Kuigi
lg 2 kohaselt võidakse asja menetleda ka menetlusaluse isiku elukoha järgi, pole see menetlusökonoomilistel kaalutlustel käesoleval juhul põhjendatud. Ka leidis kohus, et puudub alus väärteomenetleja J. S. taandumiseks või taandamiseks ning taandamistaotluse võis ta ise lahendada. 2
Seadusandja on andnud sellise võimaluse, mitte kohustuse. Lisaks leidis kohtuvälise menetleja juht, et J. S. oli õigus otsustada iseenda taandamata jätmine
Kohtuvälise menetleja ametniku juhil puuduvad faktilised andmed, et väärteomenetleja J. S. oleks sugulus- või sõprussuhtes G. T. Samuti puuduvad teadaolevalt asjaolud, mis takistaks J. S. igakülgselt ja objektiivselt viia läbi väärteoasja menetlust. Samuti ei ole
Seega ei ole taotluse rahuldamata jätmise määruse koostamisega väärteomenetleja J. S. poolt rikutud menetlusalase isiku M. Lehise õigusi väärteomenetluses. Ka leiab kohtuvälise menetleja juht, et antud asjas pole kogutud veel kõiki asja lahendamiseks vajalikke tõendeid. Alles peale kõigi vajalike menetlustoimingute tegemist saab kohtuväline menetleja otsustada, kas esinevad alused menetluse lõpetamiseks või on alust kedagi süüteo toimepanemises süüdistada ja karistada. 20.03.2022 esitas M.Lehis Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale väärteoasjas nr 2610,21,003524. M.Lehise kaebuse sisust nähtuvalt ei nõustu ta juhtivuurija S. S. 10.03.2022 määrusega. M.Lehis palub lõpetada antud väärteoasja menetlemise Kagu politseijaoskonnas, kuna kõik tõendid on fabritseeritud, tegu on valesüüdistuse ja kiusuga. M.Lehis palub kõrvaldada õiguste rikkumised või alternatiivselt tunnistada isiku õiguste rikkumist. Kokkuvõtlikult heidab M.Lehis kohtuvälisele menetlejale endiselt ette, et väärteoasja ei menetleta menetlusaluse isiku elukoha järgi ning väärteomenetleja J. S. pole menetlusest taandatud. M.Lehis leiab, et väärteoasja nr 2610,21,003524 tuleb menetleda menetlusaluse isiku elukoha järgi s.o xxxxxx. Eelkõige soovib M.Lehis menetlusalluvuse muutmist põhjusel, et on alust kahtlustada menetleja J.S. erapoolikut ja kannatanut soosivat hoiakut ning viha menetlusaluse isiku vastu. Vaenulikult meelestatud menetleja meelevalla alla lukustatud ruumi sattudes, võimaluseta olukorrast eemalduda, toob kaasa menetlusaluse isiku psüühilise seisundi kiire halvenemise. J.S. on kaebajat telefonitsi ahistanud, alandanud, lolliks sõimanud. Kaebaja tervis on saanud juba varasemalt kahjustada G.T. sugulase rünnaku tagajärjel. G.T. on üritanud M.Lehisele süüks arvata mitmeid süütegusid ja menetlusi on algatanud üks ja sama menetleja J.S. . Juhtumisi pealtkuuldud telefonikõned jm viitavad J.S. sõbrasuhetele G.T. Kuna kaebajal on õnnestunud filmida menetleja J.S. viibimist G.T. kinnistul familiaarses õhkkonnas ja ta saatis selle video sisekontrolli büroole distsiplinaarjuurdluseks, on menetlusalusel isikul alust arvata, et J.S. soovib lisaks G.T. soosimisele ka M.Lehisele isiklikult kätte maksta. J.S. võib mõjutada ka teisi samas jaoskonnas töötavad isikuid. Maivi Lehis ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kuna lisaks käeolevale väärteoasjale on menetlusaluse isikuga seotud veel 3 väärteoasja, mille toimumiskohad on xxxxx külas, xxxxxxxxxxxxx, siis ei ole otstarbekas väärteoasja menetlemise kohta muuta. Kaebaja leiab, et selline põhjendus on ainetu ja ennast õigustav. Iga väärteoasi on erinev ning nende ühendamine või ühiselt uurimine ei ole võimalik. Samuti on arusaamatu ka käesolevaga menetlusaluse isiku potentsiaalne roll teistes väärteoasjades. Ainuüksi teiste väärteoasjade olemasolu ja aktiivne menetlemine ei anna aluseks jätta menetlusaluse isiku taotlus rahuldamata. Kuivõrd menetlusalune isik elab xxxxxx, tekivad talle täiendavad kulud võimalike menetlustoimingute tegemisel Kagu politseijaoskonnas. Üksnes lakooniline järeldus menetlusökonoomikast ei saa olla piisavaks põhjenduseks. 4
§-s 78 lg 1 on sätestatud, et kui isik ei nõustu § 77 lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 2 p 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada kaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. Maivi Lehise 20.03.2022 kaebus on esitatud tähtaegselt.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Nagu kohus eespool leidis, on kaebaja paralleelselt eelmise väärteomenetleja taandamise menetlusega ja kaebemenetlusega kohtuvälise menetleja tegevuse peale alustanud uut väärteomenetleja taandamise menetlust ja kaebemenetlust eelmisega võrreldes samadel asjaoludel ning samadel alustel, esitades ka samu taotlusi. Kohtu arvates on kaheldav sellise menetlusliku käitumise otstarbekus. Esiteks ei peata kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse esitamine
Teiseks on menetlusalusel isikul, juhul kui kohtuvälise menetleja otsusega teda tõesti süüdi tunnistatakse, see otsus võimalik vaidlustada kohtus
Kohtus toimub väärteoasja täies ulatuses arutamine, kus kontrollitakse kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (
Samas tuleb nentida, et puudub väärteomenetluse seadustikust otsesõnu tulenev takistus esitada korduvaid taotlusi ja kaebusi. Seda ei sätesta ka kriminaalmenetluse seadustik, mille sätteid
§-st 2 tulenevalt võib teatud juhtudel väärteomenetluses kohaldada. Olukorras, kus menetleja või kohus on kord juba menetlusosalise samasisulise taotluse või kaebuse lahendanud, oleks kõige otstarbekam selle läbi vaatamata jätmine. Seda näeb ette näiteks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3, mille kohaselt kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik 5
lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses menetletakse väärteoasja teo toimepanemise koha järgi.
lg 2 sätestab, et menetlusaluse isiku taotlusel võib väärteoasja menetleda tema elu- või asukoha järgi. Kohus jääb ka siinkohal asjas 4-22-541 25.02.2022 tehtud määruses avaldatud seisukoha ja põhjenduste juurde, et
§-st 12 lg 2 ei tulene kohustust menetlusaluse isiku taotlusel menetlusalluvust muuta. Kohtuväline menetleja on põhjendanud M.Lehise alluvuse muutmise taotluse rahuldamata jätmist ning kohus nõustub nende põhjendustega. Seoses kaebaja etteheidetega, et asja menetlemine Põlvas ei toimu erapooletult ning võib kahjustada tema tervist, samuti tekitab talle menetluskulusid, märgib kohus järgmist. M.Lehis on oma kaebuses teinud ülevaate erinevatest sündmustest, mille menetlemine on M.Lehisele tundunud erapoolik ja mille tulemusena on kaebajal tekkinud arusaam, et Põlva maakonnas tegutsevad korrakaitseorganid kallutatud ja just tema suhtes vaenulikult meelestatud. Kohus ei saa selliste järeldustega nõustuda. Üksnes asjaolust, et üks või teine asi ei ole lahenenud alati kaebajale meelepäraselt, ei saa teha järeldust, et korrakaitseorganid soosivad G.T. ja kiusavad kaebajat. Ka asjaolust, et erinevaid asju on menetlenud sama menetleja s.o J.S. , ei saa teha järeldust, et viimasel on eriline huvi asja vastu. Kes ja milliseid asju menetleb, sõltub asutuse sisesest töökorraldusest. Nii on ka näiteks ka kohtus. Ka M.Lehise eelmist ja käesolevat kaebust lahendab sama kohtunik kuna kehtiva Tartu Maakohtu tööjaotusplaani kohaselt kuuluvad sellised asjad jagamisele just antud kohtunikule. Kaebaja poolt avaldatust tuleneb, et kardab väärteomenetleja J. S. kahekesi lukustatud ruumi jäämist. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et politseiametnikud teevad vabaduses viibivate isikutega menetlustoimingud lukustatud ruumides. Menetlusaluse isikuna on M.Lehisel õigus, et menetlustoimingu juures osaleks tema kaitsja. Seega juhul, kui M.Lehis ei soovi menetlustoimingus üksinda osaleda, tuleks tal kaaluda kaitsja leidmist. Kohus ei sea kahtluse alla, et seoses vaidlusaluse väärteoasja menetlemisega Põlvas võivad xxxxxx elavale isikule tekkida kulud ( eelkõige sõidukulude näol). Kohtu arvates ei anna menetlusalusel isikul võimalike kulude teke alust asja ilmtingimata menetleda tema elukoha järgi. Sellisel juhul võivad kulud tekkida jällegi mõnel teisel asjasse puutuval Põlva maakonnas elaval isikul. Kaebaja on oma kaebuses viidanud Tartu Maakohtu Võru kohtumajas menetluses olevale asjale 2-21-20085. Kohtule on Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel teada, et viidatud asjas on M.Lehis hagis kinnitanud, et talle kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu läheduses asuv xxxxxxxx-xxxxxxxxx kinnistu 6
lg 1 p-de 1-3 kohaselt peab kohtuvälise menetleja ametnik taanduma, kui ta on menetlusaluse isiku lähedane, kelleks on alanevas ja ülenevas joones sugulane, külgjoones esimese ja teise ringi sugulane või kui ta on või on olnud menetlusaluse isiku esimese ringi hõimlane, lapsendaja või lapsendatu või abikaasa; on varem menetlenud sama väärteoasja; muul põhjusel ei saa olla erapooletu.
§-s 26 lg 1 on sätestatud, et kui kohtuvälise menetleja ametnik ei ole taandunud
lõikes 1 sätestatud taandumisalusel, võib menetlusosaline esitada tema taandamise taotluse. Praegusel juhul tugineb kaebaja sisuliselt
§-s 25 lg 1 p 3 toodud taandumisalusele. Kohus jääb ka siinkohal asjas 4-22-541 25.02.2022 tehtud määruses avaldatud seisukoha ja põhjenduste juurde, et puudub piisav alus väärteomenetleja J.S. taandamiseks. Ka seoses kaebaja etteheitega, et taandamistaotluse on lahendanud J.S. ise, jääb kohus asjas 4-22-541 25.02.2022 tehtud määruses avaldatud seisukoha ja põhjenduste juurde. Seoses M.Lehise 20.03.2022 kaebuses esitatud taotlusega lõpetada käesoleva asja menetlemine, märgib kohus järgmist. Menetluse praeguses staadiumis puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks väärteoasjas nr 2610,21,003524.
lg 1 kohaselt väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Asjas pole kogutud veel kõiki asja lahendamiseks vajalikke tõendeid ( näiteks on üle kuulamata isegi veel M.Lehis). Tõepoolest nähtub väärteoasja toimikus olevatest tõenditest, et xxxxxxx kinnistut läbiva tee osas on vaidlusi olnud ka varem. Kaebaja viidatud tsiviilasjas 2-21-20085 on käimas vaidlus ka käesoleval ajal. Vaidluste teke viitab asjaolule, et tegemist ei ole ilmselt üheselt ja lõplikult lahendatud olukorraga. Üksnes asjaolust, et kohus on M.Lehise hagi menetlusse võtnud, ei saa teha järeldust, et kohus on hageja väidete ja nõuetega nõustunud. Edasiste menetlustoimingute tegemise käesolevas väärteoasjas (kas saab menetluse lõpetada või on alust kedagi süüteo toimepanemise süüdistada ja karistada) saab otsustada kohtuväline menetleja peale kõigi tõendite kogumist. Kohtu arvates pole menetleja menetlus- või materiaalõigust ebaõigelt kohaldanud ja Maivi Lehise õigusi ja vabadusi rikkunud, mis võiks kaasa tuua vastuvõetud menetlusotsustuse muutmise või tühistamise. Eeltoodu ja
Vastavalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.