← Eesti

1-18-3913/47

Obsah (5)§ 184§ 424§ 64§ 76§ 68

1-18-3913 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-3913 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk In

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384, 387 kohus määrab: Jätta Vladimir Šlokun tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata Narva Esimesele Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vladimir Šlokunile osutatud riigi õigusabi eest 114 eurot (sh käibemaks). KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Vladimir Šlokunilt Eesti Vabariigi kasuks välja osutatud riigi õigusabi eest 114 eurot, mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr 1

(6)1-18-3913 EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700045073 ning selgitus „Vladimir Šlokun, 1-18-3913, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse ärakiri edastada Vladimir Šlokunile, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 04.09.2018. a otsusega tunnistati V. Šlokun süüdi

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 424

lg 1 järgi ning talle mõisteti

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat, 4 kuud ja 20 päeva vangistust.

§ 76

lg 8, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.08.2013. a kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra ning V. Šlokunile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 2 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 21.06.2017 kuni 22.06.2017, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Viru Maakohtu kohtuotsus jõustus 20.09.

  1. Karistuse kandmise algus oli 22.10.2018 ja lõpp on 22.10.
  3. Viru Vangla esitas 22.02.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Šlokuni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tuginedes V. Šlokuni isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla V. Šlokuni tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
  4. 23.02.2022 kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, V. Šlokuni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  5. Kinnipeetav V. Šlokun kinnitas 2.03.2022 toimunud kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vangla koostatud iseloomustusega on tutvunud. V. Šlokuni selgituste kohaselt on ta pärast
  6. aprillis kaalutud ennetähtaegse vabastamise arutamist liitunud programmiga „Sütik“, kohtub regulaarselt tugiisikuga, teeb tööd enda kallal ja jätkab seda ka pärast vabanemist, kuna saab aru, et suur töö on veel ees ja tahab muutuda paremuse suunas. Süüdimõistetu märkis, et talle anti päev enne kohtuistungit vangla administratsiooni poolt nõusolek avavanglasse üleminekuks. V. Šlokun rääkis, et käesoleval ajal ei saa vangla võimaldada talle tööd, sest tööandjal on tekkinud raskusi ja alates 2.01.2022 ollakse peaaegu terve tsehhiga reservis ja millal tuleb töö, pole teada. Süüdimõistetul ei ole seega võimalust maksta hagisid. Kuigi V. Šlokun ei ole esimest korda vangistuses, siis alles nüüd, selle vangistuse ajal hindas ta ümber oma väärtuseid, tuues välja, et tal ei olnud enne viimast vanglast vabanemist lapsi. Siiski, olenemata sellest, et kriminaalhooldusel viibides olid tal juba lapsed, 2

(6)1-18-3913 pani ta
  1. aastal toime uue narkokuriteo, põhjendades seda narkootikumide tarvitamisega ja jälle vanglasse sattumise mitte teadvustamisega. Eelmisel korral viibis ta vanglas 3 aastat ja 5 kuud ning vabaduses ilma narkootilisi aineid tarvitamata suutis olla ligikaudu aasta, kuid hakkas uuesti narkootilisi aineid tarvitama, sest kohtus vanade tuttavatega ja seltskonnas pakuti. Lisaks narkootiliste ainete tarvitamisele tegeles ta ka nende edasimüügiga, et saada raha enda tarbeks narkootilise aine soetamiseks. Samal ajal V. Šlokun ka töötas, kuid märkis, et kuna ta kontod on arestitud, tal on 3 last, siis raha ei jätkunud – sai minimaalset palka ja ülejäänu läks võlgade katteks. Kinnipeetava sõnul on tal X OÜ-s töökoht ja selgitas, et kuigi kriminaalhooldaja temale teadmata põhjusel ei ole saanud OÜ juhatuse liikmega ühendust, siis
  2. a aprillis see õnnestus ja on olemas garantii sinna tööle asuda. Avavanglasse saades ei ole V. Šlokun kindel, kas käiks edasi samas töökohas, kuna kontaktisikud ise pakuvad töökohta vabaneval kohal. Rahaliste nõuete osas tõi süüdimõistetu välja, et tänaseks on vangla iseloomustuses toodud rahalised nõuded 2 korda väiksemad, kuna Narva kohtumaja kahe otsusega lõpetati 4800 euro osas täitemenetlus (13.01.
  3. a ja 20.01.
  4. a otsused). Süüdimõistetu sõnul
  5. veebruaril saatis täitur Krista Järvet talle otsuse 1400 euro osas menetluse lõpetamisest ning talle jääb maksta ainult täituritasud. Rahaliste nõuete tasumisele soovib edaspidi pöörata kõrgendatud tähelepanu, sest arestitud arvetega ei ole mugav elada. Kuna veel üks trahv on aegumas, siis plaanib ta esitada kohtutäiturile avalduse aegumiseks, mille tulemusel väheneb võlgnevuse üldsumma veel 1800 euro võrra. Vanglast vabanemisel on V. Šlokuni sõnul tal võimalik tööle asuda järgmisel päeval pärast vabanemist. Toetavad isikud on vabaduses ema, õed ja abikaasa, kellega suhtleb ka praegu telefoni teel või kokkusaamistel. V. Šlokun toonitas, et ta on minevikus toime pandud palju kuritegusid, mida ta siiralt kahetseb ja mille tõttu on tal häbi, kuid ta soovib muuta oma tulevikku. Süüdimõistetu hinnangul ei saa ta täie jõuga osaleda „Sütik“ programmis, kuna vangla lubab kohtuda ainult tugiisikutega, kuid ta oleks tahtnud töötada psühholoogi, sotsiaaltöötajaga, et saavutada oma eesmärki ja mitte asuda uuesti narkootilisi aineid tarvitama. V. Šlokun kinnitas, et ei soorita uusi kuritegusid ja ei satu enam vanglasse tagasi.
  6. Kaitsja Valeriy Gimaev toetas kaitsealuse seisukohta, paludes V. Šlokun ennetähtaegselt vabastada. V. Šlokuni käitumine on kinnipidamisasutuses olnud korrektne ja tema ennetähtaegset vabastamist toetav. Kaitsja märkis, et kinnipeetav osales „Eluviisi treeningu“ jätkutegevuses ja liitus programmiga „Sütik“. Ka tõi kaitsja välja, et narkootiliste ainete tarvitamise risk on käesoleval ajal maandatud. Kuna kõik varasemad kuriteod olid seotud narkootiliste ainetega, siis riski maandusega on täidetud eeldused, et ta hakkab õiguskuulekalt käituma. Seega selles osas on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja edaspidi on V. Šlokuni käitumist kaitsja arvates võimalik kontrollida läbi käitumiskontrolli. Vangistuse eesmärgi saavutamisele viitab kaudselt ka see asjaolu, et V. Šlokuni suhtes on tehtud otsus tema avavanglasse paigutamiseks. Kaitsja tõi välja, et vanglas on V. Šlokun töötanud erinevatel ametikohtadel, väga põhjalikult tegelenud narkosõltuvusega, vabaduses olemas lähedaste tugi, võimalus asuda tööle. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  7. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil V. Šlokuni ning tema kaitsja, leiab, et V. Šlokun tuleb jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  8. Olgugi, et

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on V. Šlokuni puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et V. Šlokun on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele.

§ 76

lg 4 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat 3

(6)1-18-3913 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
  2. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt puuduvad V. Šlokunil distsiplinaarkaristused. Kohtuistungil avaldas V. Šlokun kahetsust toimepandu üle. Kohus peab lisaks eeltoodule positiivseks ka asjaolu, et V. Šlokunil on vabanemisel kindel elukoht aadressil xxx, x ning enda sõnul võimalus alustada tööd OÜ-s X. Tal on lähedased, kes teda toetavad ning enda ja elukaaslase alaealised lapsed. Samas on oluline märkida, et V. Šlokunil oli elukoht, samasugused suhted lähedastega ning
  3. aastal sündinud laps (ning elukaaslase lapsed) ka kuritegude toimepanemise ajal, seega ainuüksi need asjaolud tema puhul uute kuritegude toimepanemist ei välista. Kuna pere olemasolu teda varem kuritegudest eemale ei hoidnud, ei pruugi ta seda teha ka nüüd.
  4. V. Šlokuni tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse hindamisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri andmetel on V. Šlokunil neli kehtivat kriminaalkaristust ning viimane mõistetud karistus on liitkaristus. Korduvkaristatus viitab sellele, et süüdimõistetu ei oska probleeme õiguskuulekalt lahendada. Kohtu hinnangul on märkimist vääriv seegi, et süüdimõistetu on olnud ka ennetähtaegselt vabastatud, kuid vaatamata sellele on toime pannud uued kuriteod. Seega ei ole V. Šlokuni puhul uue kuriteo riske varasemalt maandanud vangistuse kandmise kogemus ega ka kohtu näidatud usaldus isiku ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamisel.
  5. Tutvudes V. Šlokuni karistamise aluseks oleva kohtuotsusega, nähtub, et V. Šlokun mõisteti süüdi

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 424

lg 1 järgi ehk suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo ja mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Peamiselt on teod toime pandud materiaalse kasu saamisele orienteeritult ja grupis. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Vangla tõdeb V. Šlokuni puhul narkootikumide osas nii riski kui ka ohtlikkuse olemasolu. Vangla iseloomustusest nähtub, et V. Šlokun ei ole psühhiaatri tõendi kohaselt narkosõltlane, kuid asjaolu, et V. Šlokun on staažikas narkootikumide tarvitaja, on kohtu hinnangul väljaspool kahtlust. Sellele viitavad nii vangla iseloomustus, V. Šlokuni enda kohtuistungil antud ütlused narkootikumide tarvitamise kohta kui ka süüdimõistetu karistus

§ 184lg 2 p 2 järgi ja kehtiv väärteokaristatus NPALS § 151 lg 1 järgi.

Ka mootorsõiduki juhtimise pani V. Šlokun toime joobeseisundis, mis oli tingitud narkootiliste või psühhotroopsete ainete eelnevast tarvitamisest (amfetamiin, metamfetamiin, alprasolaam). Kuigi isik on läbinud vangistuse kestel sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja ka selle 4

(6)1-18-3913 jätkutegevused ning alustanud programmiga „Sütik“, ei ole kohus veendunud, et see maandab tema puhul sõltuvusainete manustamise riski. Ka varem on isik läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, millest ilmselgelt ei olnud kasu, sest ta naasis pärast vanglast vabanemist oma harjumuspärase eluviisi juurde, mis hõlmab narkootikumide tarvitamist, ja pani toime uue narkokuriteo. Sel põhjusel ei pea kohus seekordseid sotsiaalprogrammide läbimisi nii kaalukaiks, et sellele ennetähtaegne vabastamine rajada. V. Šlokuni varasem käitumine viitab sellele, et ta kas ei hoolinud uimatitega seonduva negatiivsetest tagajärgedest või ei suutnud neid tagajärgi endale adekvaatselt teadvustada. Ei saa kindel olla, et nüüdki suudaks V. Šlokun teisiti käituda. Tõsi, vanglas on V. Šlokun oma narkootikumide tarvitamise probleemiga tegelenud, kuid see ei garanteeri veel probleemi adekvaatset mõistmist ega välista vabaduses narkootikumide tarvitamisega jätkamist. Vangistuses on narkootikumidele juurdepääs oluliselt pärsitud, aga vabaduses on neid võrdlemisi kerge hankida. Seepärast on võimalik, et vaatamata praegustele positiivsetele plaanidele võib V. Šlokun vabaduses kogeda siiski tagasilangust. Seda enam, et kohtuistungil märgitu järgi oli tal ka varem väidetavalt ligikaudu aastane periood, kus ta narkootikume ei tarvitanud, kuid hiljem siiski tarvitamisega jätkas.
  1. Samuti ei saa arvata, et narkootikumide tarvitamise riski maandaksid piisavalt ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad nõuded. V. Šlokun pani ka praeguse vangistuse aluseks oleva kuriteo toime ennetähtaegselt vabanenuna kriminaalhoolduse ajal, mistõttu esineb põhjendatud kahtlus selles, et kriminaalhooldus suudab V. Šlokuni piisavalt distsiplineerida. Et V. Šlokuni peamine retsidiivsusrisk tuleneb eelnevast lähtuvalt narkootikumidest, tuleks tal narkootikumide tarvitamine keelata. Samas ilmneb ülal öeldust seegi, et V. Šlokun ei pruugi seda keeldu täita suuta. Uimastite tarvitamine võib aga tingida selle, et täitmata jäävad ka ülejäänud kontrollmeetmed.
  2. V. Šlokuni uute kuritegude toimepanemise riski suurendab mõningal määral ka V. Šlokuni vabanemisjärgne majanduslik olukord. V. Šlokun pani narkokuriteo toime muu hulgas majandusliku kasu saamiseks. Kuigi vabaduses on V. Šlokunil töökoht, on tal siiski ka võlgnevused. V. Šlokuni sõnul on ta rahalised kohustused vangla iseloomustust märgitud summast kaks korda väiksemad, kuid ka sel juhul on tal lasuvad võlgnevused märkimisväärses summas. V. Šlokuni kinnitusel on ta arveldusarved kohtutäiturite poolt arestitud. Seega on tõenäoline, et suur osa V. Šlokuni igakuisest ametlikust sissetulekust võetakse täitemenetluste raames ära tasumata rahaliste nõuete katteks. Järele jääv summa ei pruugi aga vastata V. Šlokuni ootustele ja vajadustele, mis võib soodustada n-ö lihtsama teed minemist ehk kuritegude toimepanemisega jätkamist. Seda seisukohta kinnitab V. Šlokuni enda kohtuistungil öeldu, et ta tegeles lisaks narkootiliste ainete tarvitamisele ka nende edasimüügiga, et saada raha narkootiliste ainete enda tarbeks soetamiseks. Olenemata ametlikust töökohast olid ka vabaduses viibides V. Šlokuni kontod arestitud, tema ülalpidamisel 3 last ja olemasolevast rahast ei jätkunud. Seega ei ole kohus veendunud, et töökoha olemasolul suudab V. Šlokun seda vabaduses pikemaajaliselt pidada ja olla rahul selle eest saadava töötasuga. Püsib risk, et isegi garanteeritud töökohaga tagatud sissetulekust ei piisa süüdimõistetu vajaduste rahuldamiseks ning ta võib minna kergema vastupanu teed ning panna toime kuritegusid materiaalse kasu saamiseks.
  3. Seisukoha kujundamisel võtab kohus arvesse sedagi, et V. Šlokuni karistusajast tulenevalt saabub 22.04.2022 avavanglasse ümberpaigutamise võimaluse tähtaeg. V. Šlokun märkis kohtuistungil, et vangla administratsiooni poolt on antud nõusolek tema avavanglasse ümberpaigutamiseks. Kohtu hinnangul on positiivne V. Šlokuni võimalik üleviimine avavangla osakonda, kuna see tagab rehabilitatsiooni jätkuvat progressi. Avavangla osakond tagab kinnipeetavale ulatuslikuma liikumisvabaduse, võimaldab mh välja selgitada kinnipeetava 5
(6)1-18-3913 valmisolekut ja suutlikkust pidada kinni vähenenud piirangutega tingimustes kinnipidamisasutuses kehtestatud normidest. See tähendab, et riigivõim paneb suurema vastutuse isikule endale, ent vastutuse üle andmine/kandumine toimub taolises olukorras järkjärguliselt. Soodustus, näiteks väljasõiduloa andmise kaudu, annaks samuti V. Šlokunile võimaluse tõestada suutlikkust järgida kehtivaid norme. Seega on avavanglasse suunamine mõistlikuks vaheetapiks enne lõpliku vabastamise otsustuse tegemist.
  1. Korduvalt kuritegusid toime pannud isiku puhul, kes on varasemalt ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud, kuid kes taas pani katseajal toime uued kuriteod, peab olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus ennetähtaegseks vabastamiseks väike, kuid kohtu hinnangul V. Šlokuni praegusel ajal iseloomustavatest andmetest sellist järeldust teha ei saa. Seejuures arvestab kohus ka sellega, et V. Šlokuni varasem käitumine on näidanud, et ligi 4,5 aastat (vangistus ca 3 aastat ja 5 kuud ning 1 aasta katseaega koos käitumiskontrolliga) ei ole olnud piisav aeg, et avaldada tema käitumisele mõju ning muuta seniseid käitumishoiakuid. Seega on kohtul alust kahelda, et nüüdseks kantud 3 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus on olnud piisav, et avaldada tarvilikul määral mõju V. Šlokuni senisele käitumisele ja hoiakutele.
  2. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mõningatele V. Šlokuni vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edaspidise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad ja võimaldavad järeldada, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
  3. V. Šlokunile riigi õigusabi korras määratud kaitsja V. Gimaev esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks summas 114 eurot (sh käibemaks 19 eurot). Tasu suurus on taotluse kohaselt ettevalmistuse ja kliendiga arutamise eest 41 eurot (45 minutit) ja kohtuistungil osalemise eest 54 eurot (60 minutit). Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.
  4. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 114 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub kaitsjatasu V. Šlokunilt väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.