← Eesti

2-21-111736/8

Obsah (5)§ 472§ 444§ 407§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-111736

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

  1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused OK Incure OÜ esitas 28.04.
  2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G. K.’ilt 1 202,65 euro saamiseks. Kohus tegi 30.04.
  3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu 10.08.
  4. a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus on 10.08.
  5. a määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut korduvalt kätte toimetada järgmistel aadressidel: xxx – tagastatud, muu põhjus; xxx xx-xx, xxx – tagastatud, hoiutähtaja möödumisel ning tagastatud, 2 katset ebaõnnestusid. Avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile Hille Kudu, kes tagastas need 02.08.2021 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Harju Maakohus on OK Incure OÜ hagiavalduse ning Harju Maakohtu 02.11.
  6. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 23.01.
  7. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressil xxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud ning rahvastikuregistrisse kantud kostja elukoha aadressil xxx xx-xx, xxx. E-toimiku kaudu ei ole kostja käesoleva ajani dokumente vastu võtnud, e-postiga edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole ning tähtsaadetisena saadetud dokumentide väljastusteade on tagastatud kohtule märgetega „Saaja ei olnud kohal“ ja „Tagastatud hoiutähtaja möödumisel“. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 07.01.
  8. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 15.02.
  9. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

§ 444

lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. 2

(4)Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud viivise nõude osas, summas 168,18 eurot. Kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 745,25 eurot, intressi summas 306,15 eurot, viivise summas 202,48 eurot ning võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,13% päevas. 25.10.
  1. a määrusega jättis kohus hageja poolt esitatud hagiavalduse käiguta. Kohus selgitas hagejale võlaõigusseaduse (VÕS) §s 42 sätestatut ja Riigikohtu seisukohta tarbijaga sõlmitud viivsekokkulepete osas (tsiviilasi nr 32-1-25-16) ning märkis, et kui hageja soovib viivisenõuet täpsustada, siis annab kohus selleks hagejale võimaluse. 25.10.
  2. a selgitas hageja, et võttes arvesse lepingu nr xxxxxxxx iseloomu ja perioodi, siis leiab hageja, et tegemist on mõistliku viivisemääraga. Tegemist on sisuliselt krediitkaardiga, mille limiiti saab kostja kasutada vastavalt vajadusele ning tagasi maksta vastavalt oma võimalustele. Hageja jäi hagiavalduses esitatud viivisenõude juurde ning palus kostjalt välja mõista lepingujärgne viivis summas 202,48 eurot. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ning ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Käesoleval juhul ületab nõutud viivisemäär 0,13% päevas seadusjärgset viivisemäära peaaegu 6 korda. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue kohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning seega on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas põhjendatud summas 34,30 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 34,30 eurot ja jätab rahuldamata summas 168,18 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas nõude kogusummas 1 293,88 eurot, mille kohus rahuldas 1 125,70 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda. Esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud, sh hageja poolt tasutud riigilõiv kokku summas 200 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40 eurot. Hageja menetluskulud summas 240 eurot on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 87% ulatuses, so summas 208,80 eurot. 3
(4)Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.