← Eesti

2-18-282/158

Obsah (12)§ 187§ 639§ 643§ 173§ 168§ 175§ 174§ 177§ 190§ 696§ 178§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-18-282 Kohtuasi X hagi OSAÜHINGU

§ 187

lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on X (hageja) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu
  2. juuli
  3. a otsuse peale.
  4. Ringkonnakohus võttis
  5. augusti
  6. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas OSAÜHINGUT ABRING (kostja) vastama apellatsioonkaebusele kirjalikult 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
  7. Kostja esitas
  8. septembril 2021 taotluse, milles palus kohustada hagejat tasuma kostja eeldatavate apellatsioonkaebuse menetlusega kaasnevate menetluskulude katteks tagatist 2500 eurot. Ühtlasi palus kostja pikendada apellatsioonkaebusele vastamise tähtaega 20 päeva võrra, arvates hageja poolt tagatise tasumisest ja sellest kostjale teatamisest või kostja taotluse rahuldamata jätmisest.
  9. Ringkonnakohus rahuldas
  10. oktoobri
  11. a määrusega kostja taotluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamiseks osaliselt ning kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatisena 1041,70 eurot 14 päeva jooksul määruse jõustumisest.
  12. Ringkonnakohtu
  13. oktoobri
  14. a menetluskulude tagatise taotluse lahendamise määrus jõustus
  15. veebruaril
  16. Kostja esitas
  17. märtsil 2022 ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kuna hageja kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist ei andnud, palub kostja, et kohus jätaks apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 639 lg 1, § 643 lg 2 teise lause ja § 197 teise lause alusel läbi vaatamata. 8.

§ 639

lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Vastavalt

§-le 197 määrab kohus hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

  1. Ringkonnakohus kohustas hagejat
  2. oktoobri
  3. a määrusega andma kostjale menetluskulude katteks tagatis 1041,70 eurot. Tagatis tuli anda 14 päeva jooksul ringkonnakohtu
  4. oktoobri
  5. a määruse jõustumisest ning sellest tuli viivitamatult teavitada ringkonnakohut ja kostja lepingulist esindajat. Määruses on ringkonnakohus hoiatanud, et tagatise andmata jätmisel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Riigikohus jättis
  6. veebruari
  7. a määrusega menetlusse võtmata hageja 2

(5)määruskaebuse ringkonnakohtu
  1. oktoobri
  2. a määruse peale. Ringkonnakohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus jõustus sellest tulenevalt
  5. veebruaril
  6. Menetluskulude katteks tagatise tasumise tähtaeg oli seega hiljemalt
  7. veebruaril
  8. Hageja ei ole kohtute infosüsteemist nähtuvalt menetluskulude katteks tagatist 1041,70 eurot tasunud ega tagatise andmisest kohut teavitanud.
  9. Kuna hageja ei ole andnud eeldatavate menetluskulude katteks tagatist ringkonnakohtus, jätab kohus kostja taotlusel analoogia alusel

§ 643lg 2 teise lause järgi apellatsioonkaebuse läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu 1.

veebruari

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 11).
  2. Kuna asja menetlus lõpeb ringkonnakohtus, peab kolleegium

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt määrama kindlaks ka menetluskulude jaotuse.

§ 639

lg 1 ja

§ 168lg 2 analoogia alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

12.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus kokku 1033,39 eurot. Kostja esindajal kulus apellatsioonimenetluses toiminguteks kokku 6,97 töötundi, s.o apellatsioonkaebuse analüüsiks, kliendiga kohtumiseks ja nõustamiseks 3,5 t; tõendite kogumiseks ja taotluse koostamiseks 2,4 t; kohtumääruse analüüsiks 0,17 t; määruskaebuse ja selle lisade analüüsiks ning vastuse koostamiseks 0,45 t; Riigikohtu seisukoha ja ringkonnakohtu kirja analüüsiks ja nõustamiseks 0,2 t ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 t.
  2. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud. 14.
  3. Ringkonnakohus on võtnud apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustanud kostjat apellatsioonkaebusele kirjalikult vastama. Seega oli kostja esindajal kostja õiguste kaitsmiseks vajalik apellatsioonkaebust analüüsida ja kliendiga kohtuda, mh selleks, et arutada edasist menetlusstrateegiat. Sellele väidetavalt kulunud aeg 3,5 t on aga ringkonnakohtu hinnangul ülemäärane, arvestades, et kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse analüüsiks, kliendiga kohtumiseks ja nõustamiseks kokku 2 t. 14.
  4. Põhjendatud ei ole kostja taotlus lepingulise esindaja tegevuse „määruskaebuse lisadega analüüs, vastuse koostamine“ hüvitamiseks 0,45 t ulatuses. Kostja peab tõenäoliselt silmas hageja Riigikohtule
  5. novembril 2021 esitatud määruskaebuse ja selle lisade analüüsi ning kaebusele vastuse koostamist, kuid Riigikohus ei võtnud hageja kaebust menetlusse ega palunud kostjal esitada sellele vastust. Seega ei ole määruskaebusele vastamisega seotud kulud põhjendatud ega vajalikud. 14.
  6. Muud kostja esindaja menetluskulud on menetluse käiku arvestades olnud põhjendatud ja vajalikud. Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse koostamine, sh selleks tõendite kogumine, oli põhjendatud, kuna ringkonnakohus rahuldas selle taotluse, kusjuures ajakulu 2,4 t on taotluse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Ringkonnakohtu
  7. oktoobri
  8. a määrusega oli kostja esindajal vaja tutvuda, sest see määras kindlaks menetluse edasise käigu, kusjuures 0,17 t on selleks mõistlik aeg. Riigikohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja ringkonnakohtu
  9. märtsi
  10. a kirjaga tutvumine ja nende sisu osas kliendi nõustamine oli vajalik ja põhjendatud, sest kostjal tuli eelneva põhjal otsustada, kas esitada taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Ajakulu kokku 0,2 t on selleks mõistlik. Menetluskulude nimekirja koostamise kulud on

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud 3

(5)ja vajalikud kulud (Riigikohtu
  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15), kusjuures 0,25 t ei ole ebamõistlikult palju. 14.
  3. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu õigustoimingutele kokku 5,02 t (2+2,4+0,17+0,2+0,25).
  4. Kostjale on õigusteenuseid osutatud tunnihinnaga 125 eurot. Arvestades, et tegemist on keskmise keerukusega vaidlusega ning kostja lepinguline esindaja ei ole advokaat, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kõrgem tunnihind kui 120 eurot ilma käibemaksuta.
  5. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirjas

§ 174

lg 10 kohase kinnituse, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuna tasumisele kuuluvad arved on ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et kui tasutavad arved on ilma käibemaksuta, ei ole vaja ega põhjendatud hüvitada kostjale menetluskuludelt arvestatavat käibemaksu. Lisaks on kostja Maksu- ja Tolliameti registri kohaselt käibemaksukohustuslane, mistõttu ta saaks vajadusel õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb kostja õigusabikulud hagejalt välja mõista ilma käibemaksuta. 17. Eelnevat arvestades on kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 602,40 eurot (5,02×120), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 18. Ringkonnakohus märgib kostja taotlusel

§ 177

lg 4 järgi, et hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

  1. Ringkonnakohus jätkas
  2. augusti
  3. a määrusega hagejale menetlusabi andmist ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 2100 euro tasumisest. Kuna apellatsioonkaebus jääb läbi vaatamata, tuleks hagejalt

§ 190

lg-te 2 ja 4 alusel mõista riigi kasuks välja 2100 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta apellatsioonkaebuse esitamisel vabastati.

§ 190

lg 7 järgi võib kohus menetlusosalise mõjuval põhjusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada ka omal algatusel (vt ka Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-13, p 14). Kuna ringkonnakohus on tuvastanud, et hagejal puudub töötasu ja muu vara, ning pole andmeid, et hageja majanduslik olukord oleks paranenud (mh arvestades ka toimiku materjalidest nähtuvat
  3. a veebruaris tehtud töövõime hindamise otsust, mille kohaselt on hagejale määratud osaline töövõime vähenemine kestusega
  4. veebruar 2022 kuni
  5. veebruar 2024), peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada hageja

§ 190

lg 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud 2100 euro osas.

  1. Harju Maakohtu
  2. augusti
  3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10881 anti hagejale riigi õigusabi muuks õigusnõustamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 9) kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, mis RÕS § 17 lg 1 järgi kandus üle hageja esindamiseks praeguse tsiviilasja menetluses kohtus (RÕS § 4 lg 3 p 3; vt Harju Maakohtu
  4. augusti
  5. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-10881, p 7)). Riigikohus on leidnud, et kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend riigi õigusabi saanud isiku kahjuks (vt Riigikohtu
  6. veebruari
  7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1152-12, p 23). Seetõttu tuleb hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jätta riigi kanda. Ringkonnakohus määrab esindaja tasu ja kulud kindlaks eraldi määrusega. 21.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 643lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse 4

(5)Riigikohtule.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 191

lg 4 ja § 179 lg 3 alusel võib Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse määrusele osas, millega hageja vabastati menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.