KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 26. aprill 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-22-2157 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Mer
§ 127
lg 1,
§ 1043
,
§ 1045lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu J.M.K.S.
OÜ poolt esitatud tsiviilhagi täielikult. Välja mõista Kajar Vidrikult 350,40 (kolmsada viiskümmend eurot ja nelikümmend senti) eurot J.M.K.S. OÜ (Swedbank XXXXX) kasuks. 3. Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Kajar Vidrikult menetluskuluna riigituludesse: kaitsjatasu 138 eurot; sundraha 981 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Kajar Vidrikul on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1119 (üks tuhat ükssada üheksateist) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700014980 ning selgituse “Kajar Vidrik, otsus nr 1-22-2157, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2
(4)KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Kajar Vidrikut süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt Tartu Maakohtu 28.01.2015 aasta otsusega nr 1-14-8423 karistatud mh röövimise eest ja Tartu Maakohtu 13.11.2014 aasta otsusega nr 1-14-7800 varguse eest, rentis XXX kella 17.55-18.00 paiku suulisel kokkuleppel aadressil XXX, XXX boksist X Ü.OÜ-lt OÜ-le J.M.K S. kuuluva tekstiilipesurikomplekti Würth seg 10 (komplektis pesur, pesuaine, hari, mõõtetops, voolik, 3 otsikut) väärtusega 350,40 eurot, tasudes renditasu 20 eurot, st ühe ööpäeva renditasu, kuid jättis tekstiilipesurikomplekti tagastamata pöörates sellega talle usaldatud võõra vara enda kasuks. Sellise käitumisega tekitas Kajar Puhm OÜ J.M.K S. varalise kahju summas 350,40 eurot. Sellega pani Kajar Vidrik toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o omastamine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. Kokkuleppe sisu KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kajar Vidrikule karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kajar Vidrik 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud on 1119 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 138 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Kajar Vidrikult menetluskuluna välja sundraha summas 981 eurot ja kaitsjatasu summas 138 eurot, s.o kokku 1119 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
§ 1043
ja
§ 1045lg 1 p 5 alusel mõista Kajar Vidrikult tsiviilhagi katteks J.M.K.
S. OÜ kasuks 350,40 eurot, mis kanda J.M.K.S. OÜ Swedbank AS arveldusarvele XXXXX. Kajar Vidrik tunnistab hagi ja on nõus kahju hüvitama. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Kajar Vidrik aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. 3
(4)Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kajar Vidriku süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav Kajar Vidrik võttis kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanu J.M.K.S. OÜ poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. Kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1,
127 lg 1,
§ 1043
,
§ 1045lg 1 p 5 alusel kannatanu esitatud tsiviilhagi täielikult. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt Kr
MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kajar Vidriku menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatasu 138 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates
- jaanuarist
- a on kuupalga alammäär 654 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1119 eurot. Kajar Vidrik avaldas kohtuistungil, et tema igakuine sissetulek on X eurot. Eeltoodud põhjusel taotleb Kajar Vidrik väljamõistetud menetluskulude ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude korraga hüvitamine käib Kajar Vidrikule, arvestades tema sissetulekut ning hüvitamisele kuuluva tsiviilhagi suurust, ilmselgelt üle jõu. Seetõttu annab kohus Kajar Vidrikule KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda menetluskulu kokku 1119 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4
(4)