KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2376 Kohtukoosseis Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär

§ 210

lg 2, § 299 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Ale Sprenk isikukood: 46510226522; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx; xxxxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, arendusjuht; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 19.03.2020. a otsusega

§ 3001

lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 73alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Katseaeg lõppes 19.03.

1. tõkendit pole kohaldatud Margus Kurm (kokkuleppel) Kaitsja RESOLUTSIOON
2. Mõista Ale Sprenk õigeks

§ 299lg 1 järgi.

2. Mõista Ale Sprenk õigeks

§ 345lg 1 järgi võltsitud 630-eurose arve kasutamises.

3. Tunnistada Ale Sprenk süüdi

§ 210

lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (ühe päevamäära suurus 61,20 eurot), s.o 6120 eurot. 4. Tunnistada Ale Sprenk süüdi

§ 344

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 70 päevamäära (ühe päevamäära suurus 61,20 eurot), s.o 4284 eurot 5. Tunnistada Ale Sprenk süüdi

§ 345

lg 1 järgi võltsitud hinnapakkumise nr 2/12/2016 ja 2000-eurose arve esitamises ning mõista karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära (ühe päevamäära suurus 61,20 eurot), s.o 3672 eurot. 6.

§ 64

lg 1 alusel mõista Ale Sprengi liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 9180 eurot. 1 7.

§ 73

lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Ale Sprenk ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 8.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 31. augustist 2021. 9. Kr

MS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Ale Sprengi kasuks välja valitud kaitsja tasu 1050 eurot ja valitud kaitsja sõidukulu 703,53 eurot, s.o kokku 1753,53 eurot.

1. Jätta Ale Sprengi kanda valitud kaitsja sõidukulu 654,65 eurot.
2. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Ale Sprengilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuluna sundraha 876 eurot. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 876 eurot tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
3. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teeb kolmas isik, tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse tehakse. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda ühe

§ 210

lg 2, § 299 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi järgmiste tegude toimepanemises. 1.1.

§ 299

lg 1 järgi süüdistatakse Ale Sprenki selles, et tema, töötades 01.09.201416.06.2018 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kelle 2 ametiülesanneteks olid vastavalt ametijuhendile muuhulgas kooli esindamine suhtlemises teiste asutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega, oma pädevuse piirides nendega lepingute sõlmimine ja teiste tehingute tegemine kooli eelarve piirides, igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele õppimisvõimaluste tagamine, koolikohustuse täitmise üle kontrolli teostamine, kooli personali koosseisu määramine, kooli eelarveprojekti koostamine ja eelarve täitmine, seega ametiisikuna

§ 288

lg 1 tähenduses, võltsis ajavahemikul 02.-08.12.2016 tuvastamata kuupäeval xxxxxxxxxxxxxxxxxxx arve. Nimelt koostas Ale Sprenk koostas arve, mille kohaselt tuli xxxxxxxxxxxxxxxxx maksta rahvariiete tikandite eest 630 eurot, kirjutas arvele xxxxxxxxxxxxxxx ja kuupäeva „1.12.2016“ ning direktorina kinnitas oma allkirjaga arve. Tegelikult oli 630 eurot ettemaks Ale Sprengi poolt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.12.2016 tellitud kahe komplekti naiste rahvariiete eest. Seega pani Ale Sprenk toime

§ 299lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametialase võltsimise.

1.2.

§ 344

lg 1 järgi süüdistatakse Ale Sprenki selles, et ta võltsis ajavahemikul 02.12.2016-22.02.2017 tuvastamata kuupäeval xxxxxxxxxxxxxxxxxxx hinnapakkumise nr 2/12/2016 8 komplekti rahvariiete (4 tüdrukud ja 4 poisid) kohta ja arve, mille kohaselt tuli xxxxxxxxxxxxxxxxx maksta 8 rahvariidekomplekti eest 2000 eurot. Tegelikult ei valmistanud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx rahvariideid, vaid Ale Sprenk tellis temalt 2 komplekti naiste rahvariideid (endale ja xxxxxxxxxxxxxxxxx juhendajale) kogumaksumusega 2630 eurot, millest 630 eurot tasus võltsitud arve alusel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ale Sprenk võltsis dokumendid eesmärgiga esitada need xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Põllumajanduse Registrite- ja Informatsiooni Ametile (xxxx) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ raames 8 laste rahvariidekomplektile rahastamise saamiseks. Seega pani Ale Sprenki toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. 1.3.

§ 345

lg 1 järgi süüdistatakse Ale Sprenki selles, et ta: - ajavahemikul 02.-08.12.2016 esitas tema poolt eelnevalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxx võltsitud arve väljamakse teostamiseks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx osana xxxxxxxxxxxxxxxxx rahvatantsuringi tarbeks soetatud 48 laste rahvariidekomplekti maksumusest. Võltsitud arve alusel kandis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 08.12.2016 xxxxxxxxxxxxxxx 630 eurot, mis tegelikult oli ettemaks Ale Sprengile endale ja xxxxxxxxxxxxxxxxx juhendajale rahvariiete valmistamise eest; - esitas xxxxxxxxxxxxxxxxxxx võltsitud hinnapakkumise nr 2/12/2016 ja arve 8 laste rahvariidekomplekti eest summas 2000 eurot xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes selle alusel kandis 22.02.2017 xxxxxxxxxxxxxxx 2000 eurot, ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx liikme xxxxxxxxxxxxx 17.10.2017 xxxx-xxx „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ raames toetuse saamiseks. Maksetaotluse, mille lisaks olid võltsitud hinnapakkumine ja arve, alusel kandis xxxx 31.01.2018 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1800 eurot 8 laste rahvariidekomplekti soetamise toetusena. Seega pani Ale Sprenk toime

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. 1.4.

§ 210

lg 2 järgi süüdistatakse Ale Sprenki selles, et ta esitas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx liikme xxxxxxxxxxxxx, tema teadmatust ja usaldust ära kasutades xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ raames Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (xxxx) toetuse saamiseks teadlikult võltsitud hinnapakkumise xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 8 komplekti laste rahvariiete valmistamiseks ja arve nende rahvariiete eest summas 2000 eurot. Tegelikult ei valmistanud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx rahvariideid, vaid 3 Ale Sprenk tellis temalt kaks komplekti naiste rahvariideid (endale ja kooli tantsuringi juhendajale) ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx-lt alusetult soodustust 1800 eurot. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 25.05.2016 xxxx-xxx „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ projekti raames toetuse saamiseks (viitenumber 619216861233), mille hulgas oli ühe toetatava tegevusena noortele rahvatantsijatele rahvariiete ostmine. Projektipartneriks oli xxx xxxxxxxx, kelle kohustuseks vastavalt ühisprojekti tegevuskavale olid rahvariided ja tantsuringi läbiviimine. Vastavalt kokkuleppele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx liikme xxxxxxxxxxxxxxx laste rahvariiete soetamise ja sellega seotud dokumentatsiooniga xxx xxxxxxxx juhatuse liige Ale Sprenk. Ale Sprenk andis xxxxxxxxxxxxxxx tema poolt xxxxxxxxxxxxxxx võltsitud hinnapakkumise ja arve 8 laste rahvariidekomplektile summas 2000 eurot. Teadmata, et tegelikult ei ole xxxxxxxxxxxxxx valmistanud laste rahvariideid, kandis xxxxxxxxxxxxx 22.02.2017 selle summa xxxxxxxxxxxxxxx ja allkirjastas 17.10.2017 maksetaotluse koos Ale Sprengi poolt esitatud võltsitud hinnapakkumise ja arvega ning edastas selle e-postiga xxxx-le. Kuna xxxx ametnikud polnud valeandmete esitamisest teadlikud, maksti xxxx 26.01.2018. a otsusega nr 13-6/136 xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx esitatud dokumentide alusel välja toetus summas 7286,06 eurot, sealhulgas 8 rahvariidekomplekti eest 1800 eurot, mis laekus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 31.01.2018. Seega pani Ale Sprenk toime

§ 210lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o pettuse teel soodustuse saamise.

Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde ning taotles Ale Sprengi süüditunnistamist ja karistamist

§ 299

lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, § 344 lg 1 järgi rahalise karistusega 70 päevamäära, § 345 lg 1 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära ja § 210 lg 2 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 200 päevamäära.

Kuna päevamäära suurus on 61 eurot, on see kokku 12 200 eurot.

1. Kohus teatas kannatanule xxxx-xxx toimumise aja ja koha ning kannatanu volitatud esindaja xxxxxxxxxxxxxxx kohtuistungil. Kannatanu esindaja ei avaldanud arvamust süüdistuse põhjendatuse ega süüdistatavale mõistetava karistuse kohta.
2. Süüdistatav Ale Sprenk kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru, kuid ei tunnistanud end süüdi. Ale Sprenk koostas 630-eurose arve (tl 28), kirjutas arvele „xxxxxxxxxxxxxxx“ ja sinna juurde oma allkirja, kuid ei kirjutanud arvele xxxxxxxxxxxxxxx ega tea, kes seda tegi. Ale Sprenk ei mäleta täpselt, kes viis arve xxxxxxxxxxxxx, kuid selleks on mitu võimalust. Kuna arve on arvutis tehtud, on kõige tõenäolisem, et Ale Sprenk saatis arve valla raamatupidamisse meili teel. Teine võimalus on, et arve viis sinna xxxxxxxxxxxxx Ale Sprenk ise. Arvete saatmine valla raamatupidamisse meiliga oli tavapärane. Arved, mis olid arvutis või tulid meiliga, läksid ka valda elektrooniliselt. Vallamajas oli postkast igale asutusele oma nimega, kuhu raamatupidaja printis arved välja, ja mingi aja tagant, kui asutuse juht käis vallamajas, siis ta allkirjastas need arved. Iga arve pärast ei käinud keegi kunagi vallamajas. 630-eurone arve on 2 komplekti naiste rahvariiete tikandite eest. Rahvariided olid mõeldud tantsurühmade saatjatele ja juhendajatele, kes läksid lastega laulu- ja tantsupeole. Esimesel korral saatsid lapsi Ale Sprenk ja xxxxxxxxxxx. Kokku maksid 2 komplekti naiste rahvariideid koos tikanditega 2630 eurot, millest 2000 eurot maksis xxxxxxxxxxxxxxxx 630 eurot xxxxxxx. Ale Sprenk koostas xxxxxxxxxxxxxxx ka xxxxx Külaseltsile 2000-eurose arve, kuid ei mäleta enam täpselt, kas ta kirjutas sinna „juhendajate rahvariided“ või „naiste rahvariided“. Kindlasti ei kirjutanud ta arvele „8 komplekti“. Pärast arve koostamist trükkis Ale Sprenk arve välja ja 4 see pidi kuidagi saama xxxxxxxxxxxxxxxxx. Ale Sprenk ei mäleta enam, millised arved
3. aastal täpselt välja nägid ja kas kriminaalasja materjali hulgas olev 2000-eurone arve erineb tema koostatud 2000-eurosest arvest üksnes koguse osas. Uurija ei näidanud Ale Sprengi 29.04.
4. a kahtlustatavana ülekuulamise käigus kumbagi arvet, mistõttu Ale Sprenk ei mäletanud kohtueelses menetluses, kas ta kinnitas 630-eurose arve või mitte. Rahvariiete eest pidi maksma kahest erinevast kohast puht majanduslikel kaalutlustel. xxxxxxxxxxxxx oli rahvariiete valmistamiseks 10 000 eurot, mida aasta alguses polnud kooli eelarvesse planeeritud, kuid Ale Sprenk küsis vallavanemalt rahvariiete jaoks raha sihtotstarbeliselt juurde ja kool sai selleks 10 000 eurot. Kuna oli väga suur soov teha ka juhendajatele ilusad riided, sest kõik lapsed said, siis 2630 eurot eelarvesse ei mahtunud. Kuna xxxxxxxxxxxxx, et xxxxxxxxxxxxxxxxxx 2000 eurot, mida saab selleks kasutada, tuli jaotus selline. xxxxxxxxxxxxxxxxxx huvi finantseerida rahvariiete ostu, sest tantsujuhid olid xxxxxxxxxxxxxxxx peale ühised ning õpetasid ka xxxxx lapsi. Kuna xxxxx kogukond tahtis toetada, tuli see pakkumine. Ale Sprenk tellis rahvariided xxxxxxxxxxxxxxxxx ütles talle, et maksmine toimub kahest kohast. xxxxxxxxxxxxxx vastas, et teda ei huvita, kust raha tuleb, peaasi et tuleb ja et ettemaksu on vaja. 630 eurot saigi ettemaksuks ja riided saadi kätte, kui kogu raha oli makstud. xxxxxxxxxxxxxx koostas lepingu ja Ale Sprenk palus tal teha ka arved, sest Ale Sprenk ei saanud ühe lepingu alusel ei saa kahest kohast maksta, kuid xxxxxxxxxxxxxx kordas üle, et teda ei huvita. Kui xxxxxxxxxxxxxxxxx raha tulnud, siis tal on ükskõik, kust see tuleb. xxxxxxxxxxxxxxx leping poleks raamatupidajatele sobinud, sest Ale Sprenk ei saanud seda pooleks jagada. Jutuajamine xxxxxxxxxxxxxxxxx nii, et xxxxxxxxxxxxxxx oli oluline, et ta raha saab. Tehku teised kuidas tahavad: jagagu, kuidas tahavad või tehku arved. Ale Sprenk sai xxxxxxxxxxxxxxxxx nr 2.12.2016 (tl 46), koostas lepingu alusel arved ja pani lepingu lepingute kausta, mis asus Ale Sprengi kabinetis. Ale Sprenk kirjutas 630-eurosele arvele „rahvariiete tikandid“, sest ta pidi mingi ettemaksu summa tegema ja tikanditest oli xxxxxxxxxxxxxxxxx palju juttu, mistõttu tundus see tol hetkel loogiline. Ale Sprenk ei tea, miks ta ei kirjutanud 630-eurosele arvele selgituseks „ettemaks“. Ale Sprenk koostas 630-eurose ja 2000-eurose arve xxxxxxxxxxxxxxx lepingu alusel, jagades summad ära suvaliselt, sest oli vaja ettemaksu. Selline jagamine tundus loogiline. Ale Sprenk ei pöördunud rahvariiete sooviga kellegi teise meistri poole, kelle käest ta oleks arved saanud, sest xxxxxxxxxxxxxx juba tegi neid rahvariideid ja keegi teine poleks saanud arveid koostada. Ale Sprengil oli xxxxxxxxxxxxxxxxx juttu, kui oli vaja teha esimest sissemakset ja selleks ajaks olid käed juba löödud. Leping vormistati riiete üleandmisel. Ale Sprenk kandis üht rahvariidekomplekti üks kord laulu- ja tantsupeol ning ülejäänud aja olid rahvariided Ale Sprengi kabinetis hoiul. Kui keegi tantsuõpetajatest vajas rahvariideid, siis ta võttis. Kui Ale Sprenk lahkus xxxxxxxxxxxxx kohalt, jäid rahvariided tema kabinetti. Ale Sprenk meenutas ära minnes õpetajatele, et rahvariided on nende kasutada. Ale Sprenk ei töötanud enam xxxxxxxxxxxxx, kui ühel hetkel ütles xxxxxxxxxxxx, et rahvariideid ei ole, ja küsis, kus need on. Seepeale helistas Ale Sprenk õpetajad läbi, et kelle käes rahvariided on, sai rahvariided kätte õpetajatelt xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx viis riided xxxxxxxxxxxxx. Ale Sprenk ei arvanud, et tal on pärast xxxxxxxxxxxxx lahkumist kohustus hakata õpetajaid läbi helistama, aga rahvariiete teema oli tema teema. Ale Sprenk arvas, et äkki kellelgi juhendajal on rahvariideid vaja. Sihtotstarbeliselt saadud 10 000 euro eest õmbles xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx 48 komplekti laste rahvariideid, mis maksid kokku ca 9000 eurot. Laste riideid hoiti xxxxxxxxxxxxx. Lisaks õmbles Ale Sprenk ise xxxxx lastele tasuta 8 komplekti rahvariideid. Kodu ei toetanud xxxxx laste elu ja kool pidi palju asju niimoodi ise tegema, et lapsed tunneksid 5 end teistega võrdselt. Kui xxxxxxx said kõik, siis xxxxx tegi ka xxxxx lastele, et neil oleks natukenegi maakonna tantsupeole tulles, et mõnelgi osalejal oleks rahvariided. xxxxx xxxx rahvatantsijate juhendaja oli xxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxx oli xxxxxxxxxxx, aga kuna lapsi oli palju, juhendasid ka xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx. xxxxx laste rahvariided on xxxxx xxxxxxxxxxx. Ale Sprenk õmbles ise xxxxx lastele rahvariided, sest oli Eesti 100 ja kuna Ale Sprenk võttis selle rahvariide projekti nii laialt käsile, otsustas ta, et ka xxxxx lapsed peaksid saama. Õmblemine on Ale Sprengi meelistegevus, mil ta puhkab. Ale Sprenk rääkis ka kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta õmbles xxxxx xxxx lastele rahvariided ja kus need rahvariided asuvad. Ale Sprenk õmbles rahvariided
5. aasta talvel paralleelselt samal ajal, kui õmmeldi xxxxxxxxxxxxx, et kevadeks kõik valmis saada, sest ka maakonnas olid erinevad üritused. xxxxx polnud tantsurühma kui sellist, kuid rahvariideid kasutati erinevatel üritustel, kui lapsed esinesid, laulsid ja lugesid luuletusi. Tantsuga esines ainult 8 last, sest enam-vähem ühevanuseid lapsi rohkem polnud. Ale Sprenk ei mäleta enam, kellele ta rääkis xxxxx xxxx lastele rahvariiete õmblemisest. Ale Sprenk polnud seotud projektiga „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“, kuid teadis sellest, sest xxxxxxxxxxxxx talle. Ale Sprenk ei mäleta enam täpselt, aga kui temaga oli millestki rääkida, siis ikka see, et xxxxxxxxxxxxxxxx juhendajate rahvariietega toetada ja külaseltsil oli 2000 eurot juba olemas. Nad lootsid lihtsalt, et saavad osa rahast tagasi. Samuti oli xxxxxxxxxxxxxxx projektiga seoses juttu laste rahvariietest. Palju võimalusi oli õhus, Ale Sprenk ja xxxxxxxxxxxxx erinevaid võimalusi ning xxxxxxxxxxxxx, et võib-olla saab rohkem raha ja siis saab ka lastele veel riideid. Ale Sprenk ei lugenud projektitaotlust läbi ega tea, milliseid dokumente sinna lisaks esitati ja kas üldse raha saadi. Ale Sprenk on xxxxxxxxxxxxx liige ja tema teada oli xxx xxxxxxxx projektis „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ lihtsalt partnerina kirjas, et projekt saaks üldse teostuda. Ale Sprenk ei tegelenud selle projektiga ega oska öelda, milline osa oli xxx-xxxxxxxxxxxx „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ puudutas huvitegevust väljaspool koole. xxxxxxxxxxxxx projekti ajal xxxxxxxxxxxxx arvutiõpetajana ja xxxxx xxxx samuti. Ale Sprenk oli sel ajal mõlema kooli direktor ja puutus xxxxxxxxxxxxxxx tööalaselt. Ale Sprenk ei esitanud xxxxxxxxxxxxxxx hinnapakkumist ega mäleta, et xxxxxxxxxxxxx, et mingit hinnapakkumist on vaja.
6. Ale Sprengi kaitsja Margus Kurm leidis, et süüditus pole põhjendatud, ja palus Ale Sprengi õigeks mõista. Kohtu seisukoht
7. Prokuröri avakõne järgi lähtub kogu Ale Sprengile etteheidetav tegevus ̶ 630-eurose arve võltsimine (

§ 299

lg 1 järgi), hinnapakkumise nr 2/12/2016 ja 2000-eurose arve võltsimine (

§ 344

lg 1 järgi), võltsitud dokumentide esitamine vastavalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxx-xxx § 345 lg 1 järgi) ning xxxxxxxxxxxx vahendina kasutades võltsitud dokumentide abil xxxx-lt 1800 euro saamine (

§ 210

lg 2 järgi) ̶ Ale Sprengi lõppeesmärgist soetada xxxxxxxxxxxxx rahvariiete jaoks mõeldud raha eest 2 komplekti naiste rahvariideid. Arvestades eelnevat, nõustub kohus prokuröriga, et praeguses asjas tuleb kõiki süüküsimust puudutavaid tõendeid analüüsida kogumis ühe tervikuna.

1. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx liige xxxxxxxxxxxxx 25.05.2016 (tl 85) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx-xxx projekti „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ raames toetuse saamiseks, kusjuures üks tegevus, mille jaoks 6 toetust sooviti, oli noortele rahvatantsijatele rahvariiete ostmine (tl 61, 64-65, 68, 74). Koostööprojekti partner oli xxxxxxxxxxxx, keda esindas juhatuse liige xxxxxxxxxxxxx 69 ja 77) ning rahvariiete ostmiseks taotleti toetust 2000 eurot (tl 75, 77 ja 84). Vastuseks xxxx 17.08.
2. a teatele puuduste kohta (tl 87), allkirjastasid toetuse taotluse 19.08.2016 nii xxxxxxxxxxxxx ka xxxxxxxxxxxxx 92). Samuti pole vaidlust selles, et xxxx peadirektori 26.09.
3. a otsusega nr 13-6/703 rahuldati kõnealune taotlus mh rahvariiete ostmise osas (tl 100-101). Seejärel esitas xxxxxxxxxxxxx 17.10.2017 xxxx-xxx (tl 102-104 ja 126), millele lisas kulude kandmist tõendavate dokumentidena muu hulgas xxxxxxxxxxxxxxxxxxx koostatud hinnapakkumise 8 komplekti laste rahvariiete kohta (tl 112), xxxxxxxxxxxxxxxxxxx koostatud arve 8 komplekti rahvariiete eest summas 2000 eurot (tl 109) ning maksekorralduse nr 104, mille järgi tasus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.02.2017 FIE xxxxxxxxxxxxxxxxx märgitud summa 2000 eurot (tl 114). xxxx peadirektori 26.01.
4. a otsusega nr 13-6/136 maksti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx toetust rahvariiete ostmise jaoks 1800 eurot (tl 128-131). Kohtu hinnangul nähtuvad eelkirjeldatud asjaolud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõttest, xxxxxxxxxxxxx antava projektitoetuse avaldusest ja selle lisadest, xxxx järelepärimisest, xxxx peadirektori otsustest ja maksetaotlusest koos lisadega. Ülal refereeritud tõendind ja lubatavad ja usaldusväärsed ning neile tuginedes loeb kohus eeltoodud asjaolud tuvastatuks.
5. Lisaks ei vaidle kohtumenetluse pooled ka selle üle, et Ale Sprenk töötas ajavahemikul 01.09.2014-16.06.2018 xxxxxxxxxxxxxxxxx ning oli süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal (s.o 02.12.2016-31.01.2018) ka xxxxx xxxx direktor ja xxxxxxxxxxxxx liige. Eeskätt on vaidluse all Ale Sprengi roll xxxx-xxx ostmisega seotud andmete esitamises ning see, kas Ale Sprenk võltsis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxx-xxx dokumendid (s.o 630eurose arve, hinnapakkumise nr 2/12/2016 ja 2000-eurose arve). Kohtu hinnangul tuleb Ale Sprenk talle esitatud süüdistuses osaliselt süüdi tunnistada.
6. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx antud ütluste kohaselt tellis Ale Sprenk temalt 2 komplekti xxxxx naiste rahvariideid, s.o ühe komplekti endale ja teise kunstilisele juhile. xxxxxxxxxxxxxx koostas rahvariiete kohta tellimus-lepingu, kus on kirjas õiged kuupäevad ja mõõdud. Ale Sprenk ja kunstiline juht andsid mõõdud kahekesi korraga ja käisid proovis ka kahekesi korraga. Rohkem dokumente xxxxxxxxxxxxxx ei koostanud, sest tal pole rohkem vaja. Tellimus-lepingus on kõik kirjas, muu hulgas kokkulepe ettemaksu kohta. xxxxxxxxxxxxxxx tingimus on, et töösse ei lähe enne, kui ettemaks on tehtud. Ettemaksu suurusest polnud juttu, sest peaasi oli, et midagi makstakse ette. xxxxxxxxxxxxxx ei tee muid arveid. Ettemaks on nii palju, kuidas teine pool arvab, et saab ette maksta. xxxxxxxxxxxxxx ei mäleta, kui suur ettemaks praegusel juhul oli. Rahvariiete eest maksti kahes jaos kahe erineva maksja poolt, kusjuures väiksema summa maksis xxxxxxx ja suurema summa xxxxx Külaselts. xxxxxxxxxxxxxxxx Ale Sprengiga arvetest juttu, sest xxxxxxxxxxxxxx ei koosta arvet. Kogu jutt on tellimus-lepingus kirjas. xxxxxxxxxxxxxx ei palunud, et Ale Sprenk koostaks talle mingi arve, sest xxxxxxxxxxxxxxxx seda vaja. xxxxxxxxxxxxxx pole näinud 630-eurost ega 2000eurost arvet (tl 28 ja 45) ning 630-eurosel arvel pole tema allkiri. xxxxxxxxxxxxxxx ta vist ei teinud xxxxx Külaseltsile hinnapakkumist, sest kohapeal arutati ära, kui palju miski maksab. xxxxxxxxxxxxxx sai aru, et rahvariideid tellitakse xxxxxxxxxxxxxxx, ning ta ei suhelnud xxxxx Külaseltsiga ega xxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxx ei teinud xxxxxxxxxxxxxxx hinnapakkumist. xxxxxxxxxxxxxx andis valmis riided üle Ale Sprengile. xxxxxxxxxxxxxxxx Ale Sprengiga ka sellest juttu, kes rahvariiete eest maksab. Kui tehti ülekanded, nägi xxxxxxxxxxxxxx, kes maksis. xxxxxxxxxxxxxxx oli tähtis, et ülekanded oleksid tehtud vajalikus mahus ja et ta saaks oma tööga valmis. xxxxxxxxxxxxxx ütles Ale Sprengile, et kui ülekanne on saabunud, saab riided kohe kätte. xxxxxxxxxxxxxx teeb tavaliselt kõik arvutiga, aga praegusel juhul koostas 7 lepingu käsitsi. Tal on ka arve blankett, aga ta kasutab seda vaid erandjuhul, nt kui ta viib rahvariided kuskile poodi müüki, sest siis on vaja. Aga muidu rahvariiete juures ei kasuta ja seda pole temalt nõutud ka. Kõik on jäänud rahule korraliku tellimus-lepinguga. Kriminaalasja materjali hulgas on xxxxxxxxxxxxxxx-saatelehe blankett (tl 50).
7. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx antud ütluste kohaselt oli Ale Sprenk 5 aastat kooli direktor, kus xxxxxxxxxxxxx, ja praegu on nad mõlemad xxxxxxxxxxxxx liikmed. xxxxxxxxxxxxx olnud xxxxxxxxxxxxx liige alates selle asutamisest
8. aastal. xxx xxxxxxxx osales
9. aastal koos xxxxx Külaseltsiga ühisprojektis, mille nime xxxxxxxxxxxxx mäleta, kuid see võis olla „Koostöös Eestis sajani!“. xxxxxxxxxxxxx projektis oli rahvariiete soetamine, tantsupeol käimine ja keraamikamaterjalide ostmine. xxxxxxxxxxxxx tea, milleks see ühisprojekt üldse oli, sest xxxxxxxxxxxxx tegelenud sellega, vaid oli projektis üksnes partner. xxxxxxxxxxxxx tea, mida see rahvariiete ostmine tähendas, sest tema ei tegelenud sellega. Rahvariiete ostuga tegeles Ale Sprenk. Kui ühisprojekti hakati tegema, siis xxxxxxxxxxxxxxx arutatud, et mida, kui palju ja kust kohast. xxxxxxxxxxxxx projekti
10. aastal xxxxxxxxxxxxx ja nägi ainult niipalju nagu oli projektis kirjas. Ta ei näinud projektile lisatud dokumente ega aruandeid, mis esitati raha väljamaksmiseks. Kuna oli tegemist tantsupeole minekuga, teadis xxxxxxxxxxxx, et jutt käib laste rahvariietest. xxxxxxxxxxxxx ühisprojekti ajal xxxxxxxxxxxxx ja kooli direktor oli Ale Sprenk.
11. aastal tulidki koolimajja laste rahvariided. xxxxxxxxxxxxx tea, mitu komplekti riideid oli, kuid räägiti, et 3 rühma jagu. xxxxxxxxxxxxx näinud arvet. Ta sai hiljem teada, et rühmas on 16 last ehk 3 rühma kokku on 48 last. Täiskasvanute riideid koolil polnud. xxxxxxxxxxxxx näinud, et Ale Sprenk või xxxxxxxxxxx oleks mõnel üritusel kandnud rahvariideid. xxxxxxxxxxxx ei kaasatud xxxsxxxxxxxxxx, kes konkreetselt rahvariiete teemaga tegeleb. xxxxxxxxxxxxxxxxx tegeles selle projektiga xxxxxxxxxxxxx ainult xxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxx, etxxxxxxxxxx on xxxxx xxxxxxxxxxx, millest xxxxxxxxxxxxx hiljem teada. xxxxxxxxxxxxx tea, mis rahvariided need olid, kes need tegi ja kas projekti „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“! alusel maksti toetust või mitte. xxxxxxxxxxxxx piirdus enam-vähem allkirja andmisega. xxxxxxxxxxxxx ka ühe vahearuande, et on soetatud rahvariided, kuid aruandele polnud ühtki dokumenti lisatud. Ta ei tea midagi projektitaotlusele ega aruannetele lisatud dokumentidest.
12. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx antud ütluste kohaselt puutus ta Ale Sprengiga kokku tööalaselt, sest xxxxxxxxxxx töötas xxxxxxxxxxxxx huvijuhi, rahvatantsuõpetaja, klassijuhataja ja noorsootöötajana.
13. aasta septembri alguses lahkus töölt. xxxxxxxxxxx juhendas huvijuhina ka tantsuringe. xxxxxxxxxxxxx tantsulast pääsesid
14. aasta tantsupeole, kuid neil polnud rahvariideid. Pärast seda, kui lapsed said kirja pandud ja nendega sai tööd tehtud, pöördus xxxxxxxxxxx koolijuhi Ale Sprengi poole, et lastel pole riideid ning äkki saab midagi välja mõelda, mis riietega saab. Ale Sprenk pakkus välja, et räägib vallavanemaga, ja teatas, et läbirääkimiste tulemusel on vald nõus toetama. See oli xxxxxxxxxxxxxx juhendajale väga hea uudis. Kõigile 48-le lapsele tegi riided xxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxx ei tea täpselt, kas vald rahastas laste rahvariiete ostu, sest ta ei tegelenud rahaasjade ja arvetega. Kui lastele said riided ära, ütles Ale Sprenk, et temal ja xxxxxxxxxxxxx ka olla rahvariided. Kui lapsed pääsevad tantsupeole, oleks tore, kui koolijuhil Ale Sprengil ja rahvatantsuõpetajal xxxxxxxxxxxxx ka riided. Täiskasvanute rahvariietega tegeles Ale Sprenk, kes otsis ka rahvariiete meistri. xxxxxxxxxxx käis meistri juures kahel korral kaasas. xxxxxxxxxxx ei tea meistri nime ega kes täiskasvanute rahvariiete eest tasus, sest ta ei tegelenud arvete ja rahaga. Ale Sprengiga oli niipalju juttu, et tasutakse projektirahast, aga xxxxxxxxxxx ei tea, millisest projektist täpsemalt. xxxxxxxxxxx teab ainult niipalju, et Ale Sprengi ja xxxxxxxxxxxxxxx mingist projektist juttu, et kirjutatakse projekti ja xxxxxxxxxxxxx, et sinna võiks kirjutada ka laste rahvariided sisse. xxxxxxxxxxxxxxx korra juttu ja xxxxxxxxxxx mõtles ka, et võiks 8 põhimõtteliselt panustada ja aidata. xxxxxxxxxxx tegi isegi niipalju algust, et guugeldas, otsis rahvariiete meistreid ja kui palju võib üks komplekt maksta, aga kuna 48 lapsega oli nii palju tööd, tundis xxxxxxxxxxx, et enam ei jaksa ja ta ei panustanud sellesse projekti. Seetõttu xxxxxxxxxxx ei tea, mida sinna täpselt kirjutati ja kuidas edasine käik kulges. xxxxxxxxxxxxxx, et ta kirjutaks sinna projekti laste rahvariiete poole pealt. xxxxxxxxxxxxx projektiga tegelemise ajal xxxxx xxxx õpetajana, aga käis ka xxxxxxx, kus aitas õpilasi arvutialaselt ja oli robootikaringi juhendaja. xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx projektist juttu, et selline plaan oli. Ale Sprenk ei osalenud projektiteemalistel jutuajamistel vist mitte alati, aga eks koolijuht ikka oli kursis, sest Ale Sprenk ja xxxxxxxxxxxxx vedasid seda. xxxxxxxxxxx arvab, et xxxxxxxxxxxxx Ale Sprenk ikka omavahel suhtlesid, aga xxxxxxxxxxx ei suhelnud eriti sel teemal. Ale Sprenk ja xxxxxxxxxxxxx, et projektile saadi rahastust 2000 eurot.
15. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx antud ütluste kohaselt töötab ta alates 01.08.2019 xxxxxxxxxxxxx. Ametisse astumisel võttis ta vallavanemalt inventuuriga üle kooli varad, kusjuures koolil olid rahvariietest arvel vaid laste rahvariided. Põhivara inventuuri väljatrükil polnud komplektide kogust numbriliselt välja toodud (tl 57), kuid ülelugemisel selgus, et kokku on 48 komplekti laste rahvariideid. Ülelugemisel osalesid ka xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx, kes mõlemad ütlesid, et kõik ei kuulu koolile, vaid 8 komplekti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Samuti näitas xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx arvet (tl 45), mille xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx
16. aasta suvel oma viimasel tööpäeval. xxxxxxxxxxxxx kooli majandusjuhatajana. Et teada saada, mitu komplekti rahvariideid peab koolil arvel olema, palus xxxxxxxxxxx arhiivist välja võtta rahvariiete soetusdokumendid, ja selgus, et nende dokumentide järgi on kool soetanud 48 komplekti laste rahvariideid. xxxxxxxxxxxxx seepeale küsimus, et kui xxxxxxx on 48 komplekti jaxxxxxxxxxx 8-le komplektile, siis kus on need 8 komplekti, mis peaksid olema xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx koolis hoiul. Samuti tekkis küsimus, sest väikevarades olid rahvariiete tikandid ostetud, aga arvel polnud koguseid ega ühikuid. Kui xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx, selgus, et viimane ei valmistanud laste komplekte, vaid 2 suurt komplekti. Lõpuks jäid kõik 48 komplekti xxxxxxx. xxxxxxxxxxxxx polnud täiskasvanute rahvariideid, vaid xxxxxxxxxxxxx need hiljem xxxxxxxxxxxx, selgitades, et sai need Ale Sprengilt.
17. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx antud ütluste kohaselt töötas ta
18. aasta detsembris xxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx koolide arvete tasumine toimus tol ajal nii, et tavaliselt olid siis paberarved. Raamatupidamise sise-eeskirja järgi asutuse juht kinnitas arved ja tõi raamatupidamisse, misjärel xxxxxxxxxxxxxx arved raamatupidamisprogrammi, teine raamatupidaja kontrollis kõik üle ja vald tasus arvel märgitud tähtajal arvetel märgitud summad. Arvete tasumiseks piisas asutuse juhi allkirjast, sest asutuse juht vastutab oma eelarve täitmise eest. Teine raamatupidaja kontrollib üle, kas arve on õigesti sisestatud, ei ole näpuvigu ja kas eelarves on arve tasumiseks raha. xxxxxxxxxxxxx oli kooli direktor, kes kinnitas arved. xxxxxxx arved tõid valda Ale Sprenk või majandusjuhataja. 630-eurone arve on kindlasti valla raamatupidamisele esitatud, sest raamatupidamise konteeringud on peal. xxxxxxxxxxxxxx mäleta, kes arve raamatupidamisele esitas, aga arvel on Ale Sprengi kinnitus. Kuna arvel on kirjas „xxxxxxxxxxxxxxx“ ja Ale Sprengi allkiri, oli selge, et see summa tasutakse xxxxxxxxxxxxx. Kuna oli teada, et 3 tantsurühma lähevad tantsupeole ja neile tehakse rahvariideid, pidas xxxxxxxxxxxxxx-eurost arvet üheks osaks laste rahvariiete maksumusest. 630-eurone arve läks põhivara hulka, sest see oli üks osa rahvariietest, ja kõik rahvariiete arved summeeriti. xxxxxxxxxxxxxxxx tekkinud kahtlust, et tegemist pole laste rahvariiete tikanditega, ja ta tasus 630-eurose arve. Teine raamatupidaja tegi põhivara arvestust ja sisestas vastavad andmed käsitsi ning raamatupidamisprogramm genereerib automaatselt 9 inventeerimisnimestiku (tl 57). xxxxxxxxxxxxxx tea, et xxxxxxx oleks tellinud ka täiskasvanute rahvariideid.
19. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tunnistajate ütlused lubatavad ja usaldusväärsed tõendid. Ale Sprengi ütlused on samuti lubatav tõend, kuid on vastuolus nimetatud tunnistajate ütlustega ja kohati ebaloogilised.
20. Esiteks väitis Ale Sprenk kohtuistungil, et ta ei tegelenud projektiga „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“, kuid teadis sellest, sest xxxxxxxxxxxxx talle. Ale Sprenk ei mäleta enam täpselt, millest ta xxxxxxxxxxxxxxx, aga kui oli millestki rääkida, siis ikka see, et xxxxxxxxxxxxxxxx juhendajate rahvariietega toetada ja külaseltsil oli 2000 eurot juba olemas. Ale Sprenk ei lugenud projektitaotlust läbi ega tea, milliseid dokumente sinna lisaks esitati ja kas raha üldse saadi. Kohus märgib, et kirjeldatud versioon on vastuolus tunnistajate xxx ja xxxxxxxxxxxxx. Nimelt selgitas xxxxxxxxxxxx, et xxxxxxxxxxxxx projektis „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ oli muu hulgas rahvariiete soetamine, kuid ta ei tea, mida see rahvariiete ostmine tähendas, sest rahvariiete ostuga tegeles Ale Sprenk. xxxxxxxxxxxxxxxxx tegeles projektiga ainult xxxxxxxxxxxx. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütles kohtuistungil omakorda, et kuna ta ei tegelnud rahaasjade ja arvetega, ei tea ta, kes tasus laste või täiskasvanute rahvariiete eest. Täiskasvanute rahvariiete tasumisest oli Ale Sprengiga niipalju juttu, et tasutakse projektirahast, aga xxxxxxxxxxx ei tea, millisest projektist täpsemalt. Sarnaselt xxxxxxxxxxxxxx avaldas ka xxxxxxxxxxx, et Ale Sprenk ja xxxxxxxxxxxxx projekti koos. Samuti ütlesid Ale Sprenk ja xxxxxxxxxxxxx Sxxxxxxx, et projektile saadi rahastust 2000 eurot. Eelnevast nähtuvalt oli xxxx ja xxxxxxxxxxxx kohaselt Ale Sprengi roll projektis „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ suurem kui Ale Sprengi versiooni järgi ning xxxxxxxxxxxx nähtuvalt teadis Ale Sprenk ka, et projektile saadi rahastust 2000 eurot.
21. Teiseks väitis Ale Sprenk kohtuistungil, et ta tellis 2 komplekti naiste rahvariideid xxxxxxxxxxxxxxxxx ütles talle, et maksmine toimub kahest kohast. Samuti palus Ale Sprenk, et xxxxxxxxxxxxxx koostaks arved, kuid xxxxxxxxxxxxxx ütles, et teda ei huvita. Kohus märgib, et kõnealune versioon on vastuolus tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx. Nimelt kinnitas xxxxxxxxxxxxxx, et tal polnud Ale Sprengiga arvetest juttu ja ta ei palunud ka, et Ale Sprenk koostaks tema nimel mingi arve, sest xxxxxxxxxxxxxxxx arveid vaja. Samuti polnud Ale Sprengiga juttu, kes rahvariiete eest maksab. Kui tehti ülekanded, nägi xxxxxxxxxxxxxx, et raha tuli kahest kohast.
22. Kolmandaks selgitas Ale Sprenk kohtu täpsustavatele küsimustele vastates, et ta ei pöördunud rahvariiete sooviga kellegi teise meistri poole, kelle käest ta oleks arved saanud, sest xxxxxxxxxxxxxx juba tegi rahvariideid ja keegi teine poleks saanud arveid koostada. Ale Sprengil oli xxxxxxxxxxxxxxxxx juttu, kui oli vaja teha esimest sissemakset ja selleks ajaks olid käed juba löödud. Leping vormistati riiete üleandmisel. Kohus märgib, et kirjeldatud selgitus on vastuolus nii xxxxxxxxxxxxxxx kui ka dokumentaalsete tõenditega. Nimelt ütles xxxxxxxxxxxxxx, et tema üks tingimus on, et töösse ei lähe enne, kui ettemaks on tehtud, ja riided saab kätte kohe, kui nende eest on tasutud. Kohus toob välja, et järelikult ei saanud xxxxxxxxxxxxxx enne ettemaksu saamist veel rahvariideid teha ja kui Ale Sprenk oleks tõepoolest soovinud naiste rahvariiete meistrilt arveid, oleks tal olnud järelikult suuremate raskusteta võimalik meistrit vahetada. Samuti oli xxxxxxxxxxxxxxx järgi rahvariiete kättesaamise eelduseks kogu summa tasumine. Arvestades, et 2000-eurosel arvel ja selle tasumist tõendaval 22.02.
23. a maksekorraldusel on märgitud xxxxxxxxxxxxxxx nr 2/12/2016 (vrd tl 45-46 ja 114), pidi kõnealune leping järelikult juba arvete maksmise ajal olemas olema ja seda ei koostatud alles rahvariiete üleandmisel 27.02.
24. 10
25. Kuigi kaitsja kritiseeris kohtuvaidlustes tunnistajate xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx usaldusväärust, siis kohus nende etteheidetega ei nõustu. Tõsi, xxxxxxxxxxxxxx ütles ristküsitluse käigus mõnel korral xxxxxxxxxxxxxxxxx Sulbi, kuid prokuröri täpsustavale küsimusele vastates kinnitas, et pidas silmas siiski xxxxx Külaseltsi, vabandas ja selgitas, et segadus tuli sellest, et ta on ka Sulbile rahvariideid teinud. Üheski muus detailis xxxxxxxxxxxxxx ei vääratanud. Kuna tunnistaja selgitas kohtuistungil arusaadavalt, miks ta ütles mõnel korral xxxxx asemel Sulbi, ei tekita ainuüksi see eksimus kohtu jaoks kahtlusi tunnistaja usaldusväärsuses. xxxxxxxxxxxxxx vastas kohtuistungil talle esitatud küsimustele selgelt ja konkreetselt ning sellises olukorras ei anna miski tõsiseltvõetavat alust arvata, et xxxxxxxxxxxxxx ei mäleta talle esitatud küsimustega seotud asjaolusid, sh seda, kas Ale Sprengiga oli juttu arvetest või arvete maksjatest.
26. Mis puutub tunnistaja xxxxxxxxxxxx, siis erinevalt kaitsjast ei näe kohus mingit alust arvata, et xxxxxxxxxxxxx tegelikult projektist „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ rohkem, kui ta kohtuistungil rääkis. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx kohaselt ütles xxxxxxxxxxxxx, et xxxxxxxxxxxxx olnud 48-st laste rahvariiete komplektist kuulub 8 komplekti xxxxxxxxxxxxxx, ja esitas xxxxxxxxxxxxxx väite tõendamiseks 2000-eurose arve (tl 45). Kohus märgib, et kuna xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx küsimuse laste rahvariiete kohta ja viis oma väidete tõendamiseks talle sama 2000-eurose arve, mis esitatud xxxx-le, lähtus xxxxxxxxxxxxx xxxx-xxx andmetest ega kaheldud nende andmete tegelikkusele vastavuses. Taolises olukorras ei viita miski sellele, et xxxxxxxxxxxxx rahvariietest midagi enamat kui ta kohtus avaldas. Samuti ütles xxxxxxxxxxxx, et kuigi ta allkirjastas projekti, ei näinud ta sellele lisatud dokumente. Kohus märgib, et see väide on kooskõlas ühisprojekti tegevuskava allkirjalehega, mille järgi allkirjastas xxxxxxxxxxxxx vaid ühe faili, s.o ühisprojekti tegevuskava (vrd tl 92 ja 99). xxxxxxxxxxxxx aga lisaks projektitoetuse avalduse koos kõigi lisadega (tl 85).
27. Kuigi xxxxxxxxxxxxx xxxx-xxx ühisprojekti tegevuskava ja vahearuande rahvariiete ostmise kohta ning oli seega xxxx-xxx esitamisega seotud, langevad tema ütlused kokku teiste tunnistajate, sh xxxxxxxxxxxx. Kuna xxxxxxxxxxxxxxx, xxx xxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx vähimatki motiivi ega huvi valeütlusi anda, on kõigi nimetatud tunnistajate (sh xxxxxxxxxxxxx) täies ulatuses usaldusväärsed.
28. Arvestades, et Ale Sprengi ütlused on vastuolus ülal analüüsitud tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõenditega ning Ale Sprenk ei osanud kohati oma käitumist kuidagi selgitada (nt miks ta ei kirjutanud 630-eurosele arvele „ettemaks“), loeb kohus Ale Sprengi ütlused ebausaldusväärseks tõendiks ja jätab selle tõendi otsuse tegemisel tervikuna kõrvale. Süüdistus

§ 299

lg 1 järgi 22.

§ 299

lg 1 järgi heidetakse Ale Sprengile ette, et ta koostas xxxxxxxxxxxxxxxxx, s.o ametiisikuna ajavahemikul 02.-08.12.2016 täpselt tuvastamata kuupäeval xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 630-eurose arve, kirjutas arvele xxxxxxxxxxxxxxx ja kuupäeva „1.12.2016“ ning kinnitas direktorina oma allkirjaga arve. Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et isegi juhul, kui Ale Sprenk ei kirjutanud arvele xxxxxxxxxxxxxxx ega kuupäeva, on tegemist siiski võltsimisega. Samuti sai Ale Sprenk tegelikkusele mittevastavat arvet koostada ja vallale esitada tänu oma ametiseisundile, sest ta töötas xxxxxxxxxxxxx ja kui eelarve seda võimaldas, piisas arve maksmiseks direktori kinnitusest. Ametialase võltsimisega on tegemist just seetõttu, et Ale Sprenk teadis direktorina arvet kinnitades, et arve ei vasta tegelikkusele. 11

1. Kohus nõustub prokuröri mõttekäiguga osaliselt. Nimelt on kõnealune arve koostatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx rahvariiete tikandite eest (tl 28) ning tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx kohaselt on 630-eurone arve kindlasti esitatud xxxxxxxxxxxxx ja selle on kinnitanud xxxxxxxxxxxxx Ale Sprenk. xxxxxxxxxxxxxx
2. aasta detsembris xxxxxxx pearaamatupidajana, sisestas arved raamatupidamisprogrammi, teine raamatupidaja kontrollis kõik üle ja xxxxxxx tasus arvetel märgitud tähtajal arvetel märgitud summad. 630-eurone arve tasuti xxxxxxxxxxxxx. Kohus märgib, et kuna xxxxxxxxxxxxxxx järgi ei koostanud ta kõnealust arvet ega palunud Ale Sprengil seda koostada, on arvel järelikult valeandmed arve koostaja kohta. Arvestades, et tellimus-lepingu nr 2.12.2016 kohaselt ei arvutanud xxxxxxxxxxxxxx rahvariiete tikandite maksumust eraldi (tl 46), on arvel valeandmed ka teenuse ja selle maksumuse kohta. xxxxxxxxxxxxxxx järgi maksti 630 eurot talle ettemaksuna 2 komplekti naiste rahvariiete valmistamise eest. Pidades silmas, et arvet ei koostanud xxxxxxxxxxxxxx ja arvel kajastatud tehingut ̶ xxxxxxxxxxxxxxx rahvariiete tikandite tegemist 630 euro eest ̶ tegelikult ei toimunud, nõustub kohus prokuröriga, et arve on võltsitud

§ 344mõttes.

Tegemist on materiaalse võltsimisega.

1. Kohtumenetluse pooled ei vaidle ka selle üle, et Ale Sprenk koostas kõnealuse 630-eurose arve ja kinnitas xxxxxxxxxxxxx selle arve. Kohus märgib, et kuna xxxxxxxxxxxxxx ei arvestanud rahvariiete tikandite maksumust eraldi, ei koostanud tikandite eest 630-eurost arvet ega palunud Ale Sprengil seda teha, teadis Ale Sprenk arve kinnitamisel, et arve on võltsitud ning tegelikult arvel kajastatud tehingut ei eksisteeri. Tegelikult oli 630 eurot ettemaks 2 komplekti täiskasvanute rahvariiete eest. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et Ale Sprenk võltsis kõnealuse arve tahtlikult, s.o otsese tahtlusega.
2. Nähtuvalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja Ale Sprengi vahel sõlmitud 01.09.
3. a töölepingust nr 66 asus Ale Sprenk alates 01.09.2014 tööle xxxxxxxxxxxxxxxxx (p 2.1) ja tema tööülesannete kirjeldus on näidatud ametijuhendis, mis on töölepingu lisa nr 1 (p 2.4) (tl 150151). Töölepingu tingimuste muutmisest nähtuvalt leppisid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja Ale Sprenk 31.08.2017 kokku, et Ale Sprenk asub alates 01.09.2017 tööle xxxxxxxxxxxxx (tl 152) ning et alates 01.01.2018 asendub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx (tl 153). xxxxx Vallavalitsuse 16.06.
4. a töölepingu ülesütlemise avalduse kohaselt ütles vallavalitsus 16.06.2018 erakorraliselt üles Ale Sprengiga 01.09.2014 sõlmitud töölepingu nr 66 (tl 154). Eelnevast tulenevalt töötas Ale Sprenk ajavahemikul 01.09.2014-16.06.2018 xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx. 26.

§ 288

lg 1 kohaselt on ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Tulenevalt korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 p-st 1 seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sh osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sh avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid. 27. Töölepingu nr 66 lisa nr 1 „Keskkooli direktori ametijuhend“ I osa p-de 2 ja 3 kohaselt juhib direktor kooli, kannab vastutust mh kooli rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele. Tulenevalt ametijuhendi II osa p-st 1.1 esindab direktor kooli suhtlemises teiste asutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega, sõlmib oma pädevuse piirides nendega lepinguid 12 ning teeb teisi tehinguid kooli eelarve piirides. Ametijuhendi II osa p 1.13 järgi koostab direktor kooli eelarveprojekti ning IV osa p 3 kohaselt vastutab direktor kinnitatud eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest (tl 157-159). Pidades silmas, et eelnevast tulenevalt oli Ale Sprengil xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx õigus ja kohustus kooli juhtimise käigus teha kooli nimel tehinguid ja võtta koolile varalisi kohustusi, oli tal järelikult ametiseisund korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 p 2 ja

§ 288lg 1 mõttes.

1. Erinevalt prokurörist leiab kohus aga, et Ale Sprenk ei kasutanud 630-eurose arve võltsimisel ära oma ametiseisundit ega tegutsenud ametiisikuna. Kuna tegelikkusele mittevastavaid arveid on põhimõtteliselt võimalik koostada igaühel ja ka samasuguse 630-eurose valeandmeid sisaldava arve oleks saanud koostada igaüks, ei eeldanud Ale Sprengi tegevus arve võltsimisel kooli direktorina töötamist. Näiteks oleks Ale Sprengi palvel võinud keegi kolmas isik võltsida xxxxxxxxxxxxxxx samasuguse 630-eurose arve, kusjuures selle arve õiguslik relevantsus oleks olnud täpselt sama.
2. Tõsi, lisaks 630-eurose arve võltsimisele kinnitas Ale Sprenk xxxxxxxxxxxxx teadlikult võltsitud arve, millele tuginedes tasus xxxxxxx raamatupidaja xxxxxxxxxxxxx arve, kuid kohtu hinnangul pole see Ale Sprengi tegevus käsitatav arve võltsimisena. Sisuliselt kiitis Ale Sprenk kooli direktorina arve kinnitamisega teadlikult heaks tegelikkusele mittevastava arve tasumise kooli eelarvest ja Ale Sprengi allkiri väljendab seega otsustust käsutada koolile eraldatud vara arvel märgitud viisil. Taoline otsus (olgugi, et teadlik) ei kujuta endast aga võltsimist, vaid direktori otsustusvõimu realiseerimist kooli vara üle. Kuna Ale Sprenk ei kasutanud 630-eurose arve võltsimisel ära oma ametiseisundit, ei vasta tema tegevus

§ 299

lg 1 objektiivsetele tunnustele ja teda pole võimalik

§ 299lg 1 järgi süüdi tunnistada.

1. Eeltoodud mõttekäiku ei muuda ka vaidlus selle üle, kas Ale Sprenk kirjutas 630-eurosele arvele xxxxxxxxxxxxxxx ja kuupäeva „1.12.2016“. Käekirjaekspertiisi aktis nr 20E-DK0022 avaldatud eksperdiarvamuse kohaselt „esineb viiteid“, et kõnealusel arvel oleva käsikirjalise teksti „xxxxxxxxxxxx.12.2016“ on kirjutanud Ale Sprenk (arvamuste skaalal aste 4) (tl 31). Ekspertiisiaktile lisatud arvamuste skaala järgi tähendab aste 4 võimalust, et Ale Sprenk kirjutas arvele nimetatud teksti. Esitatud materjalid võivad seada eksperdiuuringuteks mõned piirangud. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on „mõned kokkulangevused“. Lahkuminekuid leidub vähem. Tekstis/allkirjas esinevad kirjutajale iseloomulikud kokkulangevad käekirjatunnused ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid viitavad samale kirjutajale (tl 32).
2. Esiteks on ülal refereeritud ekspertiisiakt kohtu hinnangul lubatav tõend. Kuigi kaitsja leidis kohtumenetluse käigus, et eksperdiarvamuseni viinud mõttekäik pole täies ulatuses jälgitav, ja taotles KrMS § 109 alusel ekspertiisiakti sisu selgitamiseks eksperdi ülekuulamist, loobus kaitsja hiljem viimati märgitud taotlusest. Kohtu arvates kaotas kaitsja sellega ka õiguse tugineda eksperdiarvamuseni viinud mõttekäigu ebaselgusele. Olukorras, kus kohtumenetluse poolel tekib kahtlus eksperdiarvamuse selguses, näeb kriminaalmenetluse seadustik selle kahtluse kõrvaldamiseks ette võimaluse taotleda kohtus eksperdi ülekuulamist. Juhul, kui kohtumenetluse pool seda võimalust ei kasuta või loobub eksperdi ülekuulamise taotlusest, pole põhjust tema tõstatud kahtluste alusel ekspertiisiakti lubamatuks tõendiks tunnistada.
3. Samas ei piisa kohtu arvates ülal refereeritud eksperdiarvamusest, et tuvastada xxxxxxxxxxxxxxx ja kuupäeva kirjutamine Ale Sprengi poolt. Kohus luges Ale Sprengi ütlused ebausaldusväärseks tõendiks ja nõustub prokuröriga, et kuna tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx kohaselt piisas vallale esitatud arve tasumiseks asutuse juhi kinnitusest, polnud kellelgi teisel 13 pärast Ale Sprengi poolt võltsitud arve kinnitamist vähimatki põhjust või motiivi lisada arvele xxxxxxxxxxxxxxx või kuupäev. Seega pidi see tekst olema arvel juba siis, kui Ale Sprenk arve kinnitas. Eelnev ei tõenda aga, kas Ale Sprenk kirjutas xxxxxxxxxxxxxxx ja kuupäeva arvele ise või tegi seda keegi kolmas Ale Sprengi palvel. Nagu öeldud, pole sel vaidlusel kriminaalasja lahendamise seisukohalt ka määravat tähtsust. Ale Sprenk võltsis 630-eurose arve juba selle koostamisega. 33.

§ 299

lg 1 (ametialane võltsimine) on erinorm

§ 344lg 1 (dokumendi võltsimine) suhtes.

Erinevalt

§-st 344 näeb

§ 299

ette erisubjekti (ametiisik) ega eelda, et võltsitud dokumendi alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Ametialase võltsimisena on käsitatav iga dokumendile vastava kirjaliku akti järele- või ümbertegemine. Kuna Ale Sprenki süüdistatakse 630-eurose arve võltsimises

§ 299

lg 1 järgi, ei kirjeldata süüdistuses, kas, kellel ja milliseid õigusi oli kõnealuse arve alusel võimalik näilikult omandada või millistest kohustustest oli võimalik selle arve alusel näilikult vabaneda. 34. KrMS § 268 lg 5 kohaselt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Kohtu arvates on eelmises punktis märgitud asjaolud ̶ võltsitud dokumendi alusel näilikult omandatavad õigused või kohustused, millest võltsitud dokumendi abil näilikult vabanetakse ̶ Ale Sprengi süüditunnistamisel määravad. Kuna neid asjaolusid pole süüdistuses kirjeldatud ja prokurör ei käsitlenud neid ka suuliselt süüdistuskõnes, pole kohtul võimalik süüdistuse piiridest väljumata omal algatusel neid asjaolusid tuvastama asuda. Arvestades eelnevat, tuleb Ale Sprenk

§ 299lg 1 järgi 630-eurose arve võltsimises õigeks mõista.

Süüdistus

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 ja § 210 lg 2 järgi 35.

§ 344

lg 1 järgi süüdistatakse Ale Sprenki selles, et ta võltsis ajavahemikul 02.12.2016-22.02.2017 täpsemalt tuvastamata kuupäeval xxxxxxxxxxxxxxxxxxx hinnapakkumise nr 2/12/2016 8 komplekti laste rahvariiete kohta (tl 112) ja 2000-eurose arve (tl 45). Tegelikult ei valmistatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx rahvariideid, vaid Ale Sprengi tellimusel 2 komplekti naiste rahvariideid kogumaksumusega 2630 eurot.

§ 345

lg 1 järgi heidab prokurör Ale Sprengile ette, et ta esitas võltsitud 630-eurose arve 02.-08.12.2016 väljamakse tegemiseks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx osana xxxxxxxxxxxxxxxxx rahvatantsuringi jaoks soetatud 48 laste rahvariidekomplekti maksumusest. Samuti, et ta esitas võltsitud hinnapakkumise ja 2000-eurose arve xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx liikme xxxxxxxxxxxxx 17.10.2017 xxxx-xxx „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ raames toetuse saamiseks. Ning

§ 210

lg 2 järgi süüdistatakse Ale Sprenki selles, et ta esitas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx liikme xxxxxxxxxxxxx, viimase teadmatust ja usaldust ära kasutades xxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ raames xxxx-xxx saamiseks teadlikult võltsitud hinnapakkumise ja 2000-eurose arve. xxxx maksis 31.01.2018 xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx 8 rahvariidekomplekti eest 1800 eurot. Tegelikult ei valmistanud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx rahvariideid, vaid tegi Ale Sprengi tellimusel 2 komplekti naiste rahvariideid, ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx-lt alusetult 1800 eurot toetust.

1. Nagu öeldud, tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ja tellimus-lepingu nr 2.12.2016 kohaselt ei valmistanud xxxxxxxxxxxxxx Ale Sprengi tellimusel xxxxxxx laste rahvariideid, vaid 2 komplekti naiste rahvariideid. Samuti ütles xxxxxxxxxxxxxx, et ta ei koostanud tellimuslepingu nr 2.12.2016 alusel arveid, ei suhelnud xxxxxxxxxxxxxxx teinud talle hinnapakkumist. Tuginedes neile tõenditele, tuvastab kohus, et hinnapakkumine nr 2/12/2016 (tl 112) ja 2000eurone arve (tl 45) sisaldab sarnaselt 630-eurose arvega valeandmeid ja on samuti võltsitud. 14 Nimetatud dokumentidel on ebaõiged andmed dokumendi koostaja (xxxxxxxxxxxxxx) ja osutatud teenuse (8 komplekti laste rahvariiete valmistamise) kohta. Kohus tuvastas eelpool, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx liige xxxxxxxxxxxxx hinnapakkumise ja 2000-eurose arve xxxx-xxx xxxx maksis nende dokumentide alusel xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx 1800 eurot toetust.
2. Tulenevalt tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx esitati 630-eurone arve Ale Sprengi kinnitusega valla raamatupidamisse, xxxxxxxxxxxxxx arve raamatupidamisprogrammi ja tasus sellel märgitud summa. Kuna arvel on kirjas „xxxxxxxxxxxxxxx“ ja Ale Sprengi allkiri, oli selge, et see summa tasutakse xxxxxxxxxxxxx. Kuna oli teada, et 3 tantsurühma lähevad tantsupeole ja neile tehakse rahvariideid, pidas xxxxxxxxxxxxxx-eurost arvet üheks osaks laste rahvariiete maksumusest. 630-eurone arve läks kooli põhivara hulka, sest see oli üks osa rahvariietest, ja kõik rahvariiete arved summeeriti. xxxxxxxxxxxxxxxx tekkinud kahtlust, et tegemist pole laste rahvariiete tikanditega. xxxxxxxxxxxxxx tea, et xxxxxxx oleks tellinud ka täiskasvanute rahvariideid. Kohus tuvastas eelpool, et Ale Sprenk võltsis 630-eurose arve. Pidades silmas tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx, tuvastab kohus, et Ale Sprenk esitas kõnealuse võltsitud arve xxxxxxxxxxxxx ühe osana xxxxxxxxxxxxxxxxx 48 rahvariidekomplekti maksumusest.
3. Lisaks xxxxxxxxxxxxxxx, kel ei tekkinud kahtlust, et tegemist pole laste rahvariiete tikanditega, nähtub ka tunnistajana üle kuulatud xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx, et koolil polnud täiskasvanute rahvariideid ja kui seoses projektiga „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ räägiti rahvariietest, sai xxxxxxxxxxxxx, et jutt käib laste rahvariietest. Ning tunnistajana üle kuulatud xxxxxxxxxxxxx direktori xxxxxxxxxxxx kohaselt võttis ta ametisse astumisel inventuuriga üle kooli varad, kusjuures rahvariietest olid koolil vaid laste rahvariided. Põhivara inventuuri väljatrükil polnud komplektide kogust numbriliselt välja toodud, kuid ülelugemisel selgus, et kokku on 48 komplekti laste rahvariideid, mis asusid kõik koolimajas. Täiskasvanute rahvariideid polnud.
4. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt ei kajastunud 2 komplekti täiskasvanute rahvariideid xxxxxxxxxxxxx esitatud arvel ega xxxxxxxxxxxxx nimekirjas ja neid polnud ka 01.08.2019 xxxxxxxxxxxx astumisel koolimajas. Samuti ei teadnud täiskasvanute rahvariietest midagi kooli majandusjuhataja ega valla pearaamatupidaja, kes sisestas kooli direktori kinnitatud arved raamatupidamisprogrammi ja tasus sisestatud arved kooli eelarvest. Arvestades ülal toodut, nõustub kohus prokuröriga, et Ale Sprenk püüdis varjata 2 komplekti täiskasvanute rahvariiete ostmist ja olemasolu. Sel eesmärgil kirjutas Ale Sprenk 630-eurose arve selgituseks „ettemaks“ asemel „rahvariiete tikandid“, et jätta mulje nagu oleks 630 eurot üks osa 48 komplekti laste rahvariiete maksumusest. Mingit muud põhjust ei saanud selliseks tegevuseks olla, sest Ale Sprengil polnud soovi korral vähimatki takistust kirjutada arvele „ettemaks“. 40.

§ 345

lg 1 sätestab kuriteona teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Sarnaselt

§ 299

lg 1 järgi esitatud süüdistusega ei kirjeldata ka

345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, milliste õiguste omandamise või millistest kohustustest vabanemise eesmärgil esitas Ale Sprenk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võltsitud 630-eurose arve. Pidades silmas viimati märgitut, pole kohtul võimalik Ale Sprenki ka kõnealuses kuriteos süüdistuse piiridest väljumata süüdi tunnistada. Eelneva tõttu tuleb Ale Sprenk õigeks mõista

§ 345lg 1 järgi võltsitud 630eurose arve kasutamises.

1. Mis puudutab 2000-eurost arvet, siis pooled ei vaidle selle üle, et Ale Sprenk koostas xxxxxxxxxxxxxxx 2000-eurose arve, kuid Ale Sprengi ütluste kohaselt ei kirjutanud ta arvele „8 komplekti“, vaid „juhendajate rahvariided“ või „naiste rahvariided“. Seejärel trükkis Ale 15 Sprenk arve välja ja see pidi kuidagi saama xxxxxxxxxxxxxxxxx. Nagu öeldud, on Ale Sprengi ütlused kohtu arvates ebausaldusväärne tõend ja kohus neile ei tugine. Lisaks eelpool välja toodud vastuoludele märgib kohus esiteks, et Ale Sprengi versioon 2000-eurose arve koostamise kohta on vastuolus ka tema üldise käitumisega. Kuna Ale Sprenk püüdis mujal (s.o vallas ja koolis) varjata 2 komplekti täiskasvanute rahvariiete ostmist ja olemasolu, on sellise käitumisega vastuolus versioon, et ta avaldas õige teenuse (s.o täiskasvanute või juhendajate rahvariiete õmblemise) vaid ühes dokumendis ̶ xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx esitatud xxxxxxxxxxxxxxx koostatud 2000-eurosel arvel. Pidades silmas, et Ale Sprenk püüdis tegelikku teenust kõigi teiste eest varjata, polnud tal mingit mõistlikku põhjust vaid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxx jaoks tõtt avaldada.
2. Teiseks ilmneb 630-eurose ja 2000-eurose arve võrdlemisel, et mõlemad arved on äärmiselt sarnase kujundusega, kusjuures isegi tabelis on sama arv lahtreid ja ridasid (vrd tl 28 ja 45). Arvestades, et Ale Sprengi versiooni järgi trükkis ta 2000-eurose arve välja, misjärel pidi see kuidagi sattuma xxxxxxxxxxxxx, oleks järelikult xxxxxxxxxxxxx keegi kolmas tuvastamata isik pidanud Ale Sprengi koostatud 2000-eurose arve täpselt samamoodi (järgides isegi tabeli ridade ja lahtrite arvu) uuesti arvutisse trükkima ja muutma xxxx jaoks vaid teenuse nimetust ja kogust. Selliseks tegevuseks polnud ühtki mõistlikku põhjust. Kokkuvõtlikult tuleneb ülal analüüsitud tõenditest kogumis, et Ale Sprenk koostas ka kriminaaltoimikusse lisatud 2000-eurose arve. Ale Sprenk kajastas 630-eurosel arvel valla raamatupidamise jaoks valeandmeid xxxxxxxxxxxxxxxxx teenuse kohta, et jätta mulje nagu xxxxxxxxxxxxx tuleb xxxxxxxxxxxxxxxxx laste rahvariiete tikandite eest 630 eurot, ning kajastas 2000-eurosel arvel xxxx jaoks valeandmeid xxxxxxxxxxxxxxxxx teenuse kohta, et jätta mulje nagu tuli xxxxxxxxxxxxxxxxx 8 komplekti laste rahvariiete eest kokku 2000 eurot. Võltsitud 2000-eurone arve tekitas xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx näiliku aluse taotleda xxxx-lt toetust selle summa hüvitamiseks.
3. Kohtu hinnangul pani Ale Sprenk 2000-eurose võltsimisega toime

§ 344lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

Kuna ta teadis, et tal pole õigus xxxxxxxxxxxxxxx arvet koostada ja et xxxxxxxxxxxxxx ei valmistanud tellimus-lepingu nr 2.12.2016 alusel 8 komplekti rahvariideid, realiseeris Ale Sprenk

§ 344

lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo toime tahtlikult, tegutsedes otsese tahtlusega. Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, tuleb Ale Sprenk süüdi tunnistada

§ 344lg 1 järgi.

1. Kokkuvõtlikult tuleneb eelnevast, et Ale Sprenk tegeles
2. aasta lõpus ja
3. aasta alguses xxxxxxxxxxxxx nii 48 komplekti laste rahvariiete kui ka 2 komplekti täiskasvanute rahvariiete soetamisega, kusjuures ta pöördus kõigepealt laste rahvariiete jaoks kooli eelarvesse raha saamiseks xxxxxxx poole ning pärast 10 000 euro lisaraha saamist tellis 48 komplekti laste rahvariideid xxxxxxxxxxxxxxxx ja kinnitas direktorina laste rahvariiete arved, mille alusel valla raamatupidaja tasus kooli eelarvest arvetel märgitud summad. xxxxxxxxxxxxx tegeles Ale Sprenk hulgas kooli nimel nii rahvariiete tellimisega, lepingute sõlmimise kui ka koolile esitatud arvete kinnitamisega. Täiskasvanute rahvariided tellis Ale Sprenk xxxxxxxxxxxxxxx, kuid erinevalt laste rahvariietest ei teadnud xxxxxxxxxxxxx täiskasvanute rahvariiete tellimisest ega soetamisest teiste hulgas kooli majandusjuhataja xxxxxxxxxxxxx valla pearaamatupidaja xxxxxxxxxxxxx. Ka pärast Ale Sprengi ametist vabastamist tööle asunud xxxxxxxxxxxxx direktor kinnitas, et inventeerimisnimestiku ega raamatupidamise algdokumentide järgi polnud xxxxxxx täiskasvanute rahvariideid arvel. Varjamaks xxxxxxxxxxxxx ja eelarvest 2 komplekti täiskasvanute rahvariiete soetamist, võltsis Ale Sprenk xxxxxxxxxxxxxxx 630-eurose arve rahvariiete tikandite eest ja esitas selle osana laste rahvariiete maksumusest xxxxxxxxxxxxx. Arvestades, et Ale Sprenk tegeles
4. aasta laulu16 ja tantsupeoks rahvariiete soetamise käigus muu hulgas xxxxxxxxxxxxxxx arvete võltsimisega, et kindlustada laste rahvariiete eest tasumise varjus ka 2 komplekti täiskasvanute rahvariiete eest tasumine, tuvastab kohus, et Ale Sprenk võltsis ka xxxxxxxxxxxxxxx hinnapakkumise nr 2/12/
5. Nagu öeldud, lähtus kogu Ale Sprengi tegevus eesmärgist varjata täiskasvanute rahvariiete soetamist ja korraldada täiskasvanute rahvariiete eest tasumine osana laste rahvariiete maksumusest. Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, tuleb Ale Sprenk süüdi tunnistada

§ 344lg 1 järgi ka hinnapakkumise nr 2/12/2016 võltsimises.

Võltsitud hinnapakkumine tekitas sarnaselt 2000-eurose arvega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx näiliku aluse taotleda xxxx-lt toetust selle summa hüvitamiseks.

1. Vaatamata eelnevale, pole kohtu hinnangul võimalik tuvastada, et Ale Sprenk esitas võltsitud hinnapakkumise nr 2/12/2016 ja võltsitud 2000-eurose arve xxxx-xxx, s.o xxxxxxxxxxxxx ja usaldust ära kasutades. Kuigi xxxxxxxxxxxxx projekti „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ nii xxxxx kui ka xxxxxxxxxxxxx Ale Sprengi alluvuses, ei anna see alust arvata, et Ale Sprenk hoidis xxxxxxxxxxxx hinnapakkumise ja 2000-eurose arve tegelikkusele mittevastavuse osas teadmatuses. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx kohaselt oli tal rahvariietega seoses projektist juttu nii Ale Sprengi kui ka xxxxxxxxxxxxxxx mõlemad ütlesid xxx Sxxxxxxx, et projektile saadi rahastust 2000 eurot. Ale Sprenk ja xxxxxxxxxxxxx projekti koos. Samuti nähtub tunnistaja xxxxxxxxxxxxx, et ta sai hiljem xxxxxxxxxxxx teada, et xxxlexxxxxxxxxx rahvariided asuvad xxxxx xxxxxxxxxxx. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et Ale Sprenk ja xxxxxxxxxxxxx koos projektiga „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“, teadsid projekti käigust ja tulemustest teistest rohkem ning informeerisid teisi nendest asjaoludest. Ülal toodust ei tulene aga mingit teavet Ale Sprengi ja xxxxxxxxxxxxx suhtluse ega kooskõlastuste kohta.
2. Süüdistusakti kohaselt soovib prokuratuur tõendada Ale Sprengi rolli xxxx-lt toetuse taotlemises eeskätt tunnistaja xxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxx kohtus KrMS § 71 lg 2 p 1 alusel ütluste andmisest, sest leidis, et ütlused võivad süüteo toimepanemises süüstada teda ennast. Riigikohus on selgitanud, et seda, kas tunnistajal, kes KrMS § 71 lg 2 p-le 1 tuginedes keeldub ütlusi andmast, on selliseks keeldumiseks ka tegelikult alust, saab lõplikult otsustada üksnes kriminaalmenetluses, milles lahendatakse küsimust, kas ütluste andmisest keeldunut tuleb

§ 318järgi karistada.

Kohus võib küll teha tunnistajale ettepaneku selgitada, miks viimane arvab, et ütluste andmine teda süüstaks, ja väljendada seisukohta, kas tunnistaja põhjendus on piisav, välistamaks seda, et kohus esitab tunnistaja vastu

§ 318tunnustel kuriteokaebuse.

Kohtul puudub aga võimalus tunnistajalt sellise põhjenduse esitamist nõuda. Samuti ei saa kohus kohustada tunnistajat ütlusi andma, kui tunnistaja põhjendus ütluste andmisest keeldumise aluse kohta ei ole kohtu hinnangul veenev, kuid tunnistaja ei soostu vaatamata kohtu sellisele seisukohale ütlusi andma (RKKKo 3-1-1-90-14, p 52).

1. Pärast seda, kui xxxxxxxxxxxxx kohtus ütluste andmisest, võttis kohus prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p-le 2 tuginedes vastu xxxxxxxxxxxxx kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlused. Kuigi kaitsja vaidlustas nii enne ütluste tõendina vastuvõtmist kui ka hiljem kaitsekõnes xxxxxxxxxxxxx menetluses antud ütluste lubatavust, jääb kohus oma seisukoha juurde ja leiab, et tunnistaja ütluste vastuvõtmine KrMS § 291 lg 1 p 2 ning lg 3 alusel on põhjendatud.
2. KrMS § 291 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. KrMS § 291 lg 3 järgi võib kohus sama paragrahvi
3. lõike punktides 1–3 sätestatud juhtudel erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi 17 usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks; 3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid; 4) ütlused on saadud isiku vahetul või audio-videosalvestatud kaugülekuulamisel.
4. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis ei hinnata mitte ütluste sisu, vaid üldisemalt ütluste andmise asjaolusid ja tunnistaja isikut. Sellel etapil ei nõuta ütluste usaldusväärsuse positiivset tuvastatust, vaid üksnes seda, et puuduks esialgne alus kahelda tõendi usaldusväärsuses (RKKKo 1-16-7179, p 11). Kõnealune säte ei eelda siiski ütluste andja mingit erilist usaldusväärsust, võrreldes tavalise tunnistajaga. Kuigi kriminaalasja lahendamisel ei saa jätta arvestamata vastava isiku menetlusseisundit ja sellest lähtuvaid huvisid, ei pruugi isiku varasem süüdimõistmine samas teos (nn endine kaaskahtlustatav või -süüdistatav) iseenesest ja alati tähendada, et ta oleks tunnistajana ebausaldusväärne. Kaaskohtualuse ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega (RKKKo 3-1-1-89-12, p 15-16). Kohtupraktikas on KrMS § 291 lg 3 p-s 1 sätestatud kriteerium loetud täidetuks nt kohtumenetluses ütluste andmisest keeldunud kannatanu (RKKKo 1-16-7179, p 10-11), aga ka enne kohtumenetlust surnud kaaskahtlustatava (RKKKo 1-17-11682, p 22) puhul. Arvestades eelnevat, ei nõustu kohus kaitsjaga, et xxxxxxxxxxxxx menetluses antud ütlused on lubamatu tõend ainuüksi põhjusel, et erinevalt kohtueelsest menetlusest keeldus tunnistaja kohtus ütluste andmisest. Kohtus ütluste andmisest keeldumine on KrMS § 291 lg 1 p 2 aktualiseerumise vältimatu eeldus ega saa samaaegselt kohtueelses menetluses antud ütluste tõendina kasutamist välistada. Selline seisukoht muudaks KrMS § 291 lg 1 p 2 sisutuks.
5. Samuti ei nõustu kohus kaitsjaga selles, et otsustades KrMS § 291 lg 3 p 1 alusel tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmise, peab kohus hindama aprioorselt tunnistaja usaldusväärsust. Nimelt on Riigikohus selgitanud sedagi, et ka KrMS § 291 alusel vastuvõetud ütlused peavad alluma hiljem sisulisele hindamisele ja kohus võib tunnistada need tõendite hindamise tulemina siiski ebausaldusväärseks (RKKKo 3-1-1-89-12, p 15). Samuti sätestab KrMS § 61 lg 1 otsesõnu, et ühelgi tõendil pole ette kindlaksmääratud jõudu. Järelikult ei tingi xxxxxxxxxxxxx lubamatust ka see, et ta esitas vahetult valeandmeid sisaldavad dokumendid xxxx-le. Teadmata xxxxxxxxxxxxx menetluses antud ütluste sisu, ei sea nimetatud asjaolu eraldiseisvalt kuidagi kahtluse alla tema usaldusväärsust ega tekita kahtlusi ütluste andmise asjaoludes või tema isikus. Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul täidetud KrMS § 291 lg 3 p-s 1 sätestatud tingimus xxxxxxxxxxxxx menetluses antud ütluste vastuvõtmiseks.
6. Samuti on täidetud KrMS § 391 lg 3 p-s 2 sätestatud nõue. Arvestades, et teiste tunnistajate ütluste kohaselt tegelesid Ale Sprenk ja xxxxxxxxxxxxx projektiga „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“!, on Ale Sprengi täpne roll selle projekti raames xxxx-xxx esitamises tema süüküsimuse lahendamisel

§ 210lg 2 järgi oluline asjaolu.

Viimati nimetatust sõltub Ale Sprengi ja xxxxxxxxxxxxx ning nende tegude karistusõiguslik hinnang.

1. Viimaks on Riigikohus leidnud, et KrMS § 291 lg 3 p 3 ei eelda küsitlemisvõimalust (RKKKo 1-16-7179, p 11, RKKKo 3-1-1-24-13, p 14.4 ja RKKKo 3-1-1-89-12, p 18). Küllaldane võimalus esitada ütlustele omapoolseid vastuväiteid on täidetud nt juhul, kui on võimalik vaidlustada ütluste usaldusväärsust (RKKKo 3-1-1-64-13, p 11.4). Vajadusel peab kohus vastuväidete esitamiseks võimaldama süüdistatavale ja kaitsjale lisaaega või lubama uute tõendite esitamist. Kuigi vastuväidete esitamise kaudu ei realiseeru konfrontatsiooniõigus vahetult, saab selle eesmärk olla siiski tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine ja neid ümberlükkavate tõendite esitamise võimalus (RKKKo 3-1-1-89-12, p 17). Kohtu arvates 18 on täidetud ka see tingimus. Kaitsja ja süüdistatav teavad xxxxxxxxxxxxx menetluses antud ütluste sisu ning soovi korral oli neil põhimõtteliselt võimalik esitada kohtule tunnistaja ütlustele vastuväiteid, sh tõendeid, mis on vastuolus tunnistaja väidetega või seavad tema ütluste sisu usaldusväärsuse muul viisil kahtluse alla. Asjaolu, et tunnistaja usaldusväärsust kummutavaid tõendeid lihtsalt pole, ei välista tunnistaja ütluste lubatavust.
2. xxxxxxxxxxxxx.01.
3. a tunnistajana antud ütluste kohaselt tegeles rahvariietega xxxxxxx ja Ale Sprenk, kes pidi selle teemaga toimetama ja tooma xxxxxxxxxxxxxxx vajalikud dokumendid. Ale Sprenk tõigi kõik vajalikud dokumendid, samuti arve 8 komplekti laste rahvariiete kohta. Ale Sprenk ajas asju rahvariiete õmblejaga ja tõi xxxxxxxxxxxxxxx arve. xxxxxxxxxxxxx kontrollinud Ale Sprengi toodud dokumente ega rahvariiete soetamist. Ta usaldas Ale Sprenki, tal oli Ale Sprengi toodud arve ja ta ei näinud vajadust midagi üle kontrollida. xxxxxxxxxxxxx tea midagi xxxxxxx asjadest ega 2-st naiste rahvariiete komplektist (tl 53-56).
4. KrMS § 15 lg 3 kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Vaatamata asjaolule, et xxxxxxxxxxxxx menetluses antud ütlustest nähtuvalt tõi Ale Sprenk talle kõik rahvariiete ostuga seotud dokumendid ja xxxxxxxxxxxxx kontrollinud Ale Sprengi tegevust üle (s.o Ale Sprengil oli xxxx-xxx esitamises kandev roll), pole kohtul võimalik KrMS § 15 lg-s 3 sätestatut arvestades ainuüksi ega valdavas ulatuses sellele tõendile tuginedes Ale Sprenki süüdi tunnistada. Nagu eelpool öeldud, ei nähtu muudest kohtus uuritud tõenditest otsest ega kaudset teavet Ale Sprengi ja xxxxxxxxxxxxx kokkulepete ega rollijaotuse kohta. Seega pole võimalik Ale Sprengile vahendlikku täideviimist omistada.
5. Eeltoodu ei välista aga Ale Sprengi süüditunnistamist

§ 345

lg 1 järgi xxxx-xxx dokumentide esitamises ja

§ 210lg 2 järgi pettuse teel xxxx-lt 1800 euro toetuse saamises.

Nimelt puudutavad xxxxxxxxxxxxx tema teadlikkust rahvariiete ostmise ja xxxx-xxx dokumentide kohta. Nimetatud tõendi kasutamise keeld välistab Ale Sprengile vahendliku täideviimise omistamise, kuid ei takista tema süüditunnistamist kaastäideviimise vormis. Kohus tuvastas ülal pool, et Ale Sprenk võltsis 2000-eurose arve ja hinnapakkumise eesmärgiga varjata 2 täiskasvanute rahvariiete komplekti soetamist ning tekitas nende dokumentide võltsimisega xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx näiliku aluse taotleda xxxx-lt toetust 2000 euro hüvitamiseks. xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võltsitud dokumendid koos maksetaotlusega xxxx-xxx valeandmetele tuginedes maksis xxxx xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx alusetult toetust 1800 eurot. 56. Kuna Ale Sprenk võltsis xxxx-xxx arve ja hinnapakkumise, teadis ta järelikult, et taotletav toetus pole mõeldud täiskasvanute rahvariiete soetamiseks. Vastasel juhul poleks olnud mingit takistust kajastada arves õigeid andmeid xxxxxxxxxxxxxxx teenuse kohta. Pidades silmas, et tunnistajate ütluste kohaselt vedasid Ale Sprenk ja xxxxxxxxxxxxx projektiga „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“, teadsid projekti käigust ja tulemustest teistest rohkem ning informeerisid teisi nendest asjaoludest, oli Ale Sprengi roll xxxx-xxx esitamises xxxxxxxxxxxxx võrdväärne. Seega vastab Ale Sprengi ja xxxxxxxxxxxxx tegevus

§ 210lg 2 objektiivsetele tunnustele.

57. Arvestades, et Ale Sprenk võltsis hinnapakkumise ja 2000-eurose arve ning edastas need xxxx-xxx xxxxxxxxxxxx, realiseeris ta

§ 315lg 1 ja § 210 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastavad teod tahtlikult.

Kuna õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, tuleb Ale Sprenk

§ 315lg 1 ja § 210 lg 2 järgi süüdi tunnistada.

19 Karistus 58.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 59.

§ 344

lg 1 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.

§ 345lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

Ning

§ 210lg 2 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

Kohtu arvates on võimalik karistada Ale Sprenki rahalise karistusega.

§ 44lg 1 järgi võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära.

Kõikide eriosa sätete sanktsiooni keskmine määr, mille järgi Ale Sprenk süüdi tunnistati, on järelikult 265 päevamäära.

§ 44

lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aastatulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Nähtuvalt teatises kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta oli Ale Sprengi keskmise päevasissetuleku suurus 2018. aastal 61,27 eurot (tl 161). Kuna

§ 44

lg 4 kohaselt väljendatakse päevamäära suurus 10 sendi täpsusega, on Ale Sprengi päevamäära suurus 61,20 eurot.

1. Asudes analüüsima Ale Sprengi süü suurust, märgib kohus, et Ale Sprenk võltsis ja esitas xxxx-xxx võltsitud dokumenti, s.o hinnapakkumise ja 2000-eurose arve. Pettuse tõttu maksis xxxx xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx alusetult 1800 eurot toetust. Kohus leiab, et Ale Sprenk tegutses kõikide kuritegude toimepanemisel sooviga varjata laste rahvariiete soetamiseks mõeldud raha eest 2 komplekti täiskasvanute rahvariiete soetamist. Ale Sprenk ja xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx kandsid toetusega saadud rahvariideid ühel korral, saates xxxxxxxxxxxxx
2. aasta laulu- ja tantsupeol. Pidades silmas eelnevat, leiab kohus, et Ale Sprengi süü on üsna väike. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
3. Seoses eripreventiivsete kaalutlustega märgib kohus, et Ale Sprengi karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal 1 kehtiv kriminaalkaristus. Täpsemalt tunnistati Ale Sprenk Tartu Maakohtu 19.03.
4. a otsusega nr 1-19-5194 süüdi

§ 3001

lg 1 järgi ning teda karistati 6-kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 73alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Katseaeg lõppes 19.03.2021 (tl 160). Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on praeguses asjas etteheidetavate tegude toimepanemisest (s.o 02.12.2016-31.01.2018) möödunud ca 4-5 aastat ning Ale Sprenk pole vahepeal uusi kuritegusid toime pannud. Ka üldpreventiivsed kriteeriumid ei nõua Ale Sprengile raske karistuse mõistmist. 62. Lähtudes ülal toodud asjaoludest kogumis, tuleb Ale Sprenki karistada

§ 210

lg 2 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära (s.o 6120 eurot),

§ 344

lg 1 järgi rahalise karistusega 70 päevamäära (s.o 4284 eurot) ja

§ 345

lg 1 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära (s.o 3672 eurot).

§ 64

lg 1 alusel tuleb Ale Sprengile mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 150 päevamäära (s.o 9180 eurot). 63.

§ 73

lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi 20 kohaldamata. Pidades silmas Ale Sprengi kuritegusid, tema isikut ja kuritegude toimepanemisest möödunud pikka ajavahemikku, on

§ 73kohaldamine põhjendatud.

Kohus jätab Ale Sprengile mõistetud rahalise karistuse

§ 73lg 1 alusel 1-aastase katseajaga tingimisi kohaldamata. Kriminaalmenetluse kulud 64. Kr

MS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 järgi hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega (p 1), riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise tekkinud kulud (p 3); ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9).

1. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kuna Ale Sprenk tunnistati süüdi teise astme kuritegudes, on sundraha suurus 876 eurot (1,5 x 584 = 876). Õienditest ekspertiisi maksumuse kohta nähtub, et kahe käekirjaekspertiisi hind kokku on 846 (282+564=846) eurot (tl 35 ja 43).
2. Ale Sprengi valitud kaitsja esitas kohtule taotluse mõista Eesti Vabariigilt Ale Sprengi kasuks välja kaitsjatasu 4200 eurot, sõidukulu suunal Brüssel-Tallinn-Brüssel 2 korda kokku 765,78 eurot, sõidukulu suunal Tallinn-Võru-Tallinn 3 korda kokku 450 eurot ja Covid-19 testi kulud 2 korda kokku 142,40 eurot. Kaitsja tunnihind on 120 eurot ja ta kulutas Ale Sprengi kaitsmiseks kokku 35 tundi. Kaitsjaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt peab Ale Sprenk tasuma kaitsja töötasu ainult õigeksmõistmise korral ja ulatuses, milles kohus otsustab kaitsjatasu hüvitada. Taotlusele on lisatud tööaja arvestus ja kulude kandmist tõendavad dokumendid.
3. Kohtu hinnangul on kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega ja taotluse lisas märgitud toimingud on Ale Sprengi kaitsmiseks vajalikud. Seega on valitud kaitsja tasu 4200 eurot mõistliku suurusega. Samuti on kaitsjal kohtumenetluses osalemisega seoses tekkinud kulud põhjendatud.
4. Prokuratuur süüdistab Ale Sprenki

§ 299

lg 1 järgi 630-eurose arve võltsimises,

§ 344

lg 1 järgi hinnapakkumise nr 2/12/2016 ja 2000-eurose arve võltsimises,

§ 345

lg 1 järgi kõigi nimetatud dokumentide kasutamises ning

§ 210lg 2 järgi pettuse teel xxxx-lt 1800-eurose toetuse saamises.

Kohus mõistis Ale Sprengi õigeks

§ 299lg 1 järgi ja § 345 lg 1 järgi 630-eurose arve võltsimises ja kasutamises.

Seejärel tunnistas kohus Ale Sprengi süüdi

§ 344

lg 1 järgi hinnapakkumise ja 2000-eurose arve võltsimises,

§ 345

lg 1 järgi nende dokumentide kasutamises ning

§ 210lg 2 järgi pettuse teel xxxx-lt 1800-eurose toetuse saamises.

1. Riigikohus on selgitanud, et isiku osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (viimati RKKKo 1-18-10100, p 11). Arvestades, et Ale Sprenki süüdistati 3 dokumendi võltsimises ja kasutamises ning xxxx-lt pettuse teel 1800 euro saamises ja kohus mõistis Ale Sprengi õigeks 1 dokumendi võltsimises ja kasutamises, tuleb Ale Sprengile tema osalise õigeksmõistmise tõttu hüvitada valitud kaitsja 21 tasu 1050 eurot. See summa tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Ale Sprengi kasuks välja mõista.
2. Pidades silmas, et kõigil kohtuistungitel arutati kogu Ale Sprengile esitatud süüdistust, ei tingi Ale Sprengi osaline õigeksmõistmine kaitsja sõidukulude hüvitamist. Samas on kaitsjal õigus, et kuigi algselt planeeris kohus arutada kriminaalasja 08.,
3. ja 10.06.
4. a istungitel, lükkas kohus 10.06.
5. a istungi kaitsjast ja süüdistatavast mitte sõltuvate asjaolude tõttu ootamatult edasi 16.06.
6. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hüvitada Ale Sprengile 16.06.
7. a kohtuistungi osalemisega tekkinud valitud kaitsja sõidukulud 703,53 eurot. Ka see summa tuleb Eesti Vabariigilt Ale Sprengi kasuks välja mõista. Kokku tuleb Ale Sprengile seega hüvitada 1753,53 (1050+703,53=1753,53) eurot. Ülejäänud kaitsja sõidukulu 654,65 eurot tuleb jätta Ale Sprengi kanda.
8. Kuna Ale Sprenk tunnistati süüdi teise astme kuritegudes, tuleb temalt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista sundraha 876 eurot. Arvestades, et kohtuistungil ei esitatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas kohtule eraldi taotlusi, tuleb Ale Sprengil see menetluskulu KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tasuda ühe