Obsah (11)

§ 436§ 405§ 173§ 162§ 174§ 138§ 133§ 172§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-125879 Tsiviilasi Osaühingu EUROPARK ESTONIA

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Käesoleva asja hind on 100 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses

§ 405lg 1 alusel.

1. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja oli 10.01.2019, 24.02.2019 ning 13.08.2019 sõiduauto numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXXXXX parkis 10.01.2019 kell 14:36 MetroPlaza (EP112, 1108), Tallinn parkimisalale, 24.02.2019 kell 13:13 MetroPlaza (EP112, 1108), Tallinn parkimisalale ning 13.08.2019 kell 18:52 Olümpia (EP16, 1002, 1081), Tallinn parkimisalale, ehk hageja poolt opereeritavatel parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes (dtl 3 38-76). Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX oli eelnimetatud kuupäevadel eeltoodud parkimisaladele pargitud. Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud parkimisalades opereerib parkimist hageja, sõiduki parkimisel rikuti parkimistingimusi, hageja on eelnimetatud kuupäevadel paigaldanud parkimistingimuste rikkumise tõttu sõiduki kojamehe vahele leppetrahvinõuded ning parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded on tasumata.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas leppetrahvide tasumise eest vastutab kostja, kas poolte vahel on sõlmitud parkimisleping ning kas kostjat on teavitatud leppetrahvinõuetest. Muuhulgas esitas kostja hageja nõudele aegumise vastuväite.
3. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi üldjuhul kolm aastat. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub TsÜS 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 1 järgi täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning kui lepingust ei tulene teisiti võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Eeltoodut arvestades muutusid 10.01.2019 ja 24.02.2019 MetroPlaza tasulisel parkimisalal ning 13.08.2019 Olümpia tasulisel parkimisalal sõlmitud lepingute rikkumisel esitatud leppetrahvi tasumise nõue sissenõutavaks leppetrahvinõudel märgitud trahvi tasumise tähtpäevade 24.01.2019 (dtl 59), 10.03.2019 (dtl 49) ja 27.08.2019 (dtl 38) möödumisel, s.o vastavalt 25.01.2019, 11.03.2019 ja 28.08.
4. Seega leppetrahvist nr 1411001191436497 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 25.01.2019 ning hageja pidi nimetatud leppetrahvist tuleneva nõude esitama hiljemalt 24.01.2022 kell 00.
5. Leppetrahvist nr 1412402191313118 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 11.03.2019 ja hageja pidi nimetatud leppetrahvist tuleneva nõude esitama hiljemalt 10.03.2022 kell 00.
6. Leppetrahvist nr 1411308191852567 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 28.08.2019 ning hageja pidi esitama oma nõude hiljemalt 27.08.2022 kell 00.
7. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama sätte lg 1 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse eelnimetatud leppetrahvide täitmise nõudes 18.08.2021, mistõttu ei olnud nimetatud kuupäevaks ükski leppetrahvinõue aegunud.
8. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja oli leppetrahvide vormistamise seisuga sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik. Hageja on tõendanud, et kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud 10.01.2019 kell 14:36 MetroPlaza (EP112, 1108), Tallinn parkimisalale, 24.02.2019 kell 13:13 MetroPlaza (EP112, 1108), Tallinn parkimisalale ning 13.08.2019 kell 18:52 Olümpia (EP16, 1002, 1081), Tallinn parkimisalale. Vaidlust ei ole, et nimetatud parkimisaladel opereerib parkimist hageja. 4 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.03.2016 otsusest nr 3-2-1-3-16 p 11 tulenevalt, kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parklaoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik. Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium 25.01.2017 otsuses nr 3-2-14-68-16 p-s 31 jõudnud seisukohale, et sõiduki juhiks ja lepingupooleks saab lugeda sõiduki omanikku, kui ta ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik. Kostja väited, et tema sõiduk oli käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevate leppetrahvide väljastamise ajal kellegi teise kasutuses ning kostja viibis leppetrahvide väljastamise ajal väljaspool Eestit, ei ole tõendatud. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et kostja kasutas sõidukit numbrimärgiga XXXXXX 10.01.2019 kell 14:36 MetroPlaza (EP112, 1108), Tallinn parkimisalale, 24.02.2019 kell 13:13 MetroPlaza (EP112, 1108), Tallinn parkimisalale ning 13.08.2019 kell 18:52 Olümpia (EP16, 1002, 1081), Tallinn parkimisalale parkides. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et leppetrahvide tegemise ajal ei kasutanud sõidukit sõiduauto omanik. Samuti ei ole kostja tõendanud oma väidet, et vaidluse all olevate leppetrahvide väljastamise ajal oli kostja volitanud oma sõidukit teis(t)ele isiku(te)le kasutamiseks.
9. VÕS § 3 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 16 lg 2 kohaselt ei ole pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja poolt opereeritavate parklate sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks ning tüüptingimustes on hageja avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib sõiduki hageja poolt opereeritavasse parklasse. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt nähtub, et nii MetroPlaza, Tallinn parkimisalal kui ka Olümpia, Tallinn parkimisalal oli kergelt märgatavalt esitatud teave parkimistingimuste kohta, sh on ka mõlemale parkimisalale paigutatud liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja parkimisalal parkimiseks on kehtestatud tingimused (dtl 68-76). Kostja leiab, et poolte vahel ühtegi lepingut sõlmitud ei ole. Kohus leiab, et sõiduki parkimisega tekkis hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et sisenedes sõidukiga hageja hallatavatesse parklatesse, mille sissesõidul ja parkimisalal asuvad erinevad liiklus- ja teavitusmärgid, kus on viited parkimisalale sisenemise ja seal kehtivate tingimuste kohta ning infotahvel parklas kehtivate parkimistingimuste kohta, mille kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, samuti mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel, on kostja sõlminud hagejaga lepingu parkimistingimustes ette antud tingimustel. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja vastuväited selle kohta, et ta ei ole hagejaga ühtegi lepingut kunagi allkirjastanud. Seadus ei sätesta 5 parkimislepingu kohustuslikku vormi. Seetõttu saab parkimislepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis (VÕS § 11 lg 1). Kohtule esitatud fotodega loeb kohus käesoleval juhtumil tuvastatuks asjaolu, et hageja poolt opereeritavates parklates olid selgelt nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasumise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Hageja esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõenditega loeb kohus parkimislepingud sõlmituks. Kohus viitab ka Riigikohtu seisukohale, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7510, p 14).
10. Hageja parkimistingimuste kohaselt peab hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkides olema sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaart, parkimisautomaadist ostetud parkimispilet, fikseeritud mobiilne parkimine või muul moel fikseeritud parkimise aja algus. Hagi kohaselt selgus kontrollimise käigus, et kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna kõikidel kordadel ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, ei olnud parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ega muul moel parkimise algus fikseeritud ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Eeltoodust tulenevalt pargiti sõiduk numbrimärgiga XXXXXX 10.01.2019 kell 14:36 MetroPlaza (EP112, 1108), Tallinn parkimisalale, 24.02.2019 kell 13:13 MetroPlaza (EP112, 1108), Tallinn parkimisalale ning 13.08.2019 kell 18:52 Olümpia (EP16, 1002, 1081), Tallinn parkimisalale selle eest parkimistasu maksmata. Kostja ei ole käesolevas tsiviilasjas parkimistasu maksmata jätmist vaidlustanud ning kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et sõiduk numbrimärgiga XXXXXX pargiti eelnimetatud kuupäevadel hageja poolt opereeritavatele parkimisaladele parkimistingimustes sätestatud kohustust rikkudes, s.o parkimise eest tasu maksmata.
11. Hageja poolt opereeritavatel parkimisaladel parkimise tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja, võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, leiab, et tal oli õigus esitada leppetrahvi nõue. Kohus märgib, et VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohtu hinnangul vastab kokkulepe, mille kohaselt on parkimiskorraldajal õigus määrata sõidukijuhile parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lg 1 mõttes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-68-16 p-s 36 rõhutanud, et leppetrahvi nõudmiseks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (VÕS § 160), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja esitanud andmeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kostja poolt lepingu rikkumine oli vabandatav. Kostja hinnangul on 30 eurone leppetrahv ühe korra eest liiga suur. Kostja märgib, et tema sissetulek on minimaalne ning temal on alaealine laps. Kohus leiab, et kostja viited tema sissetuleku suurusele ja alaealise lapse olemasolule ei ole asjakohased. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt nõutav leppetrahv summas 30 eurot ebamõistlikult suur, mistõttu ei ole leppetrahvi suuruse sätestav lepingu punkt ka kohtu hinnangul tüüptingimusena tühine. 6 Kostja on vastuses hagiavaldusele väitnud, et ta ei ole kunagi ühtegi trahviteadet saanud. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud fotod, millest nähtub, et kostjale kuuluvale sõidukile asetati kojamehe vahele 10.01.2019 leppetrahv nr 1411001191436497 (dtl 61), 24.02.2019 leppetrahv nr 1412402191313118 (dtl 51) ning 13.08.2019 leppetrahv nr 1411308191852567 (dtl 40, 41). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt kostjale leppetrahvinõuete esitamine ja selle sisu on tõendatud.
12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevatel kuupäevadel parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanikuna kostja. Kohus loeb tuvastatuks, et sõiduk on leppetrahvide väljastamise kuupäeval parkinud hageja poolt opereeritavas parklates, kuna eelnimetatud asjaolu on tõendatud leppetrahvide ning hageja poolt tehtud fotodega. Samuti võtab kohus arvesse, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõiduk, mille vastutav kasutaja/omanik kostja oli, on hagiavalduses nimetatud kuupäevadel hageja opereeritavas parklas parkinud.
13. Hageja on kostjale esitanud kokku 3 leppetrahvi nõuet (dtl 38-38, 49-50, 59-60). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvi nõuded kooskõlas parkimistingimustega ning leppetrahvinõuded kogusummas 90 eurot (3x30) kuuluvad kostjalt VÕS § 158 lg 1 alusel väljamõistmisele.
14. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib tarbijalt nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Hageja nõuab hüvitist summas 10 eurot. Kohtueelse menetluskulu hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid pole kostja vaidlustanud. Nõudekirja saatmine on tõendatud nõudekirja ärakirjaga (dtl 78). Sellest tulenevalt tuleb nimetatud summa 10 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hageja poolt esitatud hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 90 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot.
16. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt asjaolust, et kohus on hagi rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 19.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv summas 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja õigusabikulud. 7 20.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv.

Hageja on tasunud käesolevas asjas riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu summas 30 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 100 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tulihagiavalduse esitamise ajal hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõiv summas 75 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 75 eurot. 21. Kohtu hinnangul on

§ 172

lg 9 ja § 4842 kohaselt põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 eurot. 22.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hagejale osutatud õigusabiteenust kokku 3 tunni ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 80 eurot (käibemaksuta) mõistlik. Analüüsides ja hinnates hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi on vajalik ja põhjendatud. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et maksekäsu kiirmenetluses vastuväitega tutvumiseks, hagiavalduse esitamiseks, lisade komplekteerimiseks, dokumentide esitamiseks, riigilõivu tasumiseks ning kostja poolt esitatud vastustega tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks ning esitamiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 3 tundi. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära on seega õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas kokku 240 eurot (käibemaksuta).

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole vastavat kinnitust esitanud. Kuivõrd ka äriregistri andmebaasi andmetest nähtub, et hageja on käibemaksukohustuslane alates 01.12.2001, asub kohus seisukohale, et käesolevalt ei kuulu menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 335 eurot (riigilõiv 75 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot + õigusabikulud 240 eurot). 23.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 24. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude 8 suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 9