lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid koos p-s 2 nimetatud viivisega mitte rohkem kui põhinõue. 1 4. Menetluskulud jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (59% : 41%). 4.1 Jätta A. K. kanda 59% OÜ Aktiva Finants menetluskuludest, OÜ Aktiva Finants kanda 41% A. K. menetluskuludest. 4.2 Välja mõista A. K.lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks 705 (seitsesada viis) eurot 05 senti. 4.3 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
lauses sätestatud määras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. HAGEJA NÕUE
Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Laenulepingus nr. 2101972202 leppisid pooled kokku intressimääras 42,9% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku 2 alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates
Hageja selgitab, et pärast lepingu lõppemist saatis hageja 11.03.2021 kostjale teate nõude loovutamisest 25.03.2021 ja 21.06.2021 saatis hageja kostjale meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks. 11.03.2021 saadetud kirja eest nõuab hageja
Kuupäevadel 25.03.2021 ja 21.06.2021 saadetud kirjade eest nõuab hageja kummagi kirja eest 5 eurot. Lisaks nõuab hageja sama sätte alusel võlgniku makseviivitusega seotud muude kulude hüvitamist summas 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu; kontaktandmete otsingu ja päringu kulu; võlgnikule vastamisega seotud kulu, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtud kõnede kulu; võlanõude avaldamisega tehtud kulu. 2.5 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt
lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 05.08.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.01.2022 põhivõlalt 3000 eurot laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 42,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.1. ja
Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1856,78 eurot. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et
lg 1 esimene lause viitab ka
Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel so alates 14.01.2022 seadusjärgses viivisemääras 8%. 2.6 - Hageja palub välja mõista A. K.lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlg 3000 eurot, intress 319,89 eurot, lepingutasu 105 eurot, kiirmakse teenustasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, 3 sissenõutavaks muutunud viivis 1856,78 eurot ja alates 14.01.2022 viivis kuni põhinõude 3000 euro tasumiseni
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks riigilõiv summas 595 eurot ja hageja õigusabikulud 1200 eurot - kokku 1795 eurot.
Hageja on seisukohal, et hagis nõutud viivisemäär 42,9% ei saa olla liiga suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine kuna viivis on kooskõlas
Riigikohus on 10.05.2016 kohtumääruses 3-2-1-25-16 leidnud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Hageja hinnangul tuleb käesolevas asjas viivise mõisliku määra hindamisel muuhulgas arvestada alljärgnevat: Hageja esitatud hagi aluseks on laenuleping, mille alusel laenuandja andis kostja kasutusse laenusumma intressi eest, s.t. raha anti kostja kasutusse kokkulepitud hinnaga. Laenuandja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingus leppisid pooled kokku laenu eest tasumisele kuuluva intressimäära 42,9% aastas. Sama suur oli ka laenulepingus kokkulepitud viivisemäär. Laenu tagastamise tingimused on sätestatud laenulepingus ning selle üldtingimustes. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama igakuiselt osamaksena vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Lepingu sõlmimisel ei olnud vastastikuste kohustuste tasakaal kostja jaoks oluline. Kostja oleks võinud võtta laenu ka mõnelt teiselt laenuandjalt, kuid kostja pidas laenu võtmisel oluliseks protsessi lihtsust ja kiirust. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb laenulepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid kostjaga eraldi läbi räägitud. Kokkulepitud intressimääraga võrdne viivisemäär on kooskõlas seaduse ja viivise eesmärgiga. Viivise eesmärgiks on makseviivitusega võlausaldajale tekitatud kahju hüvitamine ja võlgniku kohustuse täitmisele sundimine. Viivise eesmärgiga läheks vastuollu tõlgendus, kus olukorras, kui võlgnikupoolne kohustuse rikkumine on olnud sedavõrd raske, et võlausaldaja otsustab lepingu üles öelda, on tagajärjeks viivise määra vähenemine seadusjärgse viivisemäärani. Selline tõlgendus motiveeriks võlgnikku oma kohustust võimalikult rohkem rikkuma, et saavutada sanktsiooni leevenemine. Hageja leiab, et hagiavalduses esitatud viivisenõue lepingus kokkulepitud intressimäära järgi on mõistlik ja seadusega kooskõlas, mistõttu puudub alus viivisemäära vähendamiseks.
lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda viivise vähendamist vastavalt
§-s 162 sätestatule.
lg 1 kohaselt võib kohus juhul kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja leiab, et kostja väited raske majandusliku seisukorra kohta ei ole tõendatud, põhjendatud ega õigustatud. Ei ole eluliselt usutav, et kostja on maksevõimetu. Kostja on jätnud sellekohased tõendid esitamata. Hageja on heatahte märgina juba hagiavalduse esitamise vähendanud edasiulatuvat viivist. 4
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5
) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt
võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
lg 1 ja
Tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub. X OÜ ja A. K. sõlmisid 20.04.2020 interneti teel laenulepingu nr 2101972202, mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot (dtl 29-47). Laen kanti üle A. K. arvelduskontole EExxx (dtl 49). Kostja ei ole vastu vaielnud laenu saamisele. Kostja tunnistab hageja nõuet 3500 eurot (sh põhinõue 3000 eurot ja kõrvalnõuded 500 eurot).
) § 1 lg 5 tähenduses.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul 6 kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12). Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele, kostja vaidleb vastu nõude (viivise) suurusele ja möönab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist hageja poolt. 9.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kumbki pool ei ole tühisusele tuginenud. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (
Aprillis 2020.a so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks
Hagiavaldusele lisatud tarbijakrediidi teabelehe järgi on kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr 56,43% (dtl 33-35). Kuivõrd lepingujärgne krediidikulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, ei ole pooltevaheline leping käesoleval juhul tühine
4062 lg 1 alusel krediidikulukuse määra suuruse tõttu. 10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte sätestab
,
lg 1 kohaselt on krediidandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10) Krediidasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et leanuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014.a. otsus tsiviiasjas nr 3-2-1-169-13 p 21) Kostja leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja laenu andmisel arvestanud, et tegemist on 100%lise töövõimetuspensionil oleva inimesega ning taotleja tausta isegi ei uuritud. 7 Tulenevalt
lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Hageja ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse täitmist. Kohus möönab, et laenutaotlejal (kostjal) oli
lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Laenutaotluses on A. K. märkinud sissetuleku suurusena 1200 eurot ja igakuiste kohustuste suurusena 200 eurot. Hageja selgitab, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet, kontrollis EVK registrist kostja väljamaksete kohta pensionifondile ning saadu alusel sai laenuandja informatsiooni kostja sissetuleku kohta. Laenuandja kontrollis ka avalikke andmebaase: maksehäireregister, elamisloa register, pensioniregister, Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregistri andmed, kinnistusregistri andmed, krediidiregistri andmed, e-krediidiinfo, krediidiinfo registri andmed, kostja dokumentide kehtivust ja finantssanktsiooni info andmeid. Kuna kostja oli varem korduvalt sõlminud laenuandjaga laenulepinguid ja neid ka täitnud, arvestas hageja ka seda asjaolu (dtl 95, 100-140, 142). Kohtu hinnangul on küll hageja tõendanud seda, et on päringud kostja suhtes teinud (dtl 142), kuid hageja selgitustest ega esitatud tõenditest ei selgu, mil viisil hindas laenuandja kostja maksevõimelisust, sh asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, tarbija varalist seisundit, teisi varalisi kohustusi ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju (
Ainuüksi krediidiinfo andmed ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise nõude täitmiseks
§ § 4034 lg 1 – 6 mõttes. Ka varasematele graafikujärgsete maksete korrektne teostamine ei saa olla määravaks/piisavaks laenutaotleja maksevõime hindamisel. Riigikohus on sedastanud, et laenutaotlejal on
lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseis andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Valeandmeid esitanud laenutaotleja õigus nõuda vastutustundliku laenamise põhimõtte kui krediidiandja lepingueelse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist võib aga olla
lg 3 alusel osaliselt või täielikult välistatud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-14-21710/105 p 29.3).
lauses toodud tarbija kohustus ei vabasta laenuandjat oma kohustuste täitmisest. 11. Vastavalt
lg 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning on rikkunud
4034 lg 6 toodut, mistõttu loeb kohus pooltevahelise tarbijakrediidilepingu määraks
Vastavalt
lg 1 ja 2 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga 8 põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
) kostja suhtes.
Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingujärgne viivise määr on 42,9% (lepingu põhitingimuste järgi) ja vastavalt lepingu üldtingimuste p 12 (12.2.1) arvestatakse viivist intressimääraga võrdses määras. 12.1 Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kokkulepitud viivisemäär on mõistlik ja kooskõlas viivise eesmärgiga. Viivise eesmärgiks on makseviivitusega võlausaldajale tekitatud kahju hüvitamine ja võlgniku kohustuse täitmisele mõjutamine. Kohus on seisukohal, et võlgnikku ei saa seadusjärgsest mitmekordselt suurema viivise nõude kaudu viia olukorda kus ta on sunnitud oma kohustuste täitmiseks võtma üha uusi laene, sattudes sel viisil võlaorjusse. Iseenesest on õige, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg 1 ja
lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Küll aga ei saa mõistlikuks ega eesmärgipäraseks pidada tarbijakrediidilepingus viivisemäära, mis on ca 5 korda suurem kui seadusjärgne viivisemäär. Riigikohus on seisukohal, et eelduslikult tuleks
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13, 17, 18). Kohus kohaldab nõudele seadusjärgset viivisemäära. Laenuandja ütles laenulepingu üles 04.08.2020.a Ülesütlemisega muutus nõue sissenõutavaks, seega tekkis laenuandjal õigus tasumisega viivitamise eest arvestada viivist- alates 05.08.2020 kuni hagi esitamiseni 13.01.2022 346,25 eurot. 12.2 Hageja nõuab viivist ka vastavalt TsMS § 367 sätestatule. TsMS § 367 kohaselt võib esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja taotleb viivise vähendamist tuginedes asjaoludele, et on töövõimetu ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Eelnimetaud asjaolusid on kostja tõendanud (dtl 75-77). 9 Kuivõrd kohus kohaldab seadusjärgset viivisemäära, on kostjalt väljamõistetav viivis oluliselt väiksem kui lepingujärgne. TsMS § 367 järgne viivisenõue on kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja ei ole täitnud laenu tagasimaksmise kohustust, kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset.
MS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.