Obsah (9)

§ 356§ 199§ 63§ 68§ 73§ 83§ 16§ 64§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-10299 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit L

§ 356

lg 1 ja § 199 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. märtsi
2. a otsus Apellatsioonide esitajad Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma ja Olev Saluste kaitsja vandeadvokaat Daniil Savitski Süüdistatav Teised menetlusosalised Olev Saluste Isikukood: 36507074918; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata; kehtiv tõkend puudub Tsiviilhagejad Eesti Vabariik kaudu ja Askersund Trading OÜ Keskkonnainspektsiooni RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a kohtuotsus osaliselt, s.o: - Olev Saluste õigeksmõistmises

§ 356

lg 1 järgi; - Olev Saluste osalises õigeksmõistmises

199 lg 1 järgi; - Olev Salustele mõistetud karistuse osas; - Askersund Trading OÜ poolt esitatud tsiviilhagi osaliselt rahuldamata jätmises; - Eesti Vabariigi poolt Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud tsiviilhagi rahuldamata jätmises; - 4920,60 euro eest Olev Saluste õigusabikulude riigi kanda jätmise osas. 2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: - tunnistada Olev Saluste

§ 356

lg 1 järgi süüdi; - tunnistada Olev Saluste süüdi

§ 199

lg 1 järgi osas, millega ta mõisteti maakohtu otsusega õigeks; - karistada Olev Salustet

§ 63

lg 1 järgi 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega; -

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 18.

septembrist

1. a kuni
2. septembrini
3. a ehk 3 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista seega 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. - jätta see vangistus

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Olev Saluste ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; - rahuldada Askersund Trading OÜ tsiviilhagi ja mõista Olev Salustelt Askersund Trading OÜ kasuks välja 5134 eurot; - rahuldada Eesti Vabariigi poolt Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud tsiviilhagi ja mõista Olev Salustelt Eesti Vabariigi kasuks välja 4608 eurot; - jätta Olev Salustel maakohtus tekkinud õigusabikulu täies ulatuses tema enda kanda.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada. Olev Saluste kaitsja apellatsioon jätta konfiskeerimist puudutavas osas läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata.
3. Määrata K&S Legal Advokaadibüroole vandeadvokaat Daniil Savitski poolt Olev Salustele apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks 1692 eurot. Hüvitada nimetatud summa riigieelarvest Olev Salustele. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. I. SÜÜDISTUS
4. Olev Salustet süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 356 lg 1 järgi puude ebaseadusliku raiega keskkonnale olulise kahju tekitamises. Süüdistuse kohaselt pani ta ajavahemikul

1. a maikuust kuni
2. septembrini
3. a Lääne-Virumaal Tapa vallas Kõrveküla külas OÜ-le Askersund Trading kuuluval Mustatoa kinnistu eraldisel 3 (alates
4. septembrist
5. a on eraldis 4) toime puude ebaseadusliku raie. Sellega ta langetas ja laasis puid 1,60 ha suurusel alal ning vedas palgid metsast välja Liiva kinnistul asuvale laoplatsile. Raie tegemisega ei pidanud ta kinni rinnaspindala lubatud määrast, millega rikkus metsaseaduse (MS) § 31 lg-t 2, mille kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel viia puistu esimese rinde rinnaspindala väiksemaks MS § 31 lg 4 alusel kehtestatud alammäärast, mille sätestab keskkonnaministri
6. detsembri
7. a aasta määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (määrus). Selle määruse § 6 lg 4 ja lisa 1 kohaselt peab puistu esimese rinde rinnaspindala pärast harvendusraiet jääma 19 m kõrguses männikus 20,7 m2/ha. Mustatoa kinnistu eraldisel 3 oli Keskkonnainspektsiooni (KKI) mõõtmiste tulemusel puistu esimese rinde rinnaspindala
8. aastal raie-eelselt 17,6 m2/ha kohta ja seega väiksem kui määruse lisa 2 1 märgitud rinnaspindala lubatud alammäär. Raiekohal kasvas
9. juulil
10. a Metsakorralduse OÜ koostatud takseerkirjelduste kohaselt 59-aastane 19 m kõrgune männik. Raie ajal oli puistu jooksev vanus 64 aastat. Puistu rinnaspindala oli enne raiet 17,6 m2/ha ja pärast raiet 11,6 m2/ha kohta. Seega on ebaseaduslikult vähendatud rinnaspindala 6 m2/ha kohta. Tulenevalt MS § 67 lg 2 p-le 1, § 67 lg-le 3 ja MS lisast 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“, tekitas Olev Saluste ebaseadusliku raiega keskkonnale olulise kahju summas 4608 eurot (6 m2/ha (ebaseaduslik vähenemine 1 ha kohta m2) x 480 (kahju arvutamise määr) x 1,60 (raieala pindala) = 4608 eurot).
11. Olev Salustet süüdistatakse

§ 199lg 1 järgi selles, et ta varastas ajavahemikul 2017.

a maikuust kuni

1. septembrini
2. a Lääne-Virumaal Tapa vallas Kõrveküla külas asuvalt OÜ-le Askersund Trading kuuluvalt Mustatoa kinnistult eraldiselt 3 metsamaterjali kokku vähemalt 120 tihumeetrit, millest 12 tihumeetrit jäi metsast välja vedamata omaniku sekkumise tõttu, kogumaksumusega 6584 eurot. Vargusega tekitas ta kahju 5725 eurot. II. MAAKOHTU OTSUS
3. Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a otsusega mõisteti Olev Saluste

§ 356lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Sama otsusega tunnistati ta aga süüdi

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mille eest karistati teda 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 18.

septembrist

1. a kuni
2. septembrini
3. a karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et Olev Saluste ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus rahuldas osaliselt kannatanu Askersund Trading OÜ poolt esitatud tsiviilhagi ning mõistis Olev Salustelt kannatanu kasuks välja 630 eurot. Eesti Vabariigi poolt KKI kaudu Olev Saluste vastu esitatud tsiviilhagi jättis maakohus rahuldamata.

§ 83lg 3 p 1 alusel konfiskeeriti kolmandale isikule, E.S.

le kuuluvad tahtliku süüteo toimepanemise vahendid – UTV John Deere Gator HPX 4x4 tootekoodiga 1M0HPXDSADM110913 MODEL HPX DSL DOM092513 koos kaheteljelise järelhaagisega Vahva Jussi 400. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 4. Olev Saluste poolt

§ 356

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimine pole kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud. 4.

1. Vaidlust ei ole selles, et ajavahemikus
2. a maist kuni
3. septembrini
4. a on Lääne-Virumaal Tapa vallas Kõrveküla külas OÜ-le Askersund Trading kuuluval Mustatoa kinnistul (katastri nr 40001:001:0111) eraldisel 3 (alates
5. septembrist
6. a eraldis 4) toime pandud puude ebaseadusliku raie. See on tõendamist leidnud nii isikuliste kui kirjalike tõenditega, sh kannatanu Aksersund Trading OÜ esindaja U.T. u ning tunnistajate E.N. e ja H.M. i ütlustega, tunnistaja P.P. i ütluste ning eksperthinnanguga, samuti sündmuskoha vaatlusprotokollide ja fototabelitega. 4.
7. Pole alust kahelda KKI teostatud mõõtmiste tulemustes – need on usaldusväärsed, kuna selle aluseks on kehtestatud metoodika, mille jälgitavus on tagatud läbi kasutatud mõõtevahendite ja korrektselt fikseeritud. Mõõtmiste kohta koostatud objekti kontrollimise protokollist nähtub, et raiemahte on hinnatud värskelt, viimase raiega raiutud puude kändudelt. 3 4.
8. Teisalt pole esitatud ühtegi tõendit, mis annaks aluse viidata Olev Salustele kui ebaseadusliku raie teostajale. Mitte ükski menetluses kogutud tõend ei kinnita, et Olev Saluste metsa vahetult raius. Ebaseaduslikku metsaraiet saab läbi viia metsa maha raiudes, st kasvavate puude mahavõtmisega. Süüdistuse kohaselt on Olev Saluste alates
9. a maist kuni septembrini OÜ Kõrveküla Saeveski volitatud esindajana müünud AS-ile Aegviidu Puit 103,788 tihumeetrit männipalki, mille eest on Kõrveküla Saeveskile puidu eest raha üle kantud. Kohtuliku uurimise käigus ei ole tõendamist leidnud, et müüdud puit oleks pärinenud Mustatoa kinnistult. Süüdistuse sellekohane seisukoht on oletuslik. Võttes arvesse Olev Saluste poolt kõiki
10. aastal teostatud tarned, oli tal võimalus seda materjali hankida nii enda maalt Masti kinnistult, E.S. ja M.S. maalt Liiva kinnistult (eraldistelt 23 ja 24) ja K.S. le kuuluvalt kinnistult.
11. Küll aga on kohtule esitatud piisavalt tõendeid Olev Saluste poolt

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise kohta.

5.

1. Tunnistaja E.N. e läks
2. septembril
3. a Mustatoa kinnistule teostama välitöid ja avastas sealt värskelt raiutud välja vedamata puud. Selle kohta tegi ta ka hiljem inventeerimisandmetesse vastavasisulise märke.
4. septembril
5. a keskpäeval teavitas OÜ Askersund Trading esindaja U.T. telefoni teel Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitust, et nende ettevõttele kuuluval kinnistul on metsa raiutud ja teate edastamise ajal käib sealt palkide väljavedamine. U.T. kohtus Tapa vallas Jänedal politseinikega ja andis teada, et ta oli koos kaaslasega käinud oma kinnistul ja fikseerinud, et seal on raiutud metsamaterjali ja ettevõttele tekitatud kahju. U.T. ütles, et nende kinnistul viibimise ajal veeti metsast välja palke maastikusõidukiga, millel oli haakes metsaveohaagis koos tõstukiga. Samuti olid nad juba tuvastanud, et palke vedas välja Olev Saluste. Askersund Trading OÜ esindaja teatas, et nad oli näinud Olev Salustet palke oma kinnistul asuvale laoplatsile viimas. U.T. u ütluste kohaselt olid nad oma kinnistul käinud juba paar päeva varem ja avastanud, et metsa oli raiutud, osa palkidest ära viidud ja osa metsa jäänud, laasitud ja tükeldatud. Askersund Trading OÜ esindaja sõnul puuris ta oma metsas asuvatele männipalkidele otstesse augud ja pani nendesse oma ettevõtte templi ja oma telefoninumbriga paberilehed materjali hilisema tuvastamise tarbeks. Seejärel läks üks politseinik koos Askersund Trading OÜ esindaja ja kaaslasega ettevõttele kuuluvale kinnistule ja kaks politseitöötajat perekond Salustele kuuluval Liiva kinnistul asuvale laoplatsile, kus avastati 15,2 tm värskelt lõigatud 4,3 meetriste männipalkide virn. Palkide otstest leiti puuritud augud, milles paberilehed Askersund Trading OÜ templi ja ettevõtte mobiiltelefoni numbriga ning dateeringuga
6. september
7. a. Palgivirna juures, laoplatsile viival teel fikseeriti maastikusõiduki ja haagise rehvide jäljed. Olev Saluste oli samal ajal sõitnud maastikusõiduki ja metsaveohaagisega Askersund Trading OÜ kinnistule ja asunud palke peale laadima. Tema tegevuse peatas politseitöötaja. Küsimusele, mida ta võõras metsas teeb, vastas Olev Saluste, et teeb kellelegi mehele, keda ta ei tunne, metsamaterjali väljaveoteenust. Seejärel paluti Olev Salustel palgid maha tõsta ja sõita oma maastikusõiduki ja haagisega oma kinnistul asuvale laoplatsile. Liiva kinnistule viival teel ja laoplatsil viidi läbi sündmuskoha vaatlus, mille käigus võeti sündmuskohalt kaasa Olev Saluste poolt kuriteo toimepanemiseks kasutatud UTV John Deere Gator ja selle haakes olev metsaveohaagis koos tõstukiga Vahva Jussi
8. Kuna Askersund Trading OÜ-le kuuluvas metsas oli veel hulgaliselt palke ja kinnistu omaniku väitel ei olnud tal koheselt võimalust juba raiutud ja tükeldatud materjali metsast välja vedada, siis võeti vastu otsus, et Olev Saluste poolt kasutatud tehnika võetakse sündmuskohalt kaasa edasise kuritegeliku tegevuse jätkamise takistamiseks ja arestimise otsustamiseks. 4 Olev Saluste peeti kuriteos kahtlustatavana kinni. Ülekuulamisel andis Olev Saluste ütlusi selle kohta, et tema osutas Askersund Trading OÜ-le kuuluval kinnistul lihtsalt metsaveoteenust tuvastamata meesterahvale, kes oli
9. a septembrikuu alguse tema hoovile sõitnud ja väitnud, et on kuulnud, et Olev Saluste osutab metsaveoteenust. Seetõttu olevat soovinud, et ta lähedal asuvalt kinnistult palgid välja veaks. Olev Saluste ütluste järgi oli ta sellele meesterahvale pakkunud, et võib palgid oma kinnistule vedada. Ta ei küsinud meesterahva nime, telefoninumbrit ega mäleta isiku kasutuses olnud sõiduki registrimärki. Kui Olev Saluste tegevus
10. septembril
11. a metsas katkestati, hakkas ta politseitöötajale õigustuseks oma telefonist otsima metsa väljaveo teenuse tellinud meesterahva telefoninumbrit ja pisut hiljem Liiva kinnistul tegi seda uuesti, samas ei leidnud ega osanud ka põhjendada, miks numbrit pole. Ülekuulamise käigus anti kahtlustatavale tema telefon, kus ta kõneregistrit vaadates pakkus välja kolm ilma nimeta telefoninumbrit. Tegevus toimus menetlustoimingut läbiviiva ametniku juures ja need kolm Olev Saluste poolt väljapakutud numbrit olid ka ainukesed tema poolt pakutud ajavahemikus, kus numbril kasutaja nime juures polnud. Olev Saluste ütlused selle n-ö nimetu metsaveoteenuse tellija osas on vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad. Kuigi algselt väitis, et tal pole teenuse tellinud isiku kontaktandmeid, hakkas ta ometi oma telefonist justkui tema numbrit otsima, mis viitab üheselt soovile püüda esitada võimalikult veenev versioon. Siiski pole see eluliselt usutav. Pigem oli tegu püüdega vabaneda vastutusest. Kuigi Olev Saluste on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei olnud ta ise füüsiliselt suuteline rasket metsatööd tegema – milles pole tõendite pinnalt alust ka kahelda –, oli ta metsanduse valdkonnas aastaid spetsialistina töötanud ja tegutsenud ning sai ja pidi aru saama, et võõral kinnistul, millelt ta metsa välja vedas, on toime pandud ebaseaduslik raie. 5.
12. Kuivõrd Olev Saluste oli eelnevalt oma Liiva kinnistul asuvale laoplatsile vedanud 15 tm märgistatud palkidest ning sellest tulenevalt oli tal tekkinud võimalus neid vallata, kasutada ja käsutada, on tegemist lõpuleviidud süüteo, mitte varguse katsega. 5.
13. Samas on varguse toimepanemine täielikult tõendamist leidnud oluliselt väiksemas mahus kui temale esitatud süüdistuses, s.o 27,2 tm palkide varguses. 5.
14. Olev Saluste tegutses otsese tahtlusega, kuna ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavaid asjaolusid ja tahtis või vähemalt möönis seda. Ta oli teadlik, et tegemist on võõra metsaga ja tema väljamõeldud tundmatu isiku versioon ei ole usutav. Isegi, kui ta ise metsa ei raiunud, vaid läks raiutud puitu üksnes välja vedama, siis arvestades tema kogemusi ja metsas objektiivselt avanevat pilti, pidi ta aru saama, et tegemist on röövraiega. Olev Saluste tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
15. Süüdistatava tegevuses pole tuvastatud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Ta on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Rahalise karistuse mõistmine pole põhjendatud, kuna see ei omaks Olev Saluste puhul piisavat karistuslikku mõju. Võttes arvesse Olev Saluste isikut ja teo toimepanemise asjaolusid, aga ka seda, et tema süüdistuse maht olulisel määral vähenes, tuleb pidada põhjendatuks mõista karistuseks vangistus alla sanktsiooni keskmist määra, mille võib jätta tingimisi kohaldamata.
16. Kannatanu Askersund Trading OÜ on kriminaalmenetluses esitanud Olev Saluste vastu tsiviilhagi 5680,67 euro hüvitamise nõudes. See tuleb rahuldada osaliselt, st vargusega seotud nõudes, ning mõista Olev Salustelt kannatanu kasuks välja 12 tm metsamaterjali väljeveo kulu 150 eurot ja 27,2 tm metsamaterjali transpordi kulu 480 eurot. Kuivõrd käesolevas kohtuasjas ei ole tõendamist leidnud, et Olev Saluste oli isikuks, kes teostas kasvava metsa raiet, 5 põhjustades keskkonnakahju, tuleb Eesti Vabariigi poolt KKI kaudu esitatud tsiviilhagi rahuldamata jätta. 8.

§ 83lg 3 p 1 alusel on põhjendatud konfiskeerida E.S.

le kui kolmandale isikule kuuluvad tahtliku süüteo toimepanemise vahendid - UTV John Deere Gator HPX 4x4 tootekoodiga 1M0HPXDSADM110913 MODEL HPX DSL DOM092513 koos kaheteljelise järelhaagisega Vahva Jussi

1. Seda põhjusel, et E.S. oli süüteo toimepanemise ajal kuriteo toimepanemise vahendi omanik ja ta aitas vähemalt kergemeelsusega kaasa selle vahendi kasutamisele – kolmanda isikuna pidas E.S. võimalikuks, et tema tegu võimaldab kasutada talle kuuluvat eset süüteo toimepanemisel, kuid kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. III. APELLATSIOONID
2. Viru Maakohtu
3. märtsi
4. a otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Marge Voogma, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti Olev Saluste õigeks süüdistuses

§ 356lg 1 järgi.

Prokurör taotleb Olev Saluste süüditunnistamist kogu süüdistuses esitatud mahus, mistõttu tuleb Olev Salustele mõista ka uus liitkaristus. Veel palub prokurör kannatanu Askersund Trading OÜ ja Eesti Vabariigi poolt KKI kaudu Olev Saluste vastu esitatud tsiviilhagide täielikku rahuldamist. Otsus kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas tuleb tühistada ning Olev Salustelt need välja mõista. Apellatsioonis esitatud põhiseisukohad on lühidalt järgmised. 9.1. Nõustuda ei saa maakohtu hinnanguga, mille kohaselt pole esitatud ühtegi tõendit, mis viitaks Olev Salustele kui ebaseadusliku raie toimepanijale. Samuti sellega, et Olev Salustele

§ 199

lg 1 järgi esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud oluliselt väiksemas mahus kui talle süüdistuses on ette heidetud. 9.

1. Usutav pole Olev Saluste kaitseversioon, sest ta on andnud ütlusi, mis ei kattu teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega, kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Usaldusväärseks ei saa pidada ka Olev Saluste ja tema abikaasa E.S. ning venna K.S. ütlusi. 9.
2. Tõendite uurimise käigus on selgunud, et Olev Saluste vend K.S. , kes elab kinnistul, millel on ühine piir Mustatoa kinnistuga, hoiab kõrvalasuval kinnistul toimuval pidevalt silma peal. Seega ei saanud jääda talle märkamata kõrval asuval kinnistul võõraste isikute poolt teostatav metsaraie. See kinnitab seda, et võõrad isikud Mustatoa kinnistul ei käinud ning metsas said toimetada ainult n–ö omad inimesed, sh Olev Saluste. 9.
3. Täiesti tõendamata on kohtu väide, nagu poleks alust kahelda selles, et Olev Saluste polnud tulenevalt oma tervislikust seisundist ise suuteline füüsiliselt rasket metsatööd tegema. 9.
4. Ebaseadusliku metsaraie täideviijaks saab olla nii raie korraldaja kui ka sündmuskohal vahetult raiega tegelev isik. Vahetuks täideviijaks saab muuhulgas lugeda ka isiku, kes ise ei teosta raiet, kuid korraldab seda. Olev Saluste on metsanduse valdkonnas spetsialistina töötanud ja tegutsenud aastaid ja sai aru ning pidi aru saama, et võõral kinnistul, millelt tema metsa väidetavalt ainult välja vedas, on toime pandud ebaseaduslik raie. Samuti oskab ta metsaraiet teostada ning pole välistatud, et ta võis raie teostajana kasutada kedagi teist. 9.
5. Ümarpuidu müük on reguleeritud seadusandlike aktidega: selleks, et puitu müüa on vajalik Keskkonnaameti (KKA) poolt väljastatud metsateatis ning juhul, kui müüja pole materjali omanik, siis ka raieõigust või materjali müüki tõendav dokument. Olev Saluste müüs 6 AS-ile Aegviidu Puit korduvalt puitu, esitades mitmel korral metsateatise, mida polnud realiseeritud. Seega ei saanud müüdud materjal pärineda ei Masti kinnistult, Liiva kinnistult, ega ka K.S. le kuuluvalt kinnistult. See sai pärineda ainult Mustatoa kinnistult. 9.
6. Liites kokku Olev Saluste poolt
7. mail,
8. juulil,
9. augustil ja
10. juulil
11. a ASile Aegviidu Puit müüdud männipalgi kogused, on tulemuseks 103,8 tm ning kui võtta spetsialistide poolt välja arvutatud kogusest – 120 tihumeetrist – maha metsast ja laoplatsilt kätte saadud materjali kogus 27,2 tm, järeldub müüdud puidu koguseks 92,8 tm ehk vahe on ainult 11 tm. Diferentsi näol võibki tegemist olla jäätmetega, mis müüdud koguse hulka ei lähe. Selle hulgas võivad sisalduda ka 6 tm männipalke, mis on võetud Masti kinnistult.
12. Viru Maakohtu
13. märtsi
14. a otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Daniil Savitski, kes palub maakohtu otsuse tühistamist osas, millega Olev Saluste tunnistati süüdi

§ 199

lg 1 järgi, samuti sundraha väljamõistmises, Askersund Trading OÜ tsiviilhagi osalises rahuldamises, menetluskulude osaliselt süüdistatava kanda jätmises ja E.S. le kuuluva tehnika konfiskeerimises. Tühistatud osas taotleb kaitsja uue otsuse tegemist, millega mõistetaks Olev Saluste õigeks, jäetaks kannatanu Askersund Trading OÜ tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamata ja Olev Saluste menetluskulud riigi kanda. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule saatmist. Apellatsioonis esitatud põhjendused on lühidalt järgnevad. 10.

1. Täidetud pole varguse objektiivne koosseis, sest Olev Salustel puudus igasugune langetatud puidu omastamise eesmärk. Süüdistatav uskus, et kinnistu omanik palus temalt puidu väljaveo teenust ning ta tegutses enda arvates kinnistu omaniku huvides. Samuti pole kohtuotsuses välja toodud, milles seisnes omastamise eesmärk. Ei ole eluliselt usutav, et seadusekuulekas isik hakkaks ilma majandusliku surveta äkitselt metsa varastama, eriti kui sellelt teenitav tulu on pea olematu. 10.
2. Ei saa öelda, et Olev Saluste oleks pidanud aduma, et tegemist on röövraiega, mistõttu ei saa jaatada ka tahtluse olemasolu väidetava varguse toimepanemisel. Raietööd olid teostatud oskuslikult. Asjaolu et raiumisel ei järgitud ohutustehnikat, ei saa automaatselt röövraiega seostada. Samuti oli raiejärgset risu vähemalt osaliselt metsa alt kokku kogutud, mida ei saa pidada röövraiele iseloomulikuks. Ebaseaduslikul raiel puuduvad üldjuhul kindlad tundemärgid, millele tuginedes oleks võimalik seda seaduslikust raiest eristada paikse vaatluse käigus. Ka kõnealuses asjas ei tuvastatud ühtegi sellist asjaolu, mis oleks viidanud ebaseaduslikule tegevusele. Maakohus pole põhjendanud, millele tuginedes oleks Olev Saluste pidanud metsast puitu välja vedades aru saama, et tegemist on just röövraiega. Samuti on täiesti käsitlemata jäetud omastamise eesmärgiga seonduv, mis on varguse objektiivse koosseisu osa. 10.
3. Veel on esimese astme kohus sisuliselt põhjendamata jätnud, millele tuginedes jõuti järeldusele, et kolmas isik E.S. aitas vähemalt kergemeelsusega kaasa konfiskeeritud vahendite kasutamisele varguse toimepanemisele. Konfiskeerimise tulemusel on tekkinud olukord, kus E.S. t on sisuliselt karistatud ca 20 000 euroga, mis on tunduvalt suurem summa, kui kannatanule tekkinud arvestatav kahju.
4. Tartu Ringkonnakohtu
5. augusti
6. a määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taotlusi ning taandusi kuni
7. augustini
8. a. 7
10. augustil
11. a esitas seisukoha KKI, kes palub prokuröri apellatsioon rahuldada ning Olev Saluste apellatsioon rahuldamata jätta. Seisukohas nõustutakse täielikult prokuröri seisukohtadega.
13. augustil
14. a esitas apellatsioonivastuse ka Olev Saluste kaitsja vandeadvokaat Daniil Savitski. Resümeerituna on selles leitud, et prokuratuur pole apellatsioonis välja toonud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Olev Saluste poolt
15. a müüdud puit pärines just Mustatoa kinnistult. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus, olles uurinud kogutud tõendeid, maakohtu istungite protokolle, otsust ja apellatsioone ning täiendavaid seisukohti, leiab, et prokuratuuri argumendid väärivad tähelepanu ning toovad endaga kaasa Viru Maakohtu
17. märtsi
18. a otsuse osalise tühistamise.
19. Esmalt käsitleb kohtukoosseis süüdistust puude ebaseadusliku raie osas (I), misjärel analüüsib vargusesse puutuvat (II). Edasi mõistab Olev Salustele karistuse (III) ja hindab tsiviilhagisid (IV) ning konfiskeerimise põhjendatust (V). Lõpetuseks otsustab menetluskuludesse puutuva (VI) ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (VII). (I)
20. Maakohtuga nõustuvalt saab nentida vaidluse puudumist selle üle, et ajavahemikul
21. a maikuust kuni
22. septembrini
23. a on Askersund Trading OÜ-le kuuluval Mustatoa kinnistu eraldisel 3 toime pandud puude ebaseadusliku raie, millega on kaasnenud oluline kahju keskkonnale summas 4608 eurot.
24. Samas ei kinnita esimese astme kohtu hinnangul mitte ükski menetluses kogutud tõend, et Olev Saluste olnuks isikuks, kes metsa vahetult raius, mistõttu mõisteti ta

§ 356lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest õigeks.

Et Aegviidu Puit AS-ile müüdud männipalk võinuks pärineda Mustatoa kinnistult, pidas maakohus lausa oletuslikuks. Ringkonnakohus maakohtu sellesisulise lakoonilise seisukohaga ei nõustu ning leiab, et prokuröri vastupidisel arvamusel olev kaebus väärib tähelepanu. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks võib olla seegi, kui isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele liialt rangeid nõudeid. Nii on kassatsioonikohtu praktikas leitud, et kuigi kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele, saab otsuse langetamise aluseks olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et menetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (vt nt RKKKo nr 1-20-1301/35, p 12). Niisiis on ringkonnakohus seisukohal, et olemasolevad tõendid on piisavad väitmaks, et Mustatoa kinnistul toimunud ebaseadusliku raie toimepanijaks oli just Olev Saluste.

1. Kaitsja hinnangul on maakohus õigustatult kohaldanud kõnealuses episoodis in dubio pro reo-põhimõtet, tuvastades, et ükski menetluses esitatud tõend ei viita Olev Salustele kui ebaseadusliku raie toimepanijale. Kohtukolleegium säärast seisukohta ei jaga ja selgitab, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt ei tõlgendata kriminaalmenetluses süüdistatava süüdiolekus tema kasuks mitte kõik kahtlused, vaid üksnes kõrvaldamata kahtlus. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa omada sellise kahtluse kvaliteeti, 8 mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo-põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (vt nt RKKKo 3-1-1-38-11 p 18).
3. septembril
4. a avastas Mustatoa kinnistule välitöid teostama suundunud metsakorraldaja E.N. e metsast värskelt raiutud välja vedamata puud, tehes selle kohta inventeerimisandmetesse vastavasisulise märke.
5. septembril
6. a silmas kannatanu Askersund Trading OÜ esindaja U.T. tee pealt, et üks puu näis liini peal ja läks seda uudistama ning avastas, et seal samas lähedal on päris palju puid värskelt maha raiutud. Kuivõrd tegu oli laupäeva õhtuga, ta kohe kuhugi pöörduma ei hakanud, plaanis vaid hiljem politseisse avalduse teha. Küll aga puuris ta palkide otstesse augud ja sisestas neisse firma templiga paberlipikud, toimides nii umbes 30-40 korral.
7. septembril
8. a avastas ta, et samas kohas käib palkide väljavedu: roheline maastikusõiduk koos metsaveokäruga, mille peal olid männipalgid, suundus laoplatsile, laadis seal palke maha ja naasis uuesti Mustatoa kinnistule. Asja uurima minnes, avastas tunnistaja laoplatsil olevate palkide otstes olevatest aukudest enda märgitud pabersedelid. Seejärel teavitas ta politseid, kellega koos mindi Mustatoa kinnistule, kust tabati Olev Saluste kärule palke laadimast. Olev Saluste sõnul oli keegi palunud tal neid palke metsast välja vedada.
10. oktoobri
11. a eksperthinnangu järgi on Mustatoa kinnistult raiutud vähemalt 120 tm metsa, millest vähemalt 92 tm sortimente. Selles on avaldatud arvamust, et puud on raiutud ebatüüpiliselt, mis viitab sellele, et raidur on teadlikult varjanud oma n-ö raiumise käekirja. Maas vedeles laasimata ja järkamata puude ladvapoolseid osi. Kohati oli nii oksi kui latvu kogutud hunnikutesse, vähemalt osa neist asetatud peitvalt kändude peale, mille tõttu jäi kindlasti ca 5 protsenti kändudest leidmata. Seega võib raiutud puude arv olla suurem kui eksperthinnangus kirjas. Tunnistaja H.M. , kes töötab keskkonnainspektorina, nägi metsas kohe, et sealne metsaraie on röövraie iseloomuga: kõik oksad olid metsa laiali aetud, laasimata, risu täis. See oli väga iseloomulik vargusele, sest omanik niimoodi ei lõika. Välja olid valitud jämedamad männipuud, kuigi harvendusraie eesmärgiks on alles jätta just need puud, mis kasvavad edasi, andmaks parematele puudele kasvuruumi. Eelkirjeldatu ilmestab üheselt, et avanev vaatepilt oli iseloomulik röövraiele, iseäranis veel metsandusega seotud isiku jaoks. Vastuväide, nagu räägiks metsarisu osaline kokku kogumine röövraiele vastu, ei pea paika, sest sellisel viisil toimides on üritatud kände varjata. On ka igati loogiline, et silmnähtavalt eristuvaid röövraiele iseloomulike märke, nagu lõhutud aed või midagi sellelaadset, pole tekitatud või on üritatud peita. Metsavarguste puhul on tegemist küllatki ajanõudliku protsessiga, kuivõrd puude langetamine ja palkide väljavedamisele kulub palju aega – selleks võib minna lausa päevi – , mistõttu on oluline jääda märkamatuks ja peita jälgi, näiteks maskeerida kände ja varjata „raiekäekirja“. U.T. u poolt
12. septembril
13. a jäädvustatud videofaililt nähtub, et koht, kus Olev Saluste tabati, on kasvavate puudega ümbritsetud. Seetõttu on tegemist paigaga, millel toimuv tegevus võib jääda kõrvalt möödujale märkamatuks. Nii on ka Mustatoa kinnistu jaoks antud eksperthinnangus nenditud: „Raiutud ei ole kruusatee, elektriliini ja kinnistu piiri äärest. Ka need asjaolud viitavad, et raiet on tehtud nii, et omanik ja teised möödasõitjad-kõndijad ei näeks looduses mingeid raietegevuse märke.“ (kd 2 tl 48). Ka KKI objekti kontrollimise protokollist nr 1076709 (koos lisadega) nähtub, et kogu raie on tehtud lohakalt, kiirustades ning on vargusele iseloomulike tunnustega – raidmed on laiali, ladvaosa laasimata ja tüves järgatud vaid palgisortimentideks kõlbulik tüveosa. Värskelt raiutud kändudel on hästi nähtavad punase aerosoolvärvile sarnaseid täppe. 9
14. Olev Saluste kaitseversioon, nagu tulnuks tema hoovi peale Toyota Hiluxiga keegi tundmatu mees, paludes temalt Mustatoa kinnistult palgid välja vedada, kohtukolleegium usutavaks ei pea. Esiteks ei tundu kuigivõrd mõistusepärane, et keegi võõras mees, kes võib olla röövraiega seotud, sõidab tuvastamist võimaldava autoga võõrasse hoovi ja palub võhivõõral inimesel palgid ära vedada lähedalasuvale kinnistule. Kummastav tundub seegi, et Olev Saluste asus suvalisele inimesele pelgalt suusõnalise kokkuleppe alusel palgiveoteenust osutama, saamata ainsatki garantiid, et ta selle eest ka tasu saab. Teiseks ei tundu Olev Saluste sellekohased ütlused usaldusväärsed. Kuigi eeluurimise kestel mäletas Olev Saluste tellija nime, siis kohtuistungil ta seda enam meenutada ei suutnud. Samuti valmistas süüdistatavale raskusi mehe telefoninumbri esitamine. Ehkki ülekuulamisel pakkus ta talle kuuluvaks kolm telefoninumbrit, jäi ta sündmuspaigal oma telefonist selle numbri leidmisega hätta. Niisugused ütlused on vastuolulised ja ei tundu kuigivõrd veenvad. Olukorras, kus Olev Saluste on endale võtnud aktiivse kaitse rolli, peab ta oma väidete õigsuse kinnitamiseks ise tõendid esitada suutma või vähemalt looma reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Käesoleval juhul Olev Saluste seda teinud ei ole, mistõttu pole ka Olev Saluste kaitseversioon piisavaks süüdistuversiooni kummutavaks kahtluseks, mis tuleks tõlgendada tema kasuks.
15. Niisiis tabati Olev Saluste Mustatoa kinnistult palke metsaveohaagisele laadimast – ta oli sel hetkel metsast välja vedamas 12 tm palke. Samuti pole vaidlust selles, et eelnevalt oli Olev Saluste transportinud Liiva kinnistul asuvale laoplatsile 15 tm Mustatoa kinnistul paiknenud märgistatud palkidest. Samas pole ühtegi otsest tõendit, mis viitaks Olev Salustele, kui ebaseadusliku raie toimepanijale. Siinkohal leiab kohtukolleegium, et seesugusele järeldusele – et ebaseadusliku raie teostajaks oli Olev Saluste – aitavad jõuda olemasolevad kaudsed tõendid.
16. Olev Saluste on pikka aega müünud Kõrveküla Saeveski OÜ kaudu metsamaterjali ASile Aegviidu Puit ning võtnud teenitu sularahaautomaatidest välja. Ka viimase ettevõttega seotud tunnistaja A.K. on tõdenud, et Olev Saluste on sinna puitu tarninud juba enne tema (tunnistaja) tööle võtmist, millest oli ütluse andmise hetkeks möödunud neli ja pool aastat (kd 1 tl 98). Väärib märkimist, et kui varasemalt pole Olev Salustel müügitehingutega teadaolevalt probleeme esinenud (kd 1 tl 100 pöördel), tekkisid esimesed ebakõlad
17. aasta kevadel –
18. mail
19. a tarnis Olev Saluste AS-ile Aegviidu Puit 20,055 tm männipalki, jättes esmalt metsateatise esitamata, kuid lisades hiljem
20. aastal Liiva kinnistule väljastatud metsateatise.
21. juunil
22. a läksid ettevõtte töötajad metsateatises märgitud kohta kontrollima ning avastasid, et metsa seal raiutud polnudki. Ettevõte palve peale saata uus ja kehtiv metsateatis, esitas Olev Saluste värske, E.S. nimele märgitud metsateatise nimetatud kinnistu 200 tm lageraiele. Sama süsteem kordus
23. juulil,
24. augustil ja
25. septembril
26. a, kui ta tarnis samasse kohta 81,733 tm männipalke ja
27. oktoobril
28. a 21 tm kuusepalke. Hiljem selgus, et taas oli jäänud metsateatis realiseerimata: nii
29. septembril
30. a kui
31. oktoobril
32. a on teatises märgitud kinnistut vaadeldud ning seeläbi fikseeritud, et raietöid pole seal kunagi teostatud. On kummastav, et sisuliselt üleöö hakkas Olev Saluste puidu päritolu varjama, väites selle allikaks koha, kust see tegelikult ei pärinenud.
33. Täiendavas seisukohas on väidetud vastu, et
34. a teises pooles on Liiva kinnistu eraldiselt 23 raiutud 15 tm ja Masti kinnistult 39,9 tm puitu. Kaitsja hinnangul on kokkuostjale esitatud metsamaterjali päritolu tõendavate dokumentidega esinenud lihtlabane segadus, mis ei tähenda seda, et vastav metsamaterjal sai pärineda ainult Mustatoa kinnistult. Seesuguseid vastulauseid ei saada aga edu. Iseenesest pole midagi imekspandavat selles, kui tavapärase majandustegevuse raames eksitakse mingi dokumendi esitamisega, näiteks kui ühel korral esitataks kehtetu metsateatis. Selline ebatäpsus on võimalik parandada. Seevastu Olev Saluste 10 esitas vähemalt viiel korral vale metsateatise ning ei lasknud end segada asjaolust, et juba esimesel korral juhtis AS Aegviidu Puit ka möödalaskmisele tähelepanu.
35. Vaadeldes puidu koguseid täpsemalt, nähtub, et Olev Saluste tarnis AS-ile Aegviidu Puit
36. mail,
37. juulil,
38. augustil ja
39. septembril
40. a kokku 103,788 tihumeetrit männipalke (22,055+28,116+25,114+28,503). Samas tuleb tähele panna Olev Salustel polnud võimalik kogu Mustatoa kinnistult raiutud materjali müüa. Esiteks tuleb arvestada sellega, et kuigi Mustatoalt oli raiutud vähemalt 120 tm kasvavat metsa, pole tegemist n-ö netokogusega
41. Nii on ka eksperthinnangus leitud, et raiutust on saadud vähemalt 92 tm sortimente, mis ei sisalda raiejäätmeid (kd 2 tl 44). Samuti tuleb sellest maha arvestada metsast ja Liiva kinnistu platsilt leitud materjali kogus ehk 27,2 tm ümarpalke. See tähendab omakorda seda, et Mustatoa kinnistult sai pärineda üksnes 64,8 tm männipalke ning kogu AS-ile Aegviidu Puit müüdud ümarpalkide puhul ei saanud tegemist olla varastatud metsamaterjaliga – vähemalt 39 tm pidi pärinema mujalt. Vastmainitu kõneleb sellest, et Olev Salustel pidi olema müümiseks kas mingi puidureserv või pidi ta metsa mujalt juurde raiuma. Igal juhul on selge, et raiet ei teostanud ta Liiva kinnistu eraldiselt 24, mille jaoks oli võetud küll metsateatis, kuid jäetud see kasutamata.
42. Täit selgust ei too ka viide, et vähemalt kahel korral
43. a teises pooles raiuti Liiva ja Masti kinnistul puitu:
44. jaanuaril
45. a KKI aktidest numbritega Rv-7-04/18-00021 ja Rv7-04/18-00022 nähtub, et Liiva kinnistu eraldiselt 23 ja Masti maaüksustelt raiuti ebaseaduslikult 54,9 tm puitu (15+39,9), valdavalt kuuske. Siinkohal tuleb keskenduda sellele, et puuraie neil juhtudel on tuvastamist leidnud
46. novembril
47. a ehk alles pärast müügitehinguid. Tõsi, puiduga kauples Olev Saluste ka
48. oktoobril
49. a, mil ta tarnis 21 tm kuusepalke samale kokkuostjale. Sel juhul võis tarnitu näol tõesti tegemist olla röövraiest saaduga. Seda tõendavad ka T.T. i ütlused, mille kohaselt võttis Olev Saluste materjali auto peale kahest kohast – elumaja ning mobiilimasti juurest. Teatavasti asus Liiva kinnistu laoplats võrdlemisi ligidal tema elumajale ning Masti kinnistu mobiilimasti lähedal. Kuna aga valdavas osas oli tegemist kuusepalkidega, pole võimalik, et need võinuks olla tarnitud
50. mail,
51. juulil,
52. augustil või
53. septembril
54. a AS-ile Aegviidu Puit.
55. Kuigi kogu
56. mail,
57. juulil,
58. augustil ja
59. septembril
60. a AS-ile Aegviidu Puit tarnitud männipalkide kogus ei saanud Mustatoa kinnistult pärineda, võib sellelt saadu olla siiski eelkirjeldatust mõnevõrra suurem. Eksperthinnangus on nimelt sedastatud järgmist: „Tingituna kändude peitmisest jäi kindlasti ca 5% kände leidmata mõõtmata ja seetõttu on raiutud puude arv ja tagavara suuremad kui eksperthinnangus kirjas.“ (kd 2 tl 47). Lähtudes sellest, on kõigiti reaalne, et Mustatoalt saadud palkide arv oli veidi suurem. Suurendades 92 tihumeetrit sortimente viie protsendipunkti võrra, kasvab võimalik kogus 4,6 tihumeetri võrra, jäädes aga endiselt peaaegu kolmandiku võrra alla müüdud kogusele. Olemasolevad tõendid sellele otsesõnu vastust ei anna. Küll aga pakub selleks võimaluse maakohtu seisukoht, et Olev Salustel oli võimalik materjali hankida nii enda kui oma lähedaste kinnistutelt. Tundub ka igati pidi loogiline, et Olev Saluste tegutses neil kinnistutel metsamajandamisega. Nii võib näiteks metsaomanik ilma metsateatist esitamata raiuda kinnisasja kohta kuni 20 tm puitu aastas. Väljaspool tiheasustusala pole selleks puhuks tarvis ka luba küsida. Et aga kõnealustel juhtudel müüdud puit olekski enda või lähedaste metsast pärinenud, veenev ei ole. Vastasel korral olnuks märksa lihtsam realiseerida olemasolev metsateatis või teostada hooldusraiet pärast selle jaoks vastava loa saamist. 1 Mitte kogu raiutud puidukoguse näol pole tegemist palkidega: üldlevinud rusikareegel on, et umbes ühe kolmandiku moodustavad raiejäätmed. 11
61. Olemasolevate tõendite järgi moodustub süsteem, mille järgi langetas Olev Saluste Mustatoa kinnistult esmalt puud ning asus seejärel neid väikeste koguste kaupa välja vedama. Selline süsteem pidi korduma, sest puid langetati mitmel korral. Kuivõrd nn metsavarguse puhul on tegemist peitkuriteoga, ei leidu uuritava sündmuse puhul pealtnägijaid. Seetõttu pole teada, kas Olev Saluste tegutses üksinda või oli tal kaasosalisi. Nii on ka süüdistusaktis jäädud selles osas võrdlemisi kidakeelseks. Ebaseadusliku metsaraie puhul on etteheidetavaks teoks metsa raiumine ehk puude ja põõsaste langetamine. Iseenesest võib metsaraie täideviijaks olla nii vahetult raiumisega tegelev isik kui ka selle korraldaja (

K § 356/4.3.). Seega on tarvis hinnata, kas Olev Saluste tegeles ise raiumisega või üksnes korraldas seda. Maakohus ja kaitsja on leidnud, et Olev Saluste pole üleüldse suuteline metsatööd tegema, apellatsioonis on muuhulgas viidatud, et tema terviseseisund ei talu füüsilist koormust. Tõepoolest, ka Olev Saluste meditsiinidokumentidest nähtub, et tal esineb probleeme nii põlvede kui reieluuga (kd 3 tl 87-90). Samas tuleb tähele panna, et need ei takistanud Olev Salustet metsast palke välja vedamast. Teisalt, olgugi et mootorsaega puu langetamine ei nõua suurt füüsilist pingutust – tuleb sooritada vaid vajalikud lõiked ning langetatav puu kukub õigel hetkel ise – , on usutav, et rohkearvuline puude langetamine võinuks siiski süüdistatavale üksinda tegutsemiseks üle jõu käia. Samas ei saa sellest järeldada, et Olev Saluste polnuks metsaraie taga. Nimelt on ta varemgi abitööjõudu kasutanud – näiteks tunnistaja H.K. on Olev Saluste juures sulasena töötanud ning teinud

1. ja
2. a talvel metsa. Taas on olnud tööjaotus analoogne: Olev Saluste märkis ära langetatavad puud, tunnistaja langetas ning Olev Saluste vedas need välja. Sestap on igati tõenäoline, et samalaadne süsteem toimis ka Mustatoa kinnistu puhul, tõsi küll – süüdistuses ette heidetud matsaraiumise puhul võis Olev Salustet assisteerida keegi käesolevas menetluses tuvastamata isik.
3. Eelöeldut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et süüdistuses kirjeldatud ebaseadusliku raie Mustatoa kinnistul pani toime Olev Saluste. Ta oli Mustatoa kinnistult pärinevaid palke vedanud Liiva kinnistul asuvale laoplatsile ning ta tabati Mustatoa kinnistult metsaveohaagisele palke laadimast. Tema kaitseversioon, mille kohaselt osutas ta sisuliselt tundmatule mehele palgiveoteenust, on vastuoluline ja eluliselt ebausutav. Raiest saadud palkide kogus vastab ASile Aegviidu Puit müüdud palkide kogusele. Märkimata ei saa jätta, et Olev Saluste on metsateadlik inimene, kes on metsandusega seotud olnud pikka aega. Pole eluliselt usutav, et võõral kinnistul, millel on täheldatavad röövraiele iseloomulikud tunnused, asuks keegi palke välja vedama pelgalt juhuslikult möödujalt saadud ettepaneku alusel. Liiati veel olukorras, kus tegemist on naabruskonnas oleva maatükiga.
4. Puude ebaseadusliku raie pani Olev Saluste toime kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes: ta teadis, et ta viibib võõras metsas, kuid sellest hoolimata langetas sealt puid. Kuivõrd raie oli suuremahuline – puid langetati vähemalt 120 tm – ja toimus ilma vastava loata, pidi Olev Saluste pidama seeläbi võimalikuks keskkonnale olulise kahju tekitamist. Olev Saluste eesmärgiks oli raiutud puude hilisem omandamine. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. (II) 31. Kuivõrd kohtukolleegium on päri maakohtu hinnangutega tõenditele ning Olev Saluste süüdi tunnistamisega 27,2 tm metsamaterjali varguses

§ 199

lg 1 järgi, ei asu ta esimese astme kohtu sellekohase põhiosa asjaolusid kordama ja vastab üksnes seda puudutavatele apellatsioonides tõstatatud küsimustele. Küll aga analüüsib vargusesse puutuvat ülejäänud Mustatoa kinnistul raiutud puidu osas. 12

1. Kaitsja on maakohtule heitnud ette kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, sest kohtuotsuses on jäetud mitmed olulised järeldused põhjendamata. Ringkonnakohus sääraseid puudusi maakohtu otsuses aga ei täheldanud. Kuigi kohtuotsuses sisalduvad põhjendused võivad kaitsjale näida mõnevõrra napisõnalistena, pole see samastatav põhistuste puudumisega. Kuivõrd esimese astme kohtu siseveendumuse kujunemine on lugejale jälgitav, pole tegemist kohtuotsusega, kus tõenditele antud analüüsiv hinnang või vastavad motiivid puuduksid. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuses esitatud seisukohtadega ei ole käsitletav menetlusõiguse rikkumisena.
2. Kohtukolleegium ei nõustu ka kaitsja hinnanguga, nagu puudunuks Olev Salustel igasugune langetatud puidu omastamise eesmärk ja üleüldine tahtlus vargust toime panna. Tõsi on see, et varguse puhul on vajalik tuvastada puidu ebaseadusliku omastamise eesmärk, mis tähendab tahtluse raskeimat vormi – kavatsetust. Käesolevalt on seegi täidetud. Esiteks on eelpool kindlaks tehtud, et Olev Saluste oli eelnevalt puud ebaseaduslikult langetanud, sooviga need hiljem omastada. Samale järeldusele osutab ka väline teopilt – süüdistatav laadis võõral kinnistul olevad ja talle mitte kuuluvad palgid metsaveohaagisele, transportis need enda kinnistule ja tõstis seal maha.
3. Taas väärib tähelepanu prokuröri apellatsioon. Kuigi süüdistuse kohaselt varastas Olev Saluste Mustatoa kinnistu eraldiselt 3 vähemalt 120 tm metsamaterjali, millest jäi 12 tm metsast välja vedamata omaniku sekkumise tõttu, leidis maakohus, et tõendamist on leidnud üksnes 27,2 tm metsamaterjali vargus. Seda seetõttu, et Olev Saluste tabati momendil, mil ta oli välja vedamas u 12 tm palke, ning tema laoplatsilt avastati u 15 tm märgistatud palkidest. Maakohtu seesugune seisukoht on esmapilgul igati loogiline: kuna Olev Saluste tabati momendil, mil ta vedas talle mitte kuuluvat metsamaterjali, ning tema laoplatsil avanev vaatepilt andis kinnitust, et ta oli sinna ka eelnevalt puid vedanud, saabki seda talle otsesõnu ette heita.
4. Vahemärkusena toonitab kohtukoosseis, et nõustub täielikult ka käsitlusega, et tegemist on lõpuleviidud süüteoga, sest Olev Saluste oli eelnevalt osa Mustatoalt pärinenud palkidest juba välja vedanud oma Liiva kinnistul asuvale laoplatsile, millest tulenevalt oli tal tekkinud omanikusarnane seisund: tal oli võimalus palke vallata, kasutada ja käsutada.
5. Küll aga tuleb kohtukolleegiumi hinnangul minna veelgi kaugemale. Teada on, et raie oli palju ulatuslikum kui 27,2 tm mändi. Samuti tõsiasi, et Olev Saluste müüs korduvalt metsamaterjali kokkuostjale männipalke, esitledes kaubeldava päritoluks koha, kust see tegelikult aga ei pärinenud. Tuleb tähele panna, et mitte kogu raie polnud värske. Nii on näiteks tunnistaja E.N. e tõdenud, et osa kände olid vanad ja osa värsked. Samasisuline seisukoht väljendub ka eksperthinnangus.
6. Kuivõrd Olev Saluste n–ö tabati teolt
7. septembril
8. a ja avastati tema kinnistu laoplatsilt Mustatoa kinnistult pärinenud palgid, on selles osas tema tegevus ümberlükkamatult kinnitust leidnud. Kohtukolleegiumi hinnangul saab sellest aga tuletada ülejäänudki kinnistult raiutud palkide varguse. Nimelt kipuvad inimesed sagedasti käituma mingi mustri järgi. Seda teevad muu hulgas kurjategijad: kui keegi paneb kuritegusid toime palju, teeb ta seda tihtipeale mingil kindlal viisil ehk siis tal tekib „oma käekiri“. Selline kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) võib olla käsitatav iseseisva tõendina (RKKKo nr 3-1-1-8-10, p 11). Nagu äsja märgitud, on selge, et Olev Saluste pani Mustatoa kinnistul toime varguse 27,2 tm metsamaterjali osas. Seetõttu puudub ringkonnakohtu hinnangul igasugune põhjus arvata, et ülejäänud langetatud puidu varguse taga polnud Olev Saluste. 13
9. Eelöeldu tähendab, et tuvastatud on see, et kogu süüdistusaktis kirjeldatud metsamaterjali ehk 120 tm varguse pani toime Olev Saluste.
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei pannud Olev Saluste vargusi toime mitte otsese tahtlusega, vaid kavatsetusega: ta teadis, et ta veab võõrast metsast välja palke, mis talle ei kuulu. Kuivõrd palke vedas ta mitu korda, pidi ta Mustatoale naasmisel eesmärgiks seadma uue koguse palkide haagisele laadimise ja nende metsast väljavedamise ehk siis varguse toimepanemise. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
11. Järgnevalt on vajalik otsustada, kas Olev Saluste sooritas ühe või mitu vargust. Et Olev Saluste vedas metsamaterjali mitmeid kordi Mustatoa kinnistult välja, ei tähenda automaatselt, et karistusõiguslikus mõttes olnuks tegusid mitu. Nimelt saab karistusõiguslikult tihtipeale lugeda mitut kehaliigutust üheks teoks. Ka kohtukoosseisu meelest tuleb lühikese aja kestel ühelt ja samalt kinnistult metsamaterjali väljavedamist lugeda loomuliku elukäsitluse järgi üheks ja samaks teoks. Praegu toimusid erinevad n-ö osateod (st metsamaterjali haagisele ladumised ja laoplatsile vedamised) küllaltki regulaarselt. Silmas tuleb pidada sedagi, et Olev Salustel oli ühtne tahtlus: ta soovis metsast jupiti välja vedada enda poolt varasemalt maha raiutud puid, igal korral teadis ta, et sarnasel viisil puuvedu tuleb ette võtta järgmistelgi kordadel. Sellest tulenevalt tuleb tema käitumine kvalifitseerida

§ 199lg 1 järgi.

(III) 41. Liikumaks karistuse mõistmise juurde, tuleb esmalt võtta seisukoht selles, kas puude ebaseaduslik raie ja vargus moodustavad omavahel reaal- või ideaalkogumi ehk kas karistusõiguslikus mõttes on tegemist ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule (

§ 63

lg 1), või mitme teoga, mis täidavad mitu erinevat süüteokooseisu (

§ 64lg 1).

Lähtuda tuleb siinkohal teoühtsuse põhimõttest, mille järgi on ühe teoga tegemist juhul, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu seotud sellisel määral, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse ja kokkukuuluva teona. Kohtukolleegiumi hinnangul moodustavad ebaseaduslik puude raiumine ja nende vargus käesolevalt teoühtsuse. Olev Saluste langetas puid eesmärgiga need varastada. Ka kõrvaltvaataja pilgu läbi on igati loogiline järeldada, et puude langetamisele järgneb nende äraviimine. Niisiis on tegemist ideaalkogumiga ja kuritegude eest tuleb Olev Salustele mõista üks karistus

§ 63lg 1 järgi.

Nii

§ 356

lg 1 kui

§ 199

lg 1 järgi on karistusraamid samad, nähes karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

1. Rahalise karistuse mõistmist ei pea põhjendatuks ka ringkonnakohus, kuna rahaline karistus ei omaks Olev Saluste puhul piisavat karistusõiguslikku mõju. Arvesse tuleb võtta sedagi, et rahalise karistuse mõistmine haavaks Olev Salustet finantsiliselt veelgi, muutes seeläbi tsiviilhagide täitmise ja teiste rahaliste kohustuste tasumise keerulisemaks.
2. Olev Saluste süü suurust hinnates tuleb nentida, et see on keskmine; ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Ühest küljest ületas tema poolt looduskeskkonnale tekitatud kahju olulise kahju määra üsnagi vähe. Teisalt oli varguste toimepanemise küllaltki intensiivne. Kohtupraktikas pole sugugi harvad juhtumid, kus ühe varavastase teoga vaid mõnesaja euro suuruse kahju tekitanud kurjategijat karistatakse mitme kuu pikkuse vangistusega. Seetõttu leiab kohtukoosseis, et Olev Salustet tuleb karistada sanktsiooni keskmisele määrale vastava ehk 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. 14 44.

§ 73

lg 1 ja § 74 lg 1 kohaselt on karistus võimalik teatud juhtudel kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut silmas pidades täitmisele pööramata jätta. Praegusel juhul see nii ongi. Eelpoolmainitust lähtuvalt ei saa Olev Saluste süüd pidada küll väikseks, aga see pole ka sedavõrd suur, et tingiks kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades reaalse vangistuse. Süüdlase isikusse puutuvalt on oluline eeskätt retsidiivsusoht. Kuna Olev Saluste on kriminaalkorras karistamata isik, ei ole ka põhjust pidada temast lähtuvat uute kuritegude ohtu selliseks, et oleks ilmtingimata tarvis ta vanglasse saata. Seega jätab ringkonnakohus mõistetava vangistuse täitmisele pööramata ning vabastab Olev Saluste karistuse kandmiselt

§ 73

lg 1 alusel, määrates talle

§ 73lg 3 järgi kolme aasta pikkuse katseaja.

Kuna on alust loota, et praegune karistus iseenesest hoiab Olev Salustet õiguskuulekal teel, pole tema allutamine

§ 74alusel täiendavale käitumiskontrollile vajalik.

(IV)

1. Maakohus on Eesti Vabariigi poolt KKI kaudu esitatud tsiviilhagi rahuldamata jättes ning kannatanu Askersund Trading OÜ tsiviilhagi osaliselt rahuldamata jättes eksinud juba formaalselt. Nimelt tuleb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel KrMS § 310 lg 2 kohaselt jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, mitte rahuldamata. Nii tuleb talitada ka juhul, kui süüdistatav mõistetakse õigeks vaid osaliselt. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilhagi läbi vaatamata jätmises igal juhul tühistada. Siiski ei mängi maakohtu selline eksimus praegu sisulist rolli, sest ringkonnakohus tunnistab Olev Saluste süüdi ebaseadusliku metsaraiega olulise kahju tekitamises, milles maakohus mõistis Olev Saluste õigeks ja rahuldab sellest lähtuvalt täies ulatuses Eesti Vabariigi KKI kaudu esitatud tsiviilhagi. Niisamuti kuulub täielikult rahuldamisele ka Askersund Trading OÜ tsiviilhagi.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Nii praegu oligi: Olev Saluste ebaseadusliku metsaraiumise ning sellele järgnenud vargusega vähenes Askersund Trading OÜ-le kuuluva vara (kinnistu) väärtus. Toetuda tuleb ka VÕS § 1045 lg 1 p-le 7: Olev Saluste tekitas esiteks kannatanu Askersund Trading OÜ-le kahju varguse näol ehk rikkus seadusest tulenevat kohustust. Olev Saluste käitumine oli seega õigusvastane. Ka oli see süüline VÕS §-i 1050 mõttes.
3. Askersund Trading OÜ
4. novembril
5. a esitatud hagiavalduse kohaselt on kannatanule tekkinud varaline kahju 5764 eurot, milles sisaldub varastatud metsamaterjali turuväärtus 4634 eurot, eksperthinnangu maksumus 500 eurot ning 12 tm metsamaterjali väljaveo kulu 150 eurot ja 27,2 tm metsamaterjali transport Viljandisse maksumusega 480 eurot. Maakohus rahuldas Askersund Trading OÜ tsiviilhagi osaliselt, seda üksnes metsamaterjali väljaveo (150 eurot) ja selle transpordi kulude (480 eurot) osas, kokku summas 630 eurot. Kuna ringkonnakohus tunnistab Olev Saluste süüdi ka ülejäänud raiutud puidu varguses, tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada ka ülejäänud osas. Kuivõrd kannatanule on tagastatud 27,2 tm metsamaterjali, on see korrektselt kogu raiutud metsamaterjali väärtusest maha arvestatud (kinnistult raiutud 120 tm raiumisega tekitati kahju 6584 eurot, tagastatud 27,2 tm metsamaterjali väärtus 1950 eurot on sellest maha arvutatud). Kohtukolleegiumi hinnangul on põhjendatud kannatanule ka Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ poolt teostatud eksperthinnangu maksumuse lugemine kuriteoga tekitatud kahju hulka. Metsamaterjali varguse tõttu kandis kannatanu kahju metsamaterjalist ilmajäämise ning eksperthinnangu maksumuse 15 näol. Sellest tulenevalt on kannatanu halvemas seisus, võrreldes olukorraga, kui Olev Saluste poleks metsavargust toime pannud ja seeläbi kahju tekitanud. Niisiis tulebki Olev Salustelt mõista välja lisaks maakohtu välja mõistetule veel 5134 eurot. Nimetatud summa tuleb Olev Salustel kanda Askersund Trading OÜ arveldusarvele EE
7. Kohtukoosseis leiab, et ka KKI tsiviilhagi summas 4608 eurot on tõendamist leidnud kriminaalasja materjalidega ning tsiviilhagis välja toodud hagi aluseks olevate asjaoludega. Hageja on nõude aluseks toonud MS § 67 lg
8. Tsiviilhagis välja toodud kahju arvestus on õigesti MS §-de 31 ja 67 ning metsaseaduse lisade 2 ja 3 järgi välja arvutatud. Seetõttu tuleb Olev Salustelt Eesti Vabariigi (KKI kaudu) kasuks kahjuhüvitis välja mõista. Ringkonnakohus rahuldab kannatanu Eesti Vabariik KKI kaudu tsiviilhagi täielikult ning mõistab MS § 67 lg 2 p 1 ja § 67 lg 3 alusel Olev Salustelt välja looduskeskkonnale tekitatud kahju summas 4608 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011, viitenumbriga
9. (V)
10. Maakohus leidis, et asjas tuleb kohaldada konfiskeerimist.

§ 83

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida kuriteo toimepanemiseks kasutatud eseme, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta vähemalt kergemeelsusega on aidanud kaasa eseme kasutamisele kuriteo toimepanemisel.

1. Olev Saluste pani kuriteo toime UTV-ga John Deere Gator HPX 4x4 koos järelhaagisega Vahva Jussi 400, mis kuulus süüteo toimepanemise hetkel tema abikaasa E.S. le. Seega on E.S. käesolevas kriminaalasjas kolmandaks isikuks. Otsustuse konfiskeerimise kohta on aga vaidlustanud Olev Saluste kaitsja vandeadvokaat Daniil Savitski, mis tähendab, et kolmas isik ise polegi seda vaidlustanud. Seetõttu pole ringkonnakohtul alust ka maakohtu sellekohast otsustust muuta ja apellatsioonis esitatud sellekohane taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
2. Samas märgib kohtukolleegium, et nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt aitas E.S. vähemalt kergemeelsusega kaasa vahendi kasutamisele. Väärib tähelepanu, et E.S. tegeles Kõrveküla Saeveski raamatupidamisega. Kuigi ta ise metsaga ei tegelenud, võttis ta metsateatise ja oli kursis, et abikaasa tegeles sellega. Samuti oli ta teadlik, et Olevile kuulub kodu lähedal üks kinnistu – Masti üksus. Teisalt ei osanud ta öelda, kas Masti kinnistul on mingeid metsatöid tehtud (kd 1 tl-d 153 pd – 154). Pole eluliselt usutav, et Kõrveküla Saeveski, mille kaudu Olev Saluste AS-ile Aegviidu Puit palke müüs, raamatupidamisega otseselt kokku puutununa polnud E.S. l aimu Olev Saluste tegevusest. Liiati veel olukorras, kus
3. aasta kevadel hakkasid tekkima esimesed ebakõlad esitatud metsateatistega (vt käesoleva otsuse p 23). Seega pidi E.S. kolmanda isikuna vähemalt võimalikuks pidama, et temale kuuluvat tehnikat võis Olev Saluste kasutada süüteo toimepanemisel. Eeltoodust tulenevalt on täidetud ka

§ 83

lg 3 p 1 materiaalsed eeldused tahtliku süüteo toimepanemise vahendite – UTV John Deere Gator HPX 4x4 ja järelhaagise Vahva Jussi 400 – konfiskeerimiseks. (VI)

1. Järgnevalt võtab kohtukoosseis seisukoha menetluskulude osas.
2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu osaliselt õigeksmõistva otsuse, millega jäeti maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud osaliselt riigi kanda, tuleb apellatsioonikohtul võtta seisukoht ka maakohtus tekkinud menetluskulude osas. Maakohtu otsusest tulenevalt loeti 16 kaitsja poolt avaldatud õigusabikulude mõistlikuks suuruseks 9841,20 eurot ning tulenevalt osaliselt õigeksmõistmisest jäeti sellest pool, s.o 4920,60 eurot, riigi kanda. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab Olev Saluste õigeksmõistmise ja tunnistab ta täielikult süüdi, ei ole menetluskulude osaline riigieelarvelistest vahenditest hüvitamine põhjendatud. Maakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb täies ulatuses kanda Olev Salustel endal.
3. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha ka apellatsioonimenetluse kulude osas.
4. augustil
5. a esitas Olev Saluste kaitsja seisukohas nimekirja apellatsioonastmes kantud kulude kohta. Selle kohaselt kulus kokku 1950 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse tervikteksti analüüsiks 4 tundi ja 15 minutit, apellatsioonkaebuse koostamiseks aga 5 tundi ja 15 minutit. Prokuratuuri apellatsiooni analüüsiti 45 minutit, mille osas seisukohaks kulus 6 tundi.
6. Kohtukoosseisu hinnangul on nimekirjas väljendatud ajakulu põhjendatud vaid osaliselt. Esmalt ei saa põhjendatuks pidada maakohtu otsusega tutvumisele kulunud aega. Arvestades maakohtu põhjenduste mahtu, ei saanud nendega tutvumine võtta aega kauem kui kolm tundi. Teiseks ei ole aga põhjendatud ka apellatsiooni koostamisele kulunud aeg. Kaebus mahub ilma rekvisiitideta kolmele A4 suurusele lehele ning selles käsitletavad argumendid ei sisalda keerukat õiguslikku analüüsi. Seetõttu tuleb lugeda apellatsiooni koostamise põhjendatud ajakuluks kolm tundi. Kui prokuratuuri apellatsiooni analüüsimiseks kulunud 45 minutit saab lugeda põhjendatuks, pole aga päris proportsioonis sellele kulunud seisukoha koostamiseks märgitud aeg – 6 tundi. See mahub ilma rekvisiitideta viiele A4 suurusele lehele ning selleski käsitletud argumendid ei sisaldanud keerukat õiguslikku analüüsi, mistõttu tuleb lugeda põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Neil asjaoludel loeb ringkonnakohus apellatsioonmenetluse käigus tekkinud põhjendatud ajakuluks 11 tundi ja 45 minutit, millele vastab 1410 eurot ( summale lisandub käibemaks 282 eurot). Selles ulatuses tuleb kaitsja taotlus rahuldada. Tulenevalt KrMS § 185 lg-st 1 kannab nimetatud menetluskulu riik. (VII)
7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2, 3 ja 4, § 340 lg 4 p-dest 1, 3 ja 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
8. märtsi
9. a otsuse osas, millega Olev Saluste mõisteti õigeks

§ 356

lg 1 järgi esitatud süüdistuses ning osaliselt õigeks

§ 199lg 1 järgi.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab Olev Saluste süüdi

§ 356

lg 1 järgi ja

§ 199

lg 1 järgi kogu süüdistuses esitatud mahus ning mõistab Olev Salustele

§ 63lg 1 järgi karistuse.

Võtab arvesse ka Olev Saluste eelvangistuses viibitud aja 3 päeva. Samuti kuulub tühistamisele maakohtu otsuse osa, milles jäeti Eesti Vabariigi KKI kaudu esitatud tsiviilhagi rahuldamata ning Askersund Trading OÜ tsiviilhagi osaliselt rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab Askersund Trading OÜ hagi osas, milles maakohus jättis selle rahuldamata, samuti rahuldab ta täielikult Eesti Vabariigi KKI kaudu tsiviilhagi. Prokuratuuri apellatsioon kuulub rahuldamisele. Kaitsja apellatsioon jääb aga rahuldamata ning konfiskeerimist puudutavas osas läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 17