KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2022, Tallinn Haldusasja

§ 212lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist 3-20-2530 (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused parkimiskontrolör koostas 06.11.2020 viivistasu otsuse nr 0218020122, kuna mootorsõiduk Land Rover registreerimisnumbriga XXXXXX oli 06.11.2020 kell 12.02 Tallinnas Jakobsoni tn 14 pargitud parkimistasu maksmata. Liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1 ja lg 8 alusel tuleb Tallinna linnale tasuda viivistasu 31 eurot.
2. X esitas viivistasu otsuse peale vaide, mille Tallinna Transpordiamet jättis 18.11.2020 käskkirjaga nr 194112 rahuldamata.
3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 06.11.2020 viivistasu otsuse nr 0218020122 tühistamiseks. Vaidlustatud viivistasu otsuse tegemise päeval kl 08.57 oli AS Ühisteenused juba määranud sama mootorsõiduki parkimise eest Pikk tn 61 viivistasu 31 eurot. LS § 188 lg 8 kohaselt ei tohi viivistasu määr ületada 31 eurot ööpäevas, seega on parkimisjärelevalve ametnikul õigus koostada vaid üks viivistasu otsus päevas.
4. AS Ühisteenused palus jätta kaebuse rahuldamata. Asjaolu, et sõidukile on samal päeval vormistatud viivistasu otsus parkimistasu maksmata jätmise eest vanalinna tsoonis, ei mõjuta kesklinna tsoonis määratud viivistasu otsust. Otsused on koostatud erinevatel aadressidel erinevates tsoonides toimunud kahe eraldiseisva rikkumise eest.
5. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.11.2021 otsusega kaebuse, tühistas viivistasu otsuse ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 15 eurot menetluskulu katteks. Kuna Tallinna linnavolikogu on kehtestanud viivistasuks seaduses lubatud maksimummäära 31 eurot, siis ei saa teist viivistasu otsust samal päeval enam teha. See oleks vastuolus LS § 188 lg-ga
6. Taoline tõlgendus on kooskõlas ka sama paragrahvi seitsmenda lõikega, mille kohaselt on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus teha vähemalt 24 tunni möödudes (aga mitte enne) uus viivistasu otsus, kui mootorsõidukit ei ole tasulise parkimise kohast eemaldatud. Nimelt tekiks siis küsimus, miks peaks kohtlema isikut, kes on parkinud sõidukit paaril korral lühiajaliselt, kuid ei ole seejuures parkimistasu maksmise kohustusest aru saanud või ei ole see mingil põhjusel võimalikuks osutunud, erinevalt nendest isikutest, kes jätavad sõiduki terveks ööpäevaks tasulisele parkimisalale ilma parkimistasu maksmata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. AS Ühisteenused palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.11.2021 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Viivistasu otsused on tehtud kahes erinevas parkimistsoonis 24 tunni jooksul toime pandud kahe erineva rikkumise kohta. Kui lubada vaid ühe viivistasu otsuse tegemist 24 tunni jooksul, tooks see kaasa olukorra, kus terve ülejäänud päeva vältel saaks kasutada ilma parkimistasu maksmata avalikke tasulisi parklaid ja eirata parkimisnõudeid. Kuna parkimistasu oli jäetud 2

§ 62lg 2 alusel toimikusse võtmata.

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega jätta X kaebus rahuldamata.
2. LS § 188 lg 8 esimene lause sätestab: „Viivistasu määr ei tohi ületada 31 eurot ööpäevas.“ Siin peetakse silmas konkreetses viivistasu otsuses määratud viivistasu ülemmäära. Kaebaja ja halduskohus on ekslikult tõlgendanud seadust nõnda, et kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ööpäeva jooksul erinevates kohtades parkimise eest ei tohi määrata viivistasusid kokku üle 31 euro. LS § 188 lg 8 esimese lause eesmärk ei ole anda parkimistasu maksmata jätnud või muu LS § 188 lg-s 1 sätestatud teo toime pannud ning selle eest viivistasu nõude saanud isikule piiramatut õigust parkida järgmise 24 tunni jooksul sama linna või valla mistahes tasulise parkimise alal parkimistasu maksmata. Seda sätet tuleb lugeda koos LS § 188 lg-ga 7, mis sätestab, et kui mootorsõidukit või selle haagist ei ole tasulise parkimise kohast eemaldatud, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus vähemalt 24 tunni möödudes teha uus viivistasu otsus. LS § 188 lg 8 esimeses lauses sätestatud viivistasu ülemmäär kehtib seega ühe parkimisjuhtumi (asjaomases parkimistsoonis parkimistasu maksmata jätmise, parkimisaja ületamise või tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi mittenõuetekohase täitmise või paigaldamise juhtumi) kohta ööpäevas, mille asjaolude kohta on LS § 188 lg 4 p-de 4 ja 6 kohaselt kantud andmed viivistasu otsusesse. Halduskohtu ja kaebaja toetatud tõlgendus on vastuolus parkimistasu eesmärgiga, milleks tuleb muu hulgas pidada võimalikult paljudele isikutele lühiajalise parkimisvõimaluse loomist ja üldise parkimiskoormuse vähendamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2006 otsus asjas nr 3-3-1-66-06, p 16).
3. Viivistasu määramine oli seega õiguspärane ja kaebus jääb rahuldamata. 12.

§ 108

lg 1 alusel tuleb apellandi apellatsioonimenetluse menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) välja mõista kaebajalt. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab kaebaja oma menetluskulu (riigilõiv 15 eurot halduskohtule kaebuse esitamisel) ise. (allkirjastatud digitaalselt) 3