1-12-9573/283

(12250100759)Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Indrek Kruuvi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Indrek Kruuv (isikukood 38007304223; viibimiskoht Viru Vangla) Karistuse kandmise algus 20.04.2012 ja lõpp 20.04.2023 Kohtuistungi toimumise aeg 04.03.2022, videokohtuistung RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Indrek Kruuv vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 01.03.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Indrek Kruuvi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
2. Pärnu Maakohtu 21.03.2013 otsusega karistati I. Kruuvi KarS § 113 järgi 11 aasta vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg ning karistusaja algust arvestati alates 20.04.
3. Karistuse kandmise aja lõpp 20.04.
5. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist, nimetades teda väheohtlikuks vangidele (risk vanglas) ja kõrgohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht võib seisneda vägivalla kasutamises, samuti narkootikumide levitamises. Ohtu võivad suurendavad alkoholi tarbimine, psühholoogilised probleemid, impulsiivsus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 35%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 49%. 1 1-12-9573
6. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab I. Kruuvi tingimisi enne tähtaega vabastada, määrata talle käitumiskontroll ning katseaja pikkus kuni 20.04.
7. Lisaks tuleb I. Kruuvile määrata KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 ja 9 ettenähtud kohustused.
8. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta I. Kruuvi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
9. Süüdimõistetu I. Kruuv palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, selgitades, et arvestades 10 aasta pikkust karistust on kindlasti esialgu kohanemisraskused ja seetõttu on valinud xxx kristliku koguduse keskusesse elama minemise. I. Kruuvi sõnul on ta endise elu täielikult ära lõpetanud ja läinud kristlikku maailma, kus hakkavad olema tutvusringkonnas uued inimesed. Plaanib tegeleda ehitustööga, luua pere ja suhelda kristlike inimestega. Vanast suhtlusringkonnast on alles mõned lapsepõlvesõbrad, kes on Pärnusse jäänud, kuid I. Kruuv märkis, et kuna ta ise Pärnusse tagasi ei lähe, siis ei tea kui intensiivne see suhtlus saab olema. Enamiku varasemate tuttavatega on suhtluse lõpetanud, kuna neil on temaga võrreldes teistsugused vaated. Head suhted on nii perekonna kui ka sugulastega, kes saavad kinnipeetava sõnul olla talle toeks ka vabaduses. Korduvaid distsiplinaarkaristustusi tunnistas kui rikkumisi, aga põhjendas neid sellega, et ühes sektoris on nii palju inimesi ja intensiivne, et võimatu on raamatut lugeda ja mediteerida, tuues välja, et karts on ainuke koht, kus Viru Vanglas on võimalik mediteerida ja olla üksi iseendaga. Mõistab, et keskusesse elama minnes on seal teisi isikuid, kuid leiab, et on võimalik maha istuda ja asjad omavahel läbi rääkida, kokku leppida ja otsida võimalikke lahendusi. Kui teine inimene ei taha kokkuleppeid ja ei ole mõistlik, siis süüdimõistetu sõnul ei olegi midagi teha, peale selle, et olukord ära kannatada ja oodata selle möödumist. Alkoholi ja narkootikumidega seonduva probleemi on enda jaoks lahti analüüsinud. Alkoholi tarbis varem seltskonnas. I. Kruuvi sõnul on ta otsustanud, et ei joo 10 aastat alkoholi. Süüdimõistetu märkis, et tal on iseloomu öelda ei, väga palju tegelenud iseenda vaimse kasvatamisega. Suudab alluda elektroonilisele järelevalvele. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et I. Kruuvi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
11. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-12 1-12-9573 1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
14. Vangla iseloomustuse kohaselt on I. Kruuvile koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt läbis ta 20.01.2015-07.04.2015 sotsiaalprogrammi "Agressiivsuse asendamise treening". Viha ahela osadest märkab mõni kord keha märguandeid, kasutab alati meeldetuletusi, sotsiaalseid oskusi ja enese hindamist. Suudab ära tunda enda ja teiste mõtlemisvigu. Aastatel 2014, 2016 ja 2017 osales psühholoogilisel nõustamisel. Arutletud mõjutatavuse ja suhtlusvõrgustiku valimise üle ning elus muutuste tegemiseks. Saab aru, et ümbritsevad inimesed mõjutavad tema käitumist. Analüüsis teemasid väga põhjalikult ja tõi erinevad näiteid. Ka osales 12.05.2015-07.07.2015 sõltlaste tugirühmas (MTÜ x). 01.09.201503.06.2016 läbis
15. klassi õppe. 18.08.
16. a kuni käesoleva ajani vormistatud tööle koristajana, kuid töötamisest keeldunud. Samuti osales 28.11.2017, 17.01.2018 vestlustel sotsiaalprogrammi "Agressiivsuse asendamise treening" teemade kinnistamiseks. Programmi teemad meeles. Vestluse jooksul tunnistas, et varem toimepandud kuriteod on seotud tema endise eluga. Sõnades on valmis muutuseks. Saab aru, et peab muutma ennast ja, et tema varasem käitumisviis oli vale. Arutles loogiliselt ja mõistlikult suhtevõrgustiku kujundamise võimalusi, ühiskonnanormidest kinnipidamist ja teistega arvestamist. 03.01.2018 toimus vestlus ühiskonnanormidest, teistega arvestamisest, enesehinnangu tasakaalustamisest ja reaalsustaju parandamisest. Isik on ennast arendanud. Enesehinnang on adekvaatne ja tasakaalustatud. Võtab reaalsust vastu adekvaatselt. Planeerib oma tulevikku. Osales 10.04.2018 vestlusel väärtuste teemal. Kinnipeetav arutleb sügavalt. Väärtustab sisemisi faktoreid rohkem, kui väliseid. Arutleb palju filosoofiast ja hindab rahu. Oskab oma käitumist kontrollida. Ajavahemikul 29.01.2019-16.04.2019 läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". 20.07.2021 osales sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevuses. Isiku vabanemisjärgne eesmärk sõltuvusainete tarvitamisega seoses on tarvitamise lõpetamine vähemalt 10 aastaks ning isik on motiveeritud seda saavutama. Kinnipeetav on otsustamise faasis. Tõi välja, et peamine kasu programmist tema jaoks oli probleemi olemuse ning alkoholiga seotud info parema teadvustamise. Isik omab tarvitamist mitte soodustavaid hoiakuid ning väljendab enda enesearengu läbi toimunud mõttemuutusi innukalt. Leiab, et just mõttemuutuse läbi tegemine hoiab teda vabanemisjärgsest alkoholi tarvitamisest. Isiku hoiakud olid eluviisi treeningu läbimisel (2019 a.) samad. Teadvustab enda peamiseid riskiolukordi enda varasemate kogemuste kontekstis, milleks on seltskond. Suudab edukalt kasutada efektiivse 'Ei' ütlemise tehnikat ning toob välja ka teisi efektiivseid 'Ei' ütlemise viise erinevate elu kontekstide jaoks. Himuga toime tuleku viisidest eelistab kõrval tegevuse tegemist. Teadvustab enesekontrolli meetmeid. On motiveeritud ning enesekindel enda eesmärgi saavutamise osas. Läbiviija hinnangul on sekkumine täitnud oma eesmärgi. Lisaks alates 02.09.2021 osaleb I. Kruuv abikoka eriala (kutseõpe) õppes.
17. Vangla iseloomustusest nähtub, et I. Kruuvil on 4 distsiplinaarkaristust. Kohus tutvus I. Kruuvi isikliku toimikuga ja seal sisalduvate distsiplinaarkaristuste materjalidega. I. Kruuvi on karistatud VangS § 67 p 1 rikkumise eest (seoses korraldusele allumatusega asuda tööle koristajana) 22.04.2021, 10.05.2021, 28.06.2021 ja 15.07.2021, igal korral 7-ööpäevase kartseriga. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas ei ole see tingimus täidetud. Isiku elutingimused 3 1-12-9573
18. Vangla iseloomustusest tulenevalt isiku rahvastikuregistri järgne elukoht puudub. I. Kruuv soovib ennetähtaegsel vabanemisel elama asuda rehabilitatsiooni-ja adaptsioonikeskusesse "Uus Põlvkond" aadressil: x. I. Kruuv on andnud ka nõusoleku elektroonilise valve kohaldamisega. 06.01.2022 kinnitas Jõhvi Kristliku koguduse MTÜ "Uus Põlvkond" juhatuse liige Y. M, et I. Kruuvile võimaldatakse ennetähtaegsel vabanemisel vabaneda rehabilitatsiooni-ja adaptsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Y. M andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks eeltoodud aadressile. I. Kruuvil tuleb tuba teistega jagada. Võimalikud toakaaslased I. P , T. M ja P. K andsid oma kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks. Rehabilitatsioonikeskus MTÜ "Uus Põlvkond" pakub vanglast vabanenud isikutele nõustamisteenusega ajutist majutusteenust, kus tähtajalise lepingu alusel saavad isikud elada. Elanike kasutuses on ühiskasutatavad ruumid: puhkeruum, köök ja pesuruum. Keskuse toad on neljakohalised. Rehabilitatsioon kestab 1 aasta ja sellele järgnev 6 kuu pikkune adaptsiooniaeg. Keskus on kinnine ja kõik vajalikud liikumised väljaspool keskust (kriminaalhooldus, Eesti Töötukassa jms) viiakse läbi koos saatjaga. Keskuses viiakse läbi rehabiliteeritavaid kursuseid ja programme. Isikul on võimalik läbida rehabilitatsioonikeskuses ka 10 kuuline alkoholi-ja narkosõltuvusest vabastamise programm. Rehabilitatsioonikeskuses on olemas kõik eluks vajalik ja see koht sobib elektroonilise valve paigaldamiseks.
19. I. Kruuv saadeti 10 aastaselt isik Puiatu Erikooli, kus õppis kaks aastat. Põhihariduse omandas Murru Vanglas
20. a. Tartu Vanglas jätkas õpinguid keskkoolis ja
21. klassi lõpetas Viru Vanglas. Samuti läbis Tartu Kutsehariduskeskuses keevitaja ja tisleri esimese õppemooduli. Isik väidab, et õppis ka vabakuulajana Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor ITeriala ja osales Mereakadeemias madrus ja väikelaeva juht koolitusel. Vangistuste tõttu jäid eksamid sooritamata. Samuti on läbinud
22. a töötukassa kaudu ettevõtluskoolituse. On motiveeritud lõpetama keskkooli, kuid esialgu pole
23. klassi nimekirja pandud, sest on vanglas keeldunud töötamast. Alates 02.09.
24. a osaleb abikoka eriala õppes (kutseõppes), mille raames käib ka Viru Vanglas köögipraktikal.
25. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et isik on enamuse oma tööealisest elust viibinud vanglates ja ametlik töökogemus puudub. Enne vangistust teenis raha juhutöödest (ehitus) ja vanglas toetavad teda tuttavad. Plaanib avada oma ehitusfirma. Käesoleva vangistuse ajal keeldub töötamast, kuna kartseri näol näeb võimalust olla omaette ja oma mõtetega, et keegi ei segaks. K-raha andmetel 18.02.
26. a seisuga on isikul täitmata rahalisi nõudeid summas 15 740,29 eurot ning vabanemisfondis 1762 eurot. Enda sõnul on temal välja kuulutatud eraisiku pankrot. Töö leidmiseks on olemas vajalikud oskused (tisler, keevitaja, käesolevalt õpib ka abikokaks). Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral töökoht puudub, sest asub elama rehabilitatsiooni-ja adaptsioonikeskusesse, kuid kinnipeetaval on võimalus võtta ennast töötukassas arvele.
27. Kokkuvõttes oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Vabastamise võimalikud tagajärjed
28. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
29. Vangla iseloomustuses märgitakse, et I. Kruuvi on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul üks kehtiv kriminaalkaristus, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks I. Kruuvi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17). 4 1-12-9573
30. Nagu eelpool märgitud, on kinnipeetaval üks kehtiv kriminaalkaristus. Isik on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 21.03.2013 otsusega KarS § 113 järgi ja karistatud 11 aasta pikkuse vangistusega. Seega kannab I. Kruuv karistust tapmise eest.
31. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et I. Kroov on alkoholijoobes olles kaotanud enesekontrolli. Vestlusel tunnistab probleemi ja väljendab motivatsiooni sellega tegeleda. Varasema riskihindamise andmetel on läbinud Tartu Vanglas programmi 12 sammu.
32. a on läbinud vanglas sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ning
33. a toimunud "Eluviisitreeningu" jätkuvestlused. Kinnipeetav ei pea alkoholi enda põhiprobleemiks, kuid saab aru selle kahjulikust mõjust oma tervisele ja käitumisele. On lugenud väga palju psühholoogilist ja filosoofilist kirjandust. Analüüsib nii oma mineviku käitumist kui ka praegust käitumist paljudest teooriatest lähtuvalt. Vestlustesse soovib minna sügavuti ning kaasata arutellu ka paljusid muid valdkondi. On motiveeritud alkoholi tarbimisest hoiduma ja on seadnud endale eesmärgiks püsida peale vabanemist 10 aastat kaine. Läbiviija hinnangul on läbi viidud tegevused saavutanud oma eesmärgi ja isik on motiveeritud hoiduma tarvitamisest.
34. Vangla iseloomustuse kohaselt I. Kruuv arvab, et "katkiste" inimestega ei ole mõtet suhelda ja kui inimene ei taha muutuda, siis ei tasu sellega endale ka probleeme tekitada. Aegajalt tunneb vajadust olla vaikuses ning mõtestada oma väärtusi ja isikuomadusi. Usub, et vabaduses saab hakkama. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi "Agressiivsuse asendamise treening" ja selle jätkutegevused. Suudab ära tunda enda ja teiste mõttevigu. Saab aru, et varem toimepandud kuriteod on seotud tema endise eluga. Sõnades on valmis muutuseks. Tunnistab, et peab muutma ennast ja tema varasem käitumisviis oli vale. Arutleb loogiliselt ja mõistlikult suhtevõrgustiku kujundamise võimalusi, ühiskonnanormidest kinnipidamist ja teistega arvestamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et I. Kruuvi kuritegusid iseloomustab vägivaldne käitumine. Varasemat käitumist iseloomustavad kuritegelikud käitumismallid ja väärtushinnangud ning välja kujunenud õiguskorda eitav käitumine. Vangistuses viibitud aja jooksul on kinnipeetavat vanglasiseselt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud (tööst keeldumised). Sõnades saab aru toimepandud kuriteo tagajärgedest. Ametiisikutega probleeme ei ole esinenud. Sõnade kohaselt mõistab hukka vägivalla ja oma kuritegeliku käitumise. Isik arvab, et ta ei ole kergesti mõjutatav, kuid saab aru, et ümbritsevad inimesed võivad tema käitumist mõjutada. Elus muutuste tegemiseks peab vajalikuks hoolikalt valida oma suhtlusvõrgustikku.
35. Nagu kohus eelpool välja tõi, siis hetkel omab I. Kruuvil nelja kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest, kusjuures karistuseks on määratud kartser. Väärib märkimist, et vangistusseaduse kohaselt on kõige raskem distsiplinaarkaristus kartserisse paigutamine. I. Kruuv põhjendas rikkumisi sellega, et vangla ühes sektoris on liialt palju inimesi ja liiga intensiivne, mistõttu on tal võimatu raamatut lugeda ja mediteerida, kuid kartseris saab mediteerida. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud põhjuseid töötamisest keeldumisest pidada põhjendatuks. Pigem järeldub I. Kruuvi öeldust, et ta soovib tegeleda vaid talle meelepäraste tegevustega. Kinnipeetava töökohustus tuleneb aga vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1, sama sätte lg 2 p-i 3 kohaselt ei pea töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama – lg 3 kohaselt eeltoodud võimet tööd teha hindab arst. Puuduvad andmed selle kohta, et I. Kruuv ei oleks tervislikel põhjustel üldse võimeline tööd tegema. Seega leiab kohus, et vanglaametnike seaduslike korralduste eiramine on tingitud pigem hoiakutest ja suhtumisest. Töötamine vanglas aitaks I. Kruuvil luua töötamisharjumust, soodustada vanglast vabanemisel töökoha leidmist ning püsivamate töösuhete loomist. Et distsipliinirikkumistega on seega igati põhjendatud arvestada ning need näitavad kohtu hinnangul I. Kruuvi hoolimatust temale kehtestatud reeglitesse, mõjutavad need ka tema ennetähtaegse vabastamise põhjendatust. Kui inimene ei suuda järgida temale kehtestatud reegleid vangistuses, on tõenäoline, et ta ei suuda järgida reegleid ka vabaduses. See võib väljenduda nii 5 1-12-9573 õigusrikkumistes kui ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumises. Kui I. Kruuv ei suuda järgida käitumisekontrolli nõudeid ja kohustusi, ei saa loota ka ennetähtaegse vabastamise distsiplineerivat mõju.
36. Kuriteo toimepanemise põhjuseks oli probleemide lahendamise oskuse puudulikkus ning alkohol. Lisaks ei ülehinda kohus asjaolu, et käesoleval hetkel ei ole süüdimõistetul probleeme alkoholiga. I. Kruuv kannab karistust vangistuses. Kohtu hinnangul ei saa vangistuses viibitud ajaga ületähtsustada alkoholist loobumise või selle mõju hindamise realistlikkust. Arusaadav, et kontrollitud keskkonnas alkoholist loobumine ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Vangistuses olles on lihtne väita, et isik ei tarvita alkoholi, kuna alkoholi kättesaadavus on sisuliselt välistatud. Tuleviku mõttes on aga olulisim I. Kruuvi poolt kohtuistungil öeldu: „Ma ise olen otsustanud, et ma ei joo 10 aastat tilkagi.“. See näitab, et I. Kruuvil ei olegi plaanis alkoholi tarvitamisest loobuda täielikult, vaid üksnes teatud ajaks. Alkoholi tarvitamist jätkates esineb aga märkimisväärne risk isikuvastaste kuritegude kordumiseks.
37. Kohtu veendumusel on I. Kruuvi puhul oluline seegi, milline saab olema tema majanduslik toimetulek, kuna iseloomustuse järgi on ta enamuse oma tööealisest elust viibinud vanglates ja ametlik töökogemus puudub. Tema puhul võib probleemseks osutuda töökoha leidmine ja selle säilitamine. Vabaduses teda kindel töökoht seoses rehabilitatsiooni-ja adaptsioonikeskusesse asumisega ees ei ootaks. Küll aga I. Kruuvi võlgnevused ületavad mitmekordselt vabanemisfondis olevaid rahalisi vahendeid. Kohus märgib, et I. Kruuv ei ole kuritegu toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil või majanduslikest probleemidest tulenevalt. Küll aga majanduslikud raskused on need, mis tekitavad täiendavat frustratsiooni ja koos alkoholi tarbimisest hoidumise madalale tasemele on kerged tekkima impulsiivse käitumisena kuriteod.
38. Kohus hindab positiivseks, et isikul on vabanemisel elukoht, ent arvestades I. Kruuvi kohtuistungil väljendatud soovi rahu ja vaikuse osas, ei pruugi rehabilitatsiooni-ja adaptsioonikeskus elukohavalikuna olla temale sobiv. Vabanemise korral jagaks ta tuba tõenäoliselt kolme toakaaslasega. Selline elukorraldus aga ei jäta palju võimalusi üksi olemiseks ja garanteeritud ei ole ka vaikus ega rahu. Mittesobiv elukorraldus võib välja viia isikute vaheliste pingete või konfliktideni. Seega on kohus kõhklev selles osas, kas I. Kruuvi puhul on eeltoodud rehabilitatsioonikeskus parim elukoha valik.
39. I. Kruuvi kohtuistungil räägitust ja vangla iseloomustuses toodust nähtub, et tal on toetavad lähedased. Kohus ei tähtsusta süüdimõistetu puhul üle lähedaste toetust, sest see ei ole asjaolu, mis I. Kruuvi puhul hoiaks ära uute kuritegude toimepanemist. Nimelt ei nähtu vangla iseloomustusest, et süüdimõistetul varasemalt oleksid toetavad lähedased puudunud, kuid need ei ole ära hoidnud kuriteo toimepanemist.
40. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mõningatele I. Kruuvi vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edaspidise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad ja võimaldavad järeldada, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
41. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu I. Kruuvi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 1-12-9573 Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 7