1-22-2475 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2475 (22233000320) Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtu

§ 424

lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri (videokonverentsi teel) Süüdistatav Mark Kišuns isikukood 39107223729; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; xxx; emakeel vene keel; töökoht xxx eelnevalt kriminaalkorras karistatud 01.04.2019 Viru Maakohtu otsusega

§ 424

lg 1 järgi rahalise karistusega 38 päevamäära ulatuses ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks. Karistus on kantud. tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 17.04.2022 kell 23.04 Kaitsja Igor Belugin kohtuistungil ei osalenud abiprokurör Ragnar Plistkin RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada Mark Kišuns süüdi

§ 424

lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipeetud aeg alates 17.04.2022 kuni 19.04.2022, s.o 3 (kolm) päeva. Ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1

§ 69

lg 1 alusel asendada Mark Kišunsile mõistetud, kuid kandmata karistuse osa, s.o 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, 387 (kolmesaja kaheksakümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Mark Kišunsi üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja -kohustusi.

Mark Kišuns on kohustatud:

1. elama alalises elukohas aadressil xxx;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
7. mitte tarvitama alkoholi;
8. osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Vabastada Mark Kišuns kinnipidamiselt koheselt pärast kohtuotsuse kuulutamist. Lisakaristusena võtta Mark Kišunsilt

§ 424

lg 3, lg 4 p 2 ning

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel 11 (üheteistkümneks) kuuks ära sõiduki juhtimise õigus alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada Mark Kišunsile, et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Mark Kišunsile kuuluv mootorsõiduk Audi A4 rg-märgiga xxx, VIN-kood xxx, mis on asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva kordoni territooriumil aadressiga Tiigi tn 9, Narva.

§ 85lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse.

Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 alusel antud Siseministeeriumi volituse kohaselt on kohtuotsusega konfiskeeritud vallasvara valitsejaks Politsei- ja Piirivalveamet. Juhindudes KrMS §-le 421¹ lg 1 saadetakse jõustunud kohtuotsuse koopia konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutusele Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 85

lg 3 alusel toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne selle jõustumist käsutamiskeeluna. Seega tuleb Transpordiameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Mõista Mark Kišunsilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundrahast osa, s.o 490,50 eurot (nelisada üheksakümmend eurot ja viiskümmend senti); - menetluskuluna sõiduki teisaldamise kulu 75 eurot (seitsekümmend viis eurot) ja riigi õigusabi summas 97,20 eurot (üheksakümmend seitse eurot ja kakskümmend senti). KrMS § 180 lg 3 alusel peab Mark Kišuns temalt väljamõistetud riigi nõude 662,70 eurot (kuussada kuuskümmend kaks eurot ja seitsekümmend senti) tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. 2

§ 424

lg 1 järgi (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) kriminaalkorras karistatud, taas 17.04.2022 kella 23.04 paiku Narvas Jõesuu tn 91 juures juhtis sõiduautot Audi A4, riikliku reg-märgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Mark Kišunsi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,45±0,14 mg/l (tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE ARLE-0014), seega oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 1,31 mg. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Mark Kišuns liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega Mark Kišuns, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas Mark Kišunsi, tema kaitsja Igor Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Mark Kišunsi süüdimõistmist

§ 424

lg-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta 1 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse hulka arvata 3 kahtlustatavana kinni peetud päeva.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud kandmata karistus, s.o 1 aasta ja 27 päeva vangistust, 387 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Mark Kišunsi üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 50

lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel mõista Mark Kišunsile lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Vabastada Mark Kišuns kinnipidamiselt kohtuotsuse kuulutamisel.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina Mark Kišunsile kuuluv mootorsõiduk Audi A4, riikliku reg-märgiga xxx, VIN-kood xxx.

§ 85lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse.

Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 alusel antud Siseministeeriumi volituse kohaselt on kohtuotsusega konfiskeeritud vallasvara valitsejaks Politsei- ja Piirivalveamet. Juhindudes KrMS §-le 421¹ lg 1 saadetakse jõustunud kohtuotsuse koopia konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutusele Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 85

lg 3 alusel toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne selle jõustumist käsutamiskeeluna. Seega tuleb Transpordiameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärget. Asitõend, väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad Mark Kišunslt välja mõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 490,50 eurot, sõiduki teisaldamise kulu 75 eurot, ja riigi õigusabi kulu 97,20 eurot, seega kokku 662,70 eurot. Väljamõistetud menetluskulud kuuluvad tasumisele 1 aasta jooksul.

1. Kohtuistungil avaldas Mark Kišuns, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Konfiskeerimisega seonduv ja menetluskulude tasumise tingimused ja tähtaeg on arusaadav.
2. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
4. peatüki
5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Mark Kišuns süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kokkulepe on saavutatud ka konfiskeeritava vara osas. 6. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 4