KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-6500 Otsuse avalikult tegemise aeg teatavaks 7. märts 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi D Ta hagi J K vastu elatise nõ

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kostja on nõus elatist tasuma 200 eurot kuus. Perekonnaseaduse (PKS) §de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Eesti Töötukassa tõendist nähtub, et kostjal on osaline töövõime kuni 05.12.

2. Lisaks vanema töövõimetusele on Riigikohus leidnud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (RKTKo 2-16-11905 p 18). Samuti võib kohustatud vanema varaline seisund anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis (RKTKo 2-16-118651p 13). Maksu ja Tolliameti andmetel on kostjale tehtud 2021 väljamakseid 7772,02 eurot. Eesti Töötukassa tõendi kohaselt Eesti Töötukassa 01.12.2020 otsusega nr xxx tuvastati J Kl xxx 06.12.202005.12.
3. Töövõimetoetuse päevamäär osalise töövõime korral on 8, 6241 €.
4. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja saab töövõimetoetust keskmiselt 264,47 eurot kuus ja töötasu xxx-st keskmiselt 760 eurot kuus, kokku 1024, 47 eurot kuus. Ühestki tõendist ei tulene hageja isa sissetulekute suurust, kuid isik on xxx. Hageja isa on kinnisasja xxx ühisomanik. Sõidukeid hageja isale ei kuulu. Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt on hageja isale määratud lapsetoetus 60 eurot kuus. Kohus nõustub kostja viitega Riigikohtu lahenditele, kus on leitud, et poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine võib olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks, mistõttu tuleks suurelt osalt vanematelt jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (RKTKo 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13) ning menetluse ajal (alates 01.01.2022) on muutunud elatise suurust reguleerivad sätted.
5. Alates
6. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Seega tuleb alates
7. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel miinimum- või baassummas lähtuma kehtivast seadusest. Selline tõlgendus on kooskõlas ka PKS §-ga
8. Alates
9. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Alates
10. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, s.o kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Alates
11. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on hagejale makstav elatis Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi 213, 44 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. 3
12. Nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Tegemist oleks märkimisväärse summaga, mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuise elatise maksmisele täitma veel ka ühekordse märkimisväärse kohustuse. Arvestada tuleb ka sellega, et elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest, so. 26.04.2021, millest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda elatist ca aasta eest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Eeltoodu alusel tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 1 ja 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4