järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav Marko Arm , isikukood 38009216010, emakeel- eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x, telefon xxxxxxxx, e-post:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx põhiharidus, töökoht- töötu, varem kriminaalkorras karistatud, kaks kehtivat karistust: 1) 29.04.2021.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt
, § 424 lg.2 järgi 1aasta 6 kuud vangistust,
1aasta 2 kuud vangistust tingimisi kohaldamata, määratud katseaeg 2 aastat; 2) 19.10.2017.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega karistatud
, § 424 järgi 1 aasta vangistust tingimisi 1 aasta 6-kuulise katseajaga; väärteokorras 4 kehtivat karistust; Viibib Tartu Vanglas. Kaitsja Kohtuistung Tõkend - vahistamine alates 17.01.2022.a. Vandeadvokaat Anu Vilt Advokaadibüroo Sirje Must, e-post: anu@sirjemust.ee 1 23.02.2022, 18.03.2022, 25.03.2022 RESOLUTSIOON 1.Süüdi tunnistada Marko Arm
järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.04.2021.a. otsusega kriminaalasjas nr. 1-21-3117 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuud vangistust võrra, mõistes Marko Armile liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust.
2 kuud 9 päeva karistusaja hulka ja Marko Armi karistuse kandmise aega arvestada alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. alates 17.01.2022.a. Marko Armil on kandmata karistust seisuga 25.03.2022.a 1 aasta 7 kuud 21 päeva vangistust.
MS § 261 ja § 262 sätete alusel, et süüdistatav tuleb anda Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas kohtu alla üldmenetluses, selle kohta määrus 10.03.2022. Kohtu alla andmisel jättis kohus Marko Armile kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata. Marko Armi süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 19.10.2017.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt otsusega 1-17-8683 ning 29.04.2021.a. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega 1-21-3117 joobeseisundis ja ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest (teod 02.06.2017.a, 13.08.2017.a., 08.12.2020.a. ja 28.04.2021.a) ja milline karistatus on kehtiv, juhtis uuesti, s.o. süstemaatiliselt 17.01.2022.a. kella 21.29 ajal Silla tänaval Põltsamaa linnas Jõgeva maakonnas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles alkoholijoobes, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,35mg/l kohta. Marko Arm rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg.1 p.1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega Marko Arm pani toime
¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo, s o mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtuistungi eelselt ja kohtuistungil esitas Marko Arm taotluse lahendada asi lühimenetluses. Prokurör lühimenetlusega ei nõustunud ja toimus üldmenetlus. Kohtuistungil 18.03.2022 tunnistas Marko Arm ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ja andis sellekohaseid ütlusi. Kaitsja leiab, et süüdistus on põhjendatud. Asjas ei ole vaidlust süüteo toimepanemise aja, koha ega asjaolude osas. KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED SÜÜDISTUSE OSAS Toimus tõendite kohtulik uurimine, mille tulemusena on tuvastatud järgmine. 1)Politsei peatas Marko Armi mootorsõiduki Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxx juhtimisel 17.01.2022.a. kella 21.29 ajal Põltsamaa linnas Silla tänaval, tal tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,35mg liitri kohta. M.Armi juhitud mootorsõiduki peatamine ja joobe tuvastamine on tõendatud tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl.29), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl.30), seda kinnitavad tunnistaja S.Kxxx ja süüdistatava M.Armi ütlused kohtuistungil. Tunnistaja andis kohtuistungil ütlusi, et M.Arm oli sõidukis üksi, tal oli selgelt alkoholilõhn ja tõenduslik alkomeeter näitas joovet. 2)M.Armi juhitud mootorsõiduk Volkswagen Passat, reg.number xxxx kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxx(õiend tl.67), sõiduk paigutati hoiukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxx(teisaldamise akt tl.31). M.Armi kinnitusel kuulub sõiduk tema elukaaslasele, kes laenas sõidukit Marko Armi sõbrale. 3) Marko Armil puudub mootorsõiduki juhtimisõigus (õiend tl. 66), seda kinnitavad ka Marko Armi ütlused selle kohta, et juhtimisõigust pole tal kunagi olnud. 4)Marko Arm peeti kahtlustatavana kinni 17.01.2022 kell 21.29 (isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tl.32-34), Tartu Maakohus andis 19.01.2022. loa Marko Armi vahistamiseks kuni 16.märtsini 2022.a. (maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tl.35-44). 3 5)Marko Arm on karistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega 19.10.2017.a (tl.5963)
järgi (02.06.2017.a episood) ja
episood), mõistetud liitkaristus 1 aasta vangistust, mis jäeti kandmisele tingimuslikult 18kuulise katseajaga. Marko Arm on karistatud ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega (tl.53-58) 29.04.2021.a.
lg.2 ja § 4231 järgi (28.04.2021.a episood), karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust, millest koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust ja vangistus 1 aasta 2 kuud jäetud tingimisi kohaldamata, määratud katseaeg 2 aastat koos kontrollnõuete ja kahe lisakohustusega. Marko Arm vabanes vangistuse kandmiselt 27.08.2021.a. 6)Marko Arm andis kohtuistungil ütlusi, et 17.01.2022 sõitis ta Põltsamaal poodi, kuna sõbrad, kellega koos ta Põltsamaal viibis, olid alkoholijoobes ja ei saanud sõidukit juhtida. M.Arm oli ainus kaine ja sõitis poodi, mis asus vähem kui kilomeetri kaugusel nende ööbimiskohast. Eelnevalt oli joonud õlut, kuid ta ei teadnud, et on joobes. Põltsamaal viibis seetõttu, et oli sõbral abis tööl Puurmani lasteaia ehitusel. Selliste faktiliste asjaoludega on tõendatud
süüteokoosseis: Marko Arm, kellel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ja kes on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta, juhtis 17.01.2022 jälle, s.o. süstemaatiliselt mootorsõidukit. Seejuures oli M.Arm tarvitanud alkoholi määral, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,35mg liitri kohta. Süüteo toimepanemise ajal 17.01.2022.a. kehtis Liiklusseaduse § 90 lg.1 p.1 nõue, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega rikkus M.Arm mootorsõidukit juhtides Liiklusseaduse § 90 lg.1 p.1 nõuet ja tema käitumine oli õigusvastane. Marko Armi käitumist õigustavad ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 7)Marko Armi tegevus 17.01.2022 mootorsõiduki juhtimisel juhtimisõiguseta on käsitatav süstemaatilisena
Süstemaatilisus kui eriline isikutunnus on süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab teo toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive (
lg.1).
tähenduses on need isikuomadused, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (Riigikohus asjas 3-1-1-75-15). Hinnates, kas Marko Armi poolt toime pandud liiklusseaduse rikkumised, mis on loetletud süüdistuses (teod, mis on toime pandud 02.06.2017.a., 13.08.2017.a, 08.12.2020.a., 28.04.2021.a), on omavahel seotud ja moodustavad sellisena rikkumiste süsteemi, käsitleb kohus nende rikkumiste toimepanemise aega, asjaolusid ja arvu. 8)Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 19.10.2017.a otsusest nähtub, et M.Arm juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ja samal ajal olles alkoholijoobes 13.augustil 2017.a. kella 19:20 ajal Pärnumaal Audru vallas. Ta juhtis mootorsõidukit Nissan X-Trail. Tal tehti kindlaks n.ö. kriminaalne joove- etanoolisisaldus veres 2,61+/-0,06mg/g. Sama otsusega tunnistati ta
järgi süüdi ka seetõttu, et ta juhtis mootorsõidukit Audi 80, reg.märk xxxxxx 02.06.2017.a. kell 22:55 Viljandimaal Abja- Paluoja linnas. Eelnevalt oli Marko Armi väärteokorras karistatud 12.09.2016.a ja 20.12.2016.a. mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata ehk Liiklusseaduse § 201 lg.1 järgi. See tähendab, et selle kohtuotsusega on Marko Arm süüdi tunnistatud mootorsõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta kahes episoodis, juhtimisõiguseta juhtimine on loetud toimunuks süstemaatiliselt põhjusel, et 2017.a augustikuus ja juunikuus aset leidnud tegudele on eelnenud 2016.aasta septembrikuus ja detsembrikuus aset leidnud teod ehk siis aasta jooksul fikseeritud kokku neli juhtimisõiguseta juhtimist Marko Armi poolt. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.04.2021.a. otsusega on Marko Arm süüdi tunnistatud veelkord
lg.2 ja § 4231 järgi, kuna ta juhtimisõiguseta (ja olles alkoholijoobes) juhtis mootorsõidukit 28.04.2021, eelnevalt oli ta toime pannud samalaadse rikkumise 08.12.2020.a. ja need koos 13.08.2017.a 4 aset leidnud rikkumisega moodustasid mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Siit nähtub, et kui 19.10.2017.a. kohtuotsuses leidis käsitlemist neli juhtimisõiguseta juhtimise episoodi jooksva aasta jooksul (neist viimane 13.08.2017.a), siis 29.04.2021.a. kohtuotsuses on fikseeritud kaks (järgmist) juhtimisõiguseta juhtimise episoodi vähem kui pooleaastase vahega (08.12.2020 ja 28.04.2021). Nii nagu aastal 2017, oli M.Arm ka 28.04.2021 mootorsõidukit juhtides n.ö. kriminaalses joobes ja juhtimisõiguseta, seekord juhtis ta sõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxx. Sellisena on tegemist lühikese aja jooksul aset leidnud õigusvastaste tegudega, kuna nii joobes juhtimine kui ka juhtimisõiguseta juhtimine kujutavad endast Liiklusseaduse nõuete rikkumisi. Neile rikkumistele järgneb juhtimisõiguseta ja alkoholitarvitanuna juhtimine, mida kohus käsitleb käesolevas asjas ja mis leidis aset 17.01.2022. Kohus loeb märkimisväärseks, et M.Arm vahistati 28.04.2021, seejärel kandis ta 4-kuulist vangistust, vabanes 27.08.2021 ja vähem kui 5 kuu pärast pani toime järjekordse samalaadse süüteo- juhtimisõiguseta juhtimise. Kohtu hinnangul on sellise tihedusega aset leidnud rikkumiste näol tegemist süstemaatilise liiklusnõuete rikkumisega, mida ei ole lõpetanud erinevad karistused (ei tingimuslik karistus, rahatrahv ega ka reaalne vangistus). Asjaolu, et kohtulahendites käsitletavad liiklusnõuete rikkumised, s.h. juhtimisõiguseta juhtimine, hõlmavad aastatepikkust perioodi (2017-2022) ja 2017.aasta kohtuotsus fikseerib samalaadsed teod ka aastast 2016, osutab süüdistatava harjumuspärasele käitumisele, mille suhtes tal endal puudub kriitika. 9)Puutuvalt Marko Armi poolt toime pandud juhtimisõiguseta juhtimise asjaoludesse, märgib kohus, et sellega on kaasnenud nii 13.08.2017.a kui ka 28.04.2021.aastal alkoholijoove määral, mis moodustab
Käesolevas asjas käsitletava juhtumi puhul 17.01.2022.a tuvastati Marko Armil samuti alkoholijoove, kuid see ei ulatunud kriminaalkorras karistatava teoni (väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 0,35mg liitri kohta). Selline olukord tähendab, et Marko Armil puudub enda suhtes igasugune kriitiline meel, mis sunniks teda ennast kontrollima ja distsiplineerima liiklusnõudeid täitma ehk mitte rooli istuma. Aastal 2021. ja 17.01.2022.a juhtis M.Arm oma elukaaslasele kuuluvat mootorsõidukit. 28.04.2021.a toimus see kell 06:15 ehk varahommikul ja 17.01.2022 kell 21:29 ehk hilja õhtul. Selline olukord viitab, et Marko Armile on vähemalt see sõiduk vabalt kasutamiseks kättesaadav. Kui 28.04.2021 toimus mootorsõiduki juhtimine M.Armi poolt oma elukohast oluliselt eemal (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), siis 17.01.2022 toimus see hoopis Põltsamaal ehk elukohast veel kaugemal. Need asjaolud ei anna alust arvata, et mootorsõiduki juhtimine oleks toimunud mingi koduse hädaolukorra tõttu. Käesolevas asjas on teada, et M.Arm oli 17.01.2022 autoga sõitmas poodi, mis asus tema ja ta sõprade ööbimiskohast vähem kui ühe kilomeetri kaugusel. See tähendab, et sõiduvajadus ei olnud vältimatu, sellise distantsi oleks saanud läbida ka jalgsi. Sellised rikkumistega seotud asjaolud osutavad selgelt, et juhtimisõiguse puudumine ei ole Marko Armi jaoks mingi takistus ega argument, mis piiraks tema käitumist ehk hoiaks eemal mootorsõiduki juhtimisest. See on Marko Armile omane käitumismuster ehk moodustab talle omase süsteemse ja harjumuspärase käitumise. Kohus peab oluliseks esile tuua, et M.Arm kohtuistungil põhjendas ise oma rooliistumist 17.01.2022.a nii: „Poisid võtsid kõik napsu. Mina olin ainus kaine. Ma ise ei teadnud, et olen joobes“. Sellisest põhjendusest tuleneb, et mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ei olnudki M.Armi enda jaoks mingi põhjendus, mille tõttu mitte rooli minna. 10)Marko Armile esitatud süüdistus loetleb neli juhtimisõiguseta juhtimise episoodi, millest kolme eest (02.06.2017, 13.08.2017 ja 28.04.2021) on ta karistatud kriminaalkorras ja karistatus kehtib, ühe episoodi eest (08.12.2020) on ta karistatud väärteokorras (karistusregistri teade tl.46-52). 17.01.2022.a. aset leidnud tegu on viies Liiklusseaduse sama nõude rikkumine, mis üheskoos moodustavad Marko Armi puhul harjumusliku käitumisviisi ja saab öelda, et mootorsõiduki juhtimine on tema elu osa (vaatamata sellele, et juhtimisõigus puudub). 5 Seega on tegemist väljakujunenud ja süstemaatilise käitumisviisiga. Sellega Marko Arm pani toime
¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo, s o mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, mis on toime pandud süstemaatiliselt. 11)Marko Arm on temale etteheidetava süüteo toime pannud otsese tahtlusega
Ta teab, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid mootorsõidukit juhtima asudes tahab ta jällegi ja teadlikult temale kehtivaid Liiklusseaduse nõudeid rikkuda. Marko Arm tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistustes
KARISTUSE KOHALDAMINE
järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör taotles mõista Marko Armile karistuseks
järgi kvalifitseeritava teo eest 8 kuud vangistust.
lg.2 alusel mõista liitkaristuseks koos eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandamata osaga (1 aasta 2 kuud vangistust) 1 aasta 10 kuud vangistust. Kohaldada
Tõkend vahistamine jätta muutmata. Kaitsja leiab, et Marko Armi on võimalik mõjutada muul viisil kui reaalse vangistusega. On võimalik kombineerida erinevaid karistusviise, s.h. kohaldades üldkasulikku tööd või elektroonilist valvet. Katseaja saab panna pikema, määrata alkoholikeeld. Marko Arm ise leiab, et talle tuleks panna täielik alkoholikeeld, eelmisel korral kohus keelas tal üksnes alkoholi liigtarvitamise. M.Arm on tema sõnul nüüdseks aru saanud, et vangistusega saavad karistatud ka tema lähedased, seda mõistis ta nüüd eelvangistuses olles. Varem kui ta vangistust kandis 4 kuud, siis ta seda aru ei saanud. M.Arm on nüüd ise pöördunud psühhiaatri poole, et alkoholitarvitamisest vabaneda. 12)Kohus Marko Armi karistuse üle otsustades esmalt konstateerib, et karistust kergendavaid asjaolusid
järgi ja raskendavaid asjaolusid
Kohus on käsitlenud eespool Marko Armi karistamist Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.04.2021.a. kohtuotsusega, mille alusel Marko Arm kandis ära 4 kuud reaalset vangistust ja vangistus 1 aasta 2 kuud jäeti tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Kohus kohaldas M.Armile üldisi kontrollnõudeid ja lisakohustustena kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude ärahoidmine. Veel määrata M.Armile
lg.4 järgi lisakohustusena kohustus registreerida ennast alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (riikliku alkoholiravi programmi raames) ja teha hiljemalt 1 kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT. Kohus selgitas kohtuotsuses sellise näidu määramise olemust ja tagajärgi. 6 Marko Arm vabanes koheselt ärakandmisele kuuluva 27.08.2021.a. 4-kuulise vangistuse kandmiselt 14)Kriminaalhooldusametnik esitas Marko Armi kohta iseloomustuse 27.01.2022.a. (tl.64) ja ülevaate tema kriminaalhoolduse kulgemise kohta. Iseloomustus kinnitab M.Armi öeldut, et M.Arm on pöördunud alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse, talle on määratud ravi ja tema enda sõnul jätkab raviga. M.Arm selgitas kohtuistungil, et ta on käinud psühhiaatri juures 20-30 tundi. Määratud CDT analüüside kohta märgib kriminaalhooldusametnik, et 22.09.2021 tehti M.Armile esimene analüüs, mille näit oli 0,5%, järgmise vereanalüüsi näit 20.12.2021 oli 3,3%, mis on lubatust (1,3%) oluliselt kõrgem. Selline näit kinnitab alkoholi liigtarbimist. M.Arm on kriminaalhooldusametnikule tunnistanud alkoholi tarvitamist ja teadmist, et rikub kohtu poolt määratud kohustust. Ametnik reageeris sellisele rikkumisele hoiatusega. 15)Kohus on eespool käsitlenud ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 19.10.2017.a. otsusega mõistetud karistust 1 aasta vangistust, mis jäeti tingimuslikult kohaldamata ja määrati 18kuuline katseaeg. Katseaeg lõppes 18.04.2019.a. M.Armi sõnul on ta varem teinud karistusena ka üldkasulikku tööd. Seda kinnitab ka karistusregistri teade (tl.46-52), millest nähtub, et märtsis 2007 on M.Armile mõistetud vangistus 9 kuud asendatud üldkasuliku tööga 540 tundi, mis on täidetud 01.06.2008.a. 16)M.Arm pärast 4-kuulise vangistuse ärakandmist ei töötanud. 17.01.2022 oli ta tema enda sõnul tulnud sõbrale appi Puurmani lasteaia ehitustöödele. Viimane ametlik töökoht oli enne eelmist kohtuotsustx Axxxxxxxxl (metalliettevõte Karkis-Nuias), kus tema sõnul teda oodatakse tööle. M.Armil on kaks alaealist last (15a, 9a), kellega ta koos ei ela. M.Arm elab koos elukaaslasega ja tema lapsega
lg.2 sätteid kohaldades tuleb moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.04.2021.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mis on 1 aasta 2 kuud vangistust, suurendades selle võrra käesolevas asjas käsitletava süüteo eest mõistetud karistust. 7 Liitkaristuseks Marko Armile on 1 aasta 10 kuud vangistust.
Kohtuotsuse kuulutamise päeva 25.03.2022.a seisuga on Marko Armil karistust kantud 2 kuud 9 päeva. Seega kandmata karistust 1 aasta 7 kuud 21 päeva. 18)Kohus on seisukohal, et Marko Armil tuleb temale mõistetud vangistus ära kanda. Marko Armile on 29.04.2021.a kohaldatud
lg.1 alusel karistuse osalist ärakandmist ja määratud kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust. Vabanemisel 27.08.2021.a. rakendusid temale kriminaalhooldus ja lisakohustused. Lisakohustuste üle kontrolli teostamisel on tehtud kindlaks, et Marko Armi vereanalüüsid näitavad alkoholi liigtarbimist. Kohus rõhutab, et alkoholi liigtarbimine (CDT näit 3,3% lubatud 1,3% asemel) on Marko Armi puhul tehtud kindlaks olukorras, kus ta oli teadlik, et tema vereanalüüside kaudu jälgitakse tema alkoholitarbimist, kuid see teadmine ei hoidnud alkoholitarvitamist ära. Võrdluseks: esimese analüüsi näit pärast vanglast vabanemist oli 0,5% ehk normi piires, järgmine 3,3% ehk lubatust oluliselt kõrgem. M.Arm on pöördunud ka psühhiaatri juurde, et saada alkoholitarvitamise häirete ravi, ravi on talle määratud, M.Armi sõnul on ta käinud vestlustel 20-30 tundi. Sellest järeldab kohus, et M.Armi jaoks on alkoholist hoidumise teema olnud pärast vanglast vabanemist kesksel kohal, seda on talle tuletatud meelde vestlustel psühhiaatriga, juhendatud alkoholist hoiduma. Ka selline pidev kontaktsuhtlus psühhiaatriga ei ole olnud piisavalt mõjus, et M.Arm saavutaks eelmise kohtuotsusega mõistetud eesmärgi- et oleks hoitud ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod. Marko Arm on pidanud käima pärast vangistusest vabanemist 8 korral registreerimas kriminaalhooldusametniku juures ehk ta on olnud allutatud katseajal kontrollnõuetele. See kõik kokku tähendab, et pärast vangistusest vabanemist 4,5 kuu jooksul on ta olnud allutatud katseajal tihedale järelevalvele, ravile ja alkoholitarvitamise üle toimuvale kontrollile. Sellele vaatamata on ta tarvitanud alkoholi (liigtarbimiseni ulatuvas määras) ja pannud toime uue samaliigilise rikkumise (samaliigilise sellega, mille eest kannab karistust). Tingimuslik karistus, katseaeg, kontrollnõuded ja järelevalve ei ole seega Marko Armi puhul piisav ega mõjus, et hoida ära uut süütegumootorsõiduki juhtimist omamata juhtimisõigust. Kohus on eespool p.8 ja p.9 näidanud, et mootorsõiduki juhtimine (ehkki juhtimisõigus puudub) on Marko Armile harjumuspärane käitumisviis. Võimalike alternatiividega- täitmisele pööratava vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga või allutamisega elektroonilisele valvele- ei saa ära hoida ega takistada isiku istumist mootorsõiduki juhina rooli. Marko Armi enda ütlustest tuleneb, et juhtimisõiguse puudumine ei ole tema jaoks üldse takistav põhjus, mis tuleks kõneks, kui on tahtmine rooli istuda. Kõiki neid asjaolusid arvestades mõistab kohus Marko Armile karistuse vangistuse näol, liitkaristusena 1 aasta 7 kuud 21 päeva vangistust, mis tuleb reaalselt ära kanda. Tõkend vahistamine jääb muutmata. Kriminaalmenetluse kulud 19)Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud kogusummas 211, 20 eurot (tl 70-72, 73-74, 7576) ja tasu kohtumenetluses summas 194,40 eurot (tl 77). Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulud summas 405,60 eurot. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022.a on töötasu alammääraks 654 eurot. Seega on sundraha suuruseks 981 eurot. Menetluskulud kokku on 1386,60 eurot. 8 KrMS § 180 lg 1 alusel määrata Marko Armi hüvitatavaks menetluskulude summaks 1386,60 eurot ja mõista Marko Armilt välja menetluskulude katteks riigi tuludesse. 20)Arvestades Marko Armi seletust temal ülalpeetavate laste olemasolu ja võlakohustuste kohta määrab kohus M.Armi menetluskulude tasumise KrMS § 180 lg.3 sättele tuginedes ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumise pikendamist saab süüdimõistetu taotleda kohtult KrMS § 423, § 424 korras. Kohus viitab, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus on vaidlustatav eraldi KrMS 15.peatüki sätete kohaselt. Koos kohtulahendiga antakse süüdistatavatele kätte dokument rekvisiitidega kulude tasumise kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.