S § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 mõistes (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD Artjom Tšulitski süüdistatakse selles, et tema olles varem kasutanud füüsilist vägivalda teise inimese suhtes ja olles eelnevalt kohtulikult karistatud samalaadse kuriteo eest 01.07.2021 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, uuesti, s.o korduvalt 26.07.2021 kella 18.12 paiku Jõhvis xxx poolse sissepääsu juures lõi turvatöötajat M L korduvalt mõlema käe rusikaga näkku, mille tagajärjel tundis viimane füüsilist valu. Löökide tagajärjel tekkisid hematoomid vasakule põsele ja vasaku silma nurka. Seega süüdistatakse Artjom Tšulitskit KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o teise inimese valu tekitav kehaline väärkohtlemine ja tervise kahjustuse tekitamine, mis on toime pandud korduvalt. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada Artjom Tšulitski süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 26-28.07.2021 (3 päeva) karistusaja hulka ning mõista karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1-3 alusel mõistetud vangistus jätta Artjom Tšulitski suhtes tingimisi täitmisele pööramata, kui Artjom Tšulitski ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Artjom Tšulitski hüvitab kriminaalmenetluse kulud summas 1144,20 eurot 1 aasta jooksul. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav Artjom Tšulitski on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Artjom Tšulitski süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. 2 Kuigi varasemalt samas asjas tehtud 6.09.2021 määrusega nr 1-21-5952 tagastati sisult samadel tingimustel sõlmitud kokkulepe prokuratuurile karistusega mittenõustumise tõttu, leiab kohus, et praeguseks faktilised asjaolud on muutunud, mistõttu praegu peab kohus kokkulepe kinnitamist võimalikuks. Esiteks, tuleb märkida, et A.Tšulitski on praeguseks tasunud temale varasema kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse (6.09.2021 määruse tegemise ajal oli see karistus veel täitmata). See näitab A.Tšulitski vastutustundlikkust temale mõistetud karistuse täitmisel, mistõttu on lootust, et ka praeguse karistuse täitmisesse suhtub ta sama hoolega ega pane toime uusi süütegusid. Teiseks, praegu A.Tšulitski’l on olemas ametlik (elu- ja) töökoht xxx. Viimase kuriteo toimepanemise ajal oli ta töötu ja sellest tingituna tegevusetu, mis võis soodustada tema poolt alkoholi kuritarvitamist ja viimane omakorda suurendas kuritegude toimepanemise riski. Praegu on ta tööga hõivatud ning ka sel põhjusel on tal vähem võimalusi alkoholi kuritarvitamiseks ja uute kuritegude toimepanemiseks. Samuti tuleb arvestada kuriteo iseloomu ja raskust kui sellist. Kuigi süüdistatava teole ei ole mingit õigustust ja tegemist on nii inetu kui ka õigusvastase kuriteoga, arvestab kohus, et raskeid tagajärgi pole sellega põhjustatud. Kannatanule tekitati küll füüsilist valu ning rusikalöögist jäi tema näole punetus. Samas tegemist on suhteliselt kerge tervisekahjustusega, mille paranemine ei võta rohkem aega kui mõned päevad. Samuti tõendina toimikus olevalt videosalvestiselt on näha, et kannatanu jäi pärast löögi saamist jalule, suutis koos teiste turvameestega tõrjuda süüdistatava õigusvastast rünnet ega vajanud meditsiinilist abi. Eeltoodu tõttu nõustub kohus prokuratuuri arvamusega ning kokkuleppega kinnitatud seisukohaga, et selle kuriteo eest reaalse vangistuse mõistmine või süüdlase käitumiskontrollile allutamine oleks põhjendamatult raske karistus, mis ei vastaks A.Tšulitski süüle. Muidugi on iseenesestmõistetavalt taunitav, et süüdistatav jäi vahele järjekordse vägivallakuriteoga ning (kuriteo toimepanemise aja seisuga) pole ta varem mõistetud karistustest õppust võtnud. Samas kohtu arvates ainuüksi korduvuse fakt ei ole veel piisav kokkulepitust rangema karistuse mõistmiseks. Sellele peavad osutama kõik asjas tähtsust omavad asjaolud kogumis. Antud juhul tuleb arvestada, et kuriteo toimepanemise ajast (juulis 2021) on praeguseks möödunud juba üheksa kuud ning selle aja kestel pole A.Tšulitski pole uusi õigusrikkumisi toime pannud (andmeid vastupidise kohta ei ole). See näitab, et ta on võimeline elama seadusekuulekat elu, sh ilma kriminaalhooldaja järelevalveta. Seetõttu nõustub kohus poolte vahel sõlmitud kokkuleppega ja kinnitab seda kohtuotsusega, sest kohtu arvates vastab see nii seaduse nõuetele kui süüdlase süü raskusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Praeguse kohtuotsusega mõistetav üheaastane vangistus (millest võetakse maha kolm eelvangistuses viibitud päeva) peab mõjutama süüdistatavat ka edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning keskmisest pikem kolmeaastane katseaeg on piisavalt pikk, et tal ei jääks karistamatuse tunnet ning ta oleks motiveeritud hoiduma uute kuritegude toimepanemisest kõrvale.
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2022.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 654 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 981 eurot (654*1,5=981). Vastavalt kokkuleppele kuuluvad menetluskulud summas 1144,20 eurot väljamõistmisele Artjom Tšulitskilt. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Asitõenditega tuleb toimida vastavalt kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.