1 alusel on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu.

§ 16lg 1 alusel jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses kehalise väärkohtlemise toimepanemisel otsese tahtlusega. Kannatanut lahtise käega kahel korral näkku lüües teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis, et see saabuks või vähemalt möönas seda. Igale inimesele, sealhulgas Antti Savile, on ettenähtav, et teist inimest õrna piirkonda nagu selleks on pea ja nägu, käega lüües (sealjuures veel kahel korral), tekib teisel inimesel vähemalt valuaisting ning võivad tekkida ka kergemad vigastused. 17. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 18. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Antti Savi süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

27.06.2021 episood

1. 27.06.2021 kella 18 paiku xxx Antti Savi poolt oma abikaasa K. S. suhtes füüsilise vägivalla kasutamine on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütluste, fototabelite, hädaabikõne ning politsei vormikaamera salvestistega ja Valga Haigla epikriisiga.
2. 27.06.2021 kõnest Häirekeskusele selgub, et K. S. soovis fikseerida umbes pool tundi enne helistamist toimunud sündmused, kuid ei soovinud sündmuskohale ei kiirabi ega ka politseid, sest teo toime pannud abikaasa oli juba sündmuskohalt lahkunud ning ta ei soovinud abikaasa Antti Savile midagi halba. Samuti selgitas K. S., et abikaasal on tema suhtes lähenemiskeeld, kuid Antti Savi tuli siiski K. S. elukohast oma asju ära võtma. Kui K. S. abikaasale selgitas, et asjad temale ei kuulu, siis abikaasa Anti Savi lõi teda. 7 K. S. sõnul lõi abikaasa teda kaks korda silma alla ja tal oli silma all kaks sinikat ning tundis ka valu. Kannatanu väitel oli Antti Savi palunud andeks ja lubanud, et ta enam kunagi nii ei tee, kuid seda oli Antti Savi iga kord lubanud (kt II, lk 5-7).
3. Politsei vormikaamera salvestis tõendab teavet, mida 27.06.
4. a sündmuskohal rääkis patrullpolitseinikele Antti Savi vägivaldsest käitumisest enda vastu K. S.. K. S. sõnul tuli Antti Savi tema poole asjadele järele. Kui K. S. mehe majast välja lükkas, lõi Antti Savi teda kaks korda rusikaga näkku. Pärast lahkumist helistas Antti Savi korduvalt K. S.le ning palus, et viimane sellest politseile ei teataks. Samuti selgitas K. S., et Antti Savil on tema suhtes lähenemiskeeld. Nii vormikaamera salvestiselt nähtuvalt, kui ka väljakutsel käinud politseinike sõnul on kannatanu vasakul näopoolel näha paistetust ning sinikaid (kt II, lk 8-9).
5. K. S. poolt Häirekeskusele tehtud kõnes ning kohale tulnud patrullpolitseinikele räägitut kinnitavad ka 27.06.
6. a patrullpolitseinike poolt kannatanu vigastustest tehtud fotod. 29.06.2021 koostatud fototabelis olevatelt fotodelt nähtub, et K. S. vasakul näopoolel esines punetus ning turse (kt II, lk 17-20).
7. Samuti kinnitab K. S.l vigastuste esinemist Valga Haigla 27.06.2021 epikriis nr xxx, mille järgi lõi abikaasa kannatanule rusikaga vastu vasakut näopoolt. Epikriisi kohaselt kaebas K. S. valu vasakul pool näo piirkonnas. Vigastuste fikseerimisel Valga Haiglas on kannatanul tuvastatud vasakul pool silma all nahaalune hematoom suurusega 5x4 cm (kt II, lk 15).
8. Kannatanu K. S. 29.06.2021 antud ütluste kohaselt jäi ta selle juurde, mida rääkis 27.06.2021 Häirekeskusele tehtud kõnes ja sündmuskohal käinud patrullpolitseinikele. Rohkem isik täiendavalt ütlusi anda ei soovinud (kt II, lk 21-22).
9. 29.06.2021 on uurija poolt koostatud 29.06.2021 tehtud fotodest fototabel. Fotodelt nähtub, et K. S.l esines vasakul näopoolel silma all hematoom (kt II, lk 23-24).
10. Tunnistaja E. V.-K. andis ütlusi, et oli 27.06.2021 teenistuses koos patrullpolitseinik P. G.ga. Kell 18.42 saadi väljakutse xxx, mille sisuks oli, et K. S. oli saanud oma abikaasalt Antti Savilt kaks lööki silma alla ja teatajal on silma all sinikad. Kuigi kannatanu politseid kohale ei soovinud, siis anti politseinikele korraldus kohale minna. Tunnistaja ütluste kohaselt oli K. S. selgitanud, et tema abikaasa Antti Savi tuli tema juurde tallu oma isiklikke asju võtma. Kui K. S. ütles, et mingeid asju ei ole, oli Antti Savi teda löönud kahel korral rusikaga vasakule poole näopiirkonda. Tunnistaja ütluste kohaselt oli K. S. rääkinud, et oli Antti Savile öelnud, et kutsub politsei, mispeale oli mees palunud, et ta ei kutsuks. K. S. sõnul oli süüdistatav lahkunud kohe pärast seda, kui oli kannatanut löönud. Tunnistaja sõnul oli näha, et K. S. vasaku näopoole põsesarn oli turses. Algselt ei soovinud tunnistaja ütluste kohaselt K. S. oma vigastusi fikseerida, kuid veenmise tulemusena oli ta valmis minema Valga Haigla EMO-sse vigastuste fikseerimiseks (kt II, lk 26-27).
11. Kahtlustatava Antti Savi ütluste kohaselt ta kehalist väärkohtlemist toime ei pannud. Antti Savi eitas abikaasa K. S. löömist ning xxx asjade võtmist (kt II, lk 37-39). Kuigi 8 Antti Savi kannatanu löömist eitab, siis viitavad teised kriminaalasjas kogutud tõendid süüdistatavale kui kuriteo toimepanijale. Antti Savi ütlused on ümber lükatud kannatanu ja tunnistaja antud ütlustega, kõnega Häirekeskusele, politsei vormikaamera salvestusega, menetleja poolt koostatud fototabelitega ning Valga Haigla epikriisiga. Kannatanu on andnud läbivalt ütlusi, mis on kooskõlas asjas kogutud muude tõenditega. K. S. kehavigastused nähtusid tema läbivaatusel Valga Haiglas ning 27.06.2021 ja 29.06.2021 tehtud fotodelt. Samuti on kannatanu kirjeldanud toimunut nii Häirekeskusele tehtud telefonikõnes kui ka kohale tulnud politseipatrullile (ning jäänud ülekuulamisel varasemalt avaldatu juurde), mis on kooskõlas tal tuvastatud vigastustega. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul usutav Antti Savi kaitseversioon, mille kohaselt tema K. S. löönud ei ole. Seega ei ole Antti Savi ütlused usaldusväärsed ning need tuleb tõendikogumist välja jätta. Seda enam, et kohtuistungil tunnistas ka Antti Savi end

§ 121lg 2 p 2, 3 alusel esitatud süüdistuses süüdi.

28.

§ 121

lg 1 alusel on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud mõlemad koosseisualternatiivid. Valga Haigla epikriisiga on tõendamist leidnud, et 27.06.2021 tuvastati K. S.l tervisekahjustus ehk vasaku silma all nahaalune hematoom ning ta kaebas valu vasakul pool näo piirkonnas. Fikseeritud vigastuse põhjal ei ole kohtu hinnangul alust kahelda ka kannatanu ütlustes, et tundis ta tundis Antti Savi löökide tagajärjel valu. Samuti on nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlustega, Häirekeskuse kõne salvestuse ning politseiniku rinnakaamera salvestisega leidnud kinnitust, et teo toimepanijaks oli K. S. abikaasa Antti Savi. Seega on tõendatud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule K. S.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse. 29. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Antti Savi täitis oma tegevusega

§ 121

lg 2 punktides 2 ja 3 sätestatud objektiivse koosseisu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt. 30.

§ 15

lg 1 alusel on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu.

§ 16lg 1 alusel jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et Antti Savi tegutses kehalise väärkohtlemise toimepanemisel otsese tahtlusega. Kannatanut kahel korral rusikaga näkku lüües teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis, et see saabuks või vähemalt möönas seda. Igale inimesele, sealhulgas Antti Savile, on ettenähtav, et teist inimest õrna piirkonda nagu selleks on pea ja nägu, rusikaga lüües (sealjuures veel kahel korral), tekib teisel inimesel vähemalt valuaisting ning võivad tekkida ka kergemad tervisekahjustused (näiteks hematoomid). 31. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 32. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Antti Savi süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

Kohtu seisukoht Antti Savile

§ 3312järgi esitatud süüdistuses 9 33.

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.06.

1. a määrusega tunnistati osaliselt lubatavaks Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 13.05.2021 edasilükkamatul juhul ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrus. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.06.
2. a määrusega kohaldati Antti Savile ajutine lähenemiskeeld K. S. suhtes järgnevatel tingimustel: 1) Antti Savil on keelatud läheneda K. S.le lähemale kui 100 meetrit. Lähenemine on lubatud juhul, kui see on vajalik seonduvalt menetlustega kohtus, menetlusasutustes ja ametiasutustes. 2) Lähenemine on lubatud ka juhul, kui see on vajalik K. S. elukohas asuvate Antti Savile kuuluvate asjade üleandmiseks ning toimub politseiametniku juuresolekul. 3) Antti Savil on õigus viibida K. S. elukohas xxx tingimusel, et K. S. ei viibi sel hetkel kodus ja on andnud Antti Savile selleks eelnevalt nõusoleku. 4) Keeld K. S.le läheneda kehtib ka juhul, kui kohtumist soovib K. S. ise või on kannatanu kohtumisega nõus. KrMS § 408 lg 5 alusel jõustus määrus alates selle tegemisest. 34.

§ 3312

näeb ette kriminaalkaristuse kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest. 11.06.2021 episood

1. 11.06.2021.a. õhtusel ajal K. S. elukohas xxx Antti Savi poolt oma abikaasa K. S. suhtes kohaldatud lähenemiskeelu rikkumine on tõendatud K. S. poolt 11.06.2021 Häirekeskusele tehtud kõne salvestise ning K. S. ütlustega.
2. Häirekeskusele 11.06.2021 tehtud kõne salvestisest selgub, et K. S. sõnul tuli abikaasa tema poole hoolimata sellest, et abikaasal on tema suhtes lähenemiskeeld. Abikaasa võtab kodust kaasa asju, kuid K. S. ei soovi, et Antti Savi tema kodust midagi ära viiks. K. S. oli ärritunud, hirmul ning ärevil häälega ning soovis kaitset. Ta rõhutas korduvalt, et abikaasa Anti Savil on tema suhtes lähenemiskeeld. Kõnest selgub, et Antti Savi läks K. S. kodust ära kotitäie asjadega. K. S. sõnul oli Antti Savi agressiivne ning ähvardas. Kuna K. S. arvates Antti Savi kartis pärast seda, kui K. S. oli Häirekeskusesse helistanud, siis oli ta kindel, et Antti Savi enam tema elukohta ei naase ning politseid sündmuskohale vaja ei ole (kt II, lk 2-4).
3. Kannatanu K. S. jäi 29.06.2021 ülekuulamisel 11.06.2021 Häirekeskusele räägitu juurde ning ei soovinud täiendavaid ütlusi anda (kt II, lk 21-22).
4. Antti Savi selgitas 30.06.2021 antud ütlustes, et tema pole käinud xxx garaažis asju võtmas ning ennast kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud (kt II, lk 37-39). Ka kohtuistungil ei tunnistanud Antti Savi end lähenemiskeelu rikkumises süüdi.
5. Kahtlustatava Antti Savi ütluste kohaselt ta lähenemiskeelu rikkumist toime ei pannud. Kuigi Antti Savi eitab kuriteo toimepanemist, siis viitavad teised kriminaalasjas kogutud tõendid süüdistatavale kui kuriteo toimepanijale. Antti Savi ütlused on ümber 10 lükatud kannatanu kõnega Häirekeskusele. Kannatanu on andnud kriminaalasjas läbivalt ütlusi, mis on kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Seetõttu puudub kohtul alus kahelda ka K. S. poolt Häirekeskusele tehtud kõnes avaldatud informatsiooni tõepärasuses, mis puudutab 11.06.2021 lähenemiskeelu rikkumise episoodi. Samuti on Häirekeskusele tehtud kõnes kuulda K. S. hääles hirmu ja ärevil olekut, mis viitab kannatanu poolt vahetult kogetud ebameeldivale ja hirmu tekitanud olukorrale. Eeltoodu põhjal puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt hädaabikõnes räägitu usaldusväärsuses.
6. Kannatanu poolt Häirekeskusele tehtud kõnest selgub, et Antti Savi tuli tema elukohta, et sealt kaasa võtta oma asju. Samuti väljendab K. S. selgelt, et ei soovi, et Antti Savi endaga midagi kaasa viiks rõhutades, et Antti Savil on tema suhtes lähenemiskeeld. Kannatanu räägitust on seega selge, et puudus temapoolne nõusolek lähenemiskeelu tingimuste rikkumiseks, mis välistaks

§ 3312

koosseisupärasuse (vt RKKKo 22.10.2021 nr 1-20-2883 p 25, mille kohaselt välistab kannatanu nõusolek

§-s 3312 sätestatud kuriteo puhul koosseisupärasuse, mitte selle õigusvastasuse). K. S. elukohta minnes rikkus Antti Savi Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.06.

1. a määrusega seatud lähenemiskeelu punkte 1-3, lähenedes K. S.le ligemale kui 100 m, soovides K. S. elukohast ära viia endale kuuluvaid esemeid ilma politseiametniku juuresolekute ning viibides K. S. elukohas ajal, mil K. S. samuti seal viibis. 27.06.2021 episood
2. Prokuratuuri 17.06.2021 oportuniteedimäärusega lõpetati Antti Savi suhtes kriminaalmenetlus ning KrMS § 202 g 2 p 7 alusel määrati Antti Savile ühe kohustusena täita järgneva 6 kuu jooksul ehk kuni 17.12.2021 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.06.
3. a määruse nr 1-21-3437 tingimusi lähenemiskeelu osas (kt I, lk 55-56). 42.

§ 3312

näeb ette kriminaalkaristuse kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest. 43. 27.06.2021 toimunud sündmuste ajaks oli seega kriminaalmenetlus prokuratuuri 17.06.2021 määrusega lõpetatud ning Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.06.2021 määrusega kriminaalmenetluse ajaks Antti Savile kohaldatud lähenemiskeeld K. S. suhtes enam ei kehtinud. Kuigi prokuratuuri oportuniteedimääruse alusel oli Antti Savile kohustuseks seatud samu tingimusi endiselt täita, ei ole prokuratuuri määrus kohtulahend. Nimelt on

§ 3312

alusel karistatav vaid kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine. Kuna 27.06.2021 ei kehtinud enam Antti Savi suhtes kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeld, siis ei pea kohus vajalikuks ka 27.06.2021 toimunud sündmusi lähenemiskeelu rikkumise osas käsitleda. 44.

§ 3312

järgi on lähenemiskeelu rikkumine karistatav vaid juhul, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale või kui see on toime pandud korduvalt. 11.06.2021 episoodi puhul ei põhjustatud ohtu K. S. elule, tervisele ega varale. Samuti 11 on tegemist üksiku episoodiga, mistõttu ei ole täidetud ka koosseisu teine alternatiiv ehk korduvus. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul

§ 3312

objektiivne koosseis täidetud ning Antti Savi tuleb süüdistuses

§ 3312alusel õigeks mõista.

Karistus 45. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 121

lg 2 p 2, 3, s.o teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes ning korduvalt näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 46.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke.

1. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). 48. Sanktsiooni keskmine

§ 121lg 2 kohaselt on 2 aastat 6 kuud vangistust.

49. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul

§ 57

lg-s 1 sätestatud karistust kergendavaid ega

§ 58p-des 1-13 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et varasemalt on Antti Savi karistatud K. S. kehalise väärkohtlemise 6 kuriteoepisoodi eest 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, millest 4 episoodi tõid kaasa üksnes füüsilise valu ning teised 2 episoodi ka kergemaid kehavigastusi (hematoomid, haav küünarnukil). Praegusel juhul on isik toime pannud kaks kuriteoepisoodi, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud eelmisest karistusest raskema mõistmine. Kuigi süüdistatav lõi mõlemal korral kannatanut kaks korda, 12 kestsid ründed siiski lühikest aega, mistõttu ei olnud kehaline väärkohtlemine intensiivne.

1. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka eelnevast kergema karistuse mõistmine, kuivõrd isikut on varem juba karistatud sama kannatanu korduvas kehalises väärkohtlemises. Käesoleva süüditunnistamise aluseks oleva kuriteo ongi Antti Savi toime pannud varasemast karistusest tingimisi vabastamisega kaasneval katseajal. Seetõttu ei täidaks varasemast leebema karistuse mõistmine eesmärki mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Süüdistatav ei ole küll avaldanud kahetsust, kuid ta on kohtuistungil oma süüd kehalistes väärkohtlemistes tunnistanud, mida kohus peab karistust kergendavaks asjaoluks.
2. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Antti Savile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 1 aasta vangistust. Kuriteoepisoodid on toime pandud Tartu Maakohtu 18.08.
3. a otsusega nr 1-20-5257 mõistetud karistuse kandmise ajal.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata Antti Savi poolt eelvangistuses viibitud aeg 11.05.2021-13.05-2021 (ehk 3 päeva) ning 29.06.2021-30.11.2021 (ehk 5 kuud 2 päeva), s.o kokku 5 kuud 5 päeva karistusaja hulka ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus tähtajaga 6 kuud 25 päeva. 52.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega suurendab kohus käesoleva otsusega mõistetud karistust 1 aasta 4 kuu 27 päeva võrra. Liitkaristuseks tuleb mõista 1 aasta 11 kuud 22 päeva vangistust. 53. Süüdistatava kaitsja taotles karistuste liitmisel elektroonilise valvega tingimisi karistuse kandmisest vabastamist. Seadusandja sellise võimaluse ka annab. Nimelt näevad

§ 74

lg 5 lause 1 ja 3 ette, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras.

1. Kohtu hinnangul on Antti Savi liitkaristusest tingimisi vabastamine koos käitumiskontrolliga ning allutades süüdlase elektroonilisele järelevalvele põhjendatud. Ajavahemik, mil Antti Savile kohaldatud tõkend vahistamine on olnud asendatud elektroonilise järelevalvega, on möödunud süüdistatava ja kannatanu vahel ilma, et toime oleks pandud uusi kuritegusid. See annab alust arvata, et ka Antti Savi karistusest tingimisi vabastamine ja allutamine elektroonilisele järelevalvele võiks täita eesmärgi mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seda enam, et ka kannatanu ei ole pidanud menetluse käigus vajalikuks Antti Savi suhtes vanglakaristuse kohaldamist (kt II, lk 25).
2. Seetõttu on põhjendatud jätta nimetatud vangistus (1 aasta 11 kuud 22 päeva)

§ 74

ja § 751 alusel tingimisi täielikult kohaldamata, kui Antti Savi ei pane 2 aasta pikkuse 13 katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning talle

§ 75lg 2 p-des 8 ja 9 alusel määratavaid lisakohustusi.

Kohtu hinnangul on vajalik määrata Antti Savile

§ 75

lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda viha ja agressiivsust käsitleva sotsiaalprogrammis, et maandada uute vägivallakuritegude toimepanemise riski.

§ 75

lg 2 p 9 alusel tuleb Antti Savil alluda elektroonilisele järelevalvele 6 kuu vältel alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Prokurör on taotlenud kohaldada Antti Savile K. S. kaitseks lähenemiskeeldu. Lähenemiskeelu kohaldamist on põhjendatuks pidanud ka kaitsja. Kohus nõustub, et kannatanu suhtes uute kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks on vajalik kohaldada lähenemiskeeldu. VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel tuleb kohaldada Antti Savi suhtes lähenemiskeeldu 3 aastaks K. S. suhtes järgnevatel tingimustel: 1) keelata Antti Savil läheneda K. S.le lähemale kui 100 meetrit. Lähenemine on lubatud juhul, kui see on vajalik seonduvalt menetlustega kohtus, menetlusasutustes ja ametiasutustes. 2) lähenemine on lubatud ka juhul, kui see on vajalik K. S. elukohas asuvate Antti Savile kuuluvate asjade üleandmiseks ning toimub politseiametniku juuresolekul. 3) Antti Savil on õigus viibida K. S. elukohas xxx tingimusel, et K. S. ei viibi sel hetkel kodus ja on andnud Antti Savile selleks eelnevalt nõusoleku. 4) keeld K. S.le läheneda kehtib ka juhul, kui kohtumist soovib K. S. ise või on kannatanu kohtumisega nõus. Menetluskulude jaotus ja asitõendite osas kohaldatavad meetmed
2. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleval juhul moodustuvad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 järgi määratud kaitsja tasudest ning sundrahast. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.
3. Menetluskulud on kriminaalasjas järgmised: 1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 981 eurot, 2) määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 255 + 226,8 eurot (kt II, lk 52-55 ja lk 82-83) ning kohtumenetluses 738,30 eurot. Menetluskulud kokku summas 2201,1 eurot tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on KrMS § 180 lg 3 alusel määrata isikult väljamõistetud menetluskulude (2201,1 eurot) tasumine ositi 1 aasta jooksul, kohustades Antti Savi kohtuotsuse jõustumisest arvates tasuma iga kuu viimaseks kuupäevaks 1/12 väljamõistetud menetluskuludest riigi tuludesse kuni summa lõpliku tasumiseni.
4. Häirekeskusele tehtud kõnede salvestused 3-l CD plaadil, politsei rinnakaamera salvestused 2-l DVD-plaadil, mis asuvad kriminaalasja toimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 14 /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 15