← Eesti

1-21-1157/57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

  1. veebruar 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-1157 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Taivo Vallask süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi, üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. septembri
  3. a otsus Apellatsiooni esitaja Taivo Vallaski kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eneli Laurits Süüdistatav Taivo Vallask Isikukood: 38101260233; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkend puudub. Kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso (kokkuleppeline kaitsja) RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. septembri
  6. a otsus muutmata ja Taivo Vallaski kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  7. Jätta rahuldamata Taivo Vallaski kaitsja taotlused menetluskulude riigi kanda jätmiseks ning Taivo Vallaskile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. I. SÜÜDISTUS
  8. Taivo Vallaskit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi selles, et ta hoidis enda elukohas Tartus aadressil XXX eeluurimisel tuvastamata ajast kuni
  9. juunini 2019 kokku 33,5 grammi seente kuivatatud viljakehasid, mis sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini. Tegemist on narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega, mis on kantud sotsiaalministri
  10. mai
  11. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) lisa 1 I nimekirja. Kuivõrd psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente viljakehade puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 10 grammist värsketest ja 20 grammist kuivatatud seentest, oli tegemist suure kogusega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3 järgi. II. MAAKOHTU OTSUS
  12. Tartu Maakohus tunnistas
  13. septembri 2021 otsusega Taivo Vallaski süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust. Mõistetud karistusest luges kohus kantuks Taivo Vallaski kahtlustatavana kinnipidamise aja
  14. juunist kuni 13 juunini 2019 ning sai nii ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. Nimetatud karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata üheaastase katseajaga. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  15. Kohtulikul uurimisel leidis veenvalt tõendamist Taivo Vallaski süü selles, et ta hoidis enda elukohas Tartus aadressil XXX eeluurimisel tuvastamata ajast kuni
  16. juunini 2019 toimunud läbiotsimiseni kokku 33,5 grammi seente kuivatatud viljakehasid, mis sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini.
  17. Läbiotsimisprotokolli punktis 6 kajastatuga on tõendatud, et läbiotsimisel leiti magamistoast kapi alumisest sahtlist soonkinnisega kott ning plastiktops, milles olid seened.
  18. juuli 2019 ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0663 on tõendatud, et plastkarbis ja kilekotis oli seeni kokku 33,5 grammi (plastkarbis oli seente viljakehi 11,34 grammi ja soonkinnisega kilekotis 22,16 grammi) ning nende viljakehad sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini. Seentes sisalduva narkootilise aine protsentuaalset sisaldust ei määratud, sest selleks puudub vastav metoodika. Psilotsübiin/psilotsiin, kaasa arvatud psilotsübiini/psilotsiini sisaldavad seened, kuuluvad sotsiaalministri
  19. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.
  20. Kuivõrd aineekspertiisi viis läbi ja andis eksperdiarvamuse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspert Irina Grebennikova, kuulati ta kohtuistungil selgituste saamiseks üle. Eksperdi ütluste kohaselt võttis ta akrediteeritud metoodika kohaselt nendest seente kogustest kokku keskmise analüüsi saamiseks kuskil 5-6 grammi, mille peenestas uhmerdamise teel. Sedasi sai homogeniseeritud keskmise proovi, mille purust võttis edasisteks analüüsideks vajaliku koguse. Seejärel kasutas ta gaasikromatograafia-massispektromeetria metoodikat, millega tuvastatakse ekspertiisi tulnud narkootilised ja psühhotroopsed ained. Seente puhul detekteeritud keelatud aine protsendilist sisaldust ei määrata, kuna selleks puudub vastav metoodika. Ekspert selgitas, et ka LSD markide puhul ei määrata aine protsendilist sisaldust. Kanepis määratakse keelatud aine protsendiline sisaldus üksnes selleks, et tuvastada, kas see on kõrgem kui 0,2%. Metoodikat rakendades saadi kindel positiivne tulemus, et ekspertiisiks esitatud seened sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini. Ekspert välistas võimaluse, et tegemist võinuks olla liiga väikese keelatud aine sisaldusega, mil ei loeta tulemust aine osas positiivseks.
  21. Eeltoodu alusel pole alust kahelda selles, et Taivo Vallaski elukohast
  22. juunil 2019 läbiotsimisel leitud ja ära võetud seened kaaluga 33,5 grammi sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini. 2
  23. Asjatundja Mailis Tõnisson tunnistas samuti, et Eestis psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente liiki ei määrata. EKEI eesmärk ei ole seeneliikide tuvastamine – ka kanepitaimede liiki ei tuvastata. Psilotsübiini/psilotsiini protsendilist sisaldust on keeruline määrata.
  24. Ekspert Irina Grebennikova ning asjatundjad Mailis Tõnisson ja Kalle Truus olid ühisel seisukohal selles, et seeneliigist ning kasvatamise tingimustest tulenevalt võib seentes psilotsübiini/psilotsiini sisaldus varieeruda. Siinkohal on oluline täheldada, et sellele vaatamata on põhjendatud lähtuda senisest akrediteeritud metoodikast ning jätta seeneliigid ja seentes psilotsübiini/psilotsiini protsendiline sisaldus selle ebaotstarbekuse tõttu tuvastamata. Seda seepärast, et olemasolev metoodika on küllaldane, välistamaks positiivsetena kvalifitseerumast juhtumid, mil seentes olev psilotsübiini/psilotsiini sisaldus on niivõrd tühine, et need tavapärasel pruukimisel joovet ei tekita. Pealegi on psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seeneliike 200 ringis ning neid võib leida üle maailma peaaegu kõikides riikides. See teeks aga asja lahendamise seeneliikide tuvastamisega põhjendamatult keerukaks ja ajamahukaks ning riigile ka äärmiselt kulukaks, kuna kätkeb endas ohtu kujuneda igal üksikjuhtumil teadustööks.
  25. Asjatundja Mailis Tõnissoni ütlustega on tõendatud, et ehkki seentest psilotsübiini/psilotsiini protsendilist sisaldust ei määrata, on kromatogrammil näha aine sisaldus. Kui see on väga väheses koguses, siis sellised seened joovet tekitavateks ei liigitu. Ka mõnede taimedega – näiteks katataimega – esineb analoogne olukord. Kui joovet tekitavat ainet on neis nõnda vähe, et joobe saamiseks tuleks inimesel ära süüa saunaviha suurune taimekogus, siis ei loeta seda joovet tekitavaks narkotaimeks. Seda seepärast, et joovet tekitava aine sisaldus on selles kaduvväike.
  26. Taivo Vallaskil puudus luba psilotsübiini ja psilotsiini sisaldavate seente käitlemiseks, s.h nende enda elukohas hoidmiseks. NPALS § 2 punktide 2 ja 3, § 3 lõike 1, § 31 lõike 1 ja sotsiaalministri
  27. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1, alusel käitles Taivo Vallask 33,5 grammi psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seente viljakehi ebaseaduslikult, kui ta hoidis neid enda elukohas kuni nende
  28. juunil 2019 läbiotsimisel politsei poolt leidmiseni ja ära võtmiseni.
  29. NPALS § 31 lõike 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.
  31. mai 2016 EKEI kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnissoni vastusega teabenõudele on tõendatud, et kümnele inimesele piisab joobe tekitamiseks 10 grammist psilotsübiini sisaldavatest värsketest ja 20 grammist kuivatatud seentest.
  32. Asjatundja Mailis Tõnissoni antud ütlustega on tõendatud, et nüüdseks on ta sellest
  33. mai 2016 vastusest (vt käesoleva otsuse eelmist punkti) välja jätnud täpsustuse värskete ja kuivatatud seente osas, kuna selle kohta on tulnud uusi artikleid. Asjatundja ütluste kohaselt on suureks koguseks 10-20 grammi psilotsübiini sisaldavaid seeni. Ühele inimesele piisab joobe tekitamiseks 1-2 grammist psilotsübiini sisaldavatest seentest ja kümnele inimesele piisab joobe tekitamiseks 10-20 grammist psilotsübiini sisaldavatest seentest. Selline hinnang on võrdlemisi konservatiivne, kuna suurem osa teaduskirjandust annab vastuseks, et joovet tekitavaks annuseks ühele inimesele on 1 gramm psilotsübiini sisaldavaid seeni. Tavaliselt piisab joobeks ühele inimesele 1 grammist ja kümnele inimesele 10 grammist psilotsübiini/psilotsiini sisaldavatest seentest. 3
  34. Ekspert Irina Grebennikova kinnitas kohtulikul uurimisel ütlusi andes, et käesoleval juhul saadi nõutavat akrediteeritud metoodikat rakendades kindel positiivne tulemus, et ekspertiisi esitatud seened sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini. Seega on välistatud võimalus, et tegemist olnuks liiga väikese keelatud aine sisaldusega, millisel juhul ei loeta tulemust aine osas positiivseks.
  36. juunil 2019 toimunud läbiotsimisel Taivo Vallaskilt ära võetud 33,5 grammi seente viljakehasid ületab kahtlusteta joovet tekitavate psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente suure koguse piirmäära, milleks on 10-20 grammi.
  37. Lisaks kuivatatud seente viljakehadele leiti Taivo Vallaski elukoha vannitoast ka seente kohapealseks kasvatamiseks vajalikud purgid ja topsikud neis oleva kasvusubstraadiga (mullaga, vermikuliidiga jmt) ning hallitanud niidistikuga. Ka need võeti talt ära.
  38. Taivo Vallaski sõnul kasvatas ta seeni omatarbeks. Tema faktilisest käitumisest nähtub kavatsetus. Ta tellis käitlemiseks keelatud seente kasvatamiseks vajalikud eoste paketid, misjärel kasvatas neist seened ja kuivatas need ära. Taivo Vallaski taoline käitumine oli eesmärgipärane: enda kasvatatud ja kuivatatud psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seeni hoidis ta lõpuks enda magamistoas, olles samal ajal teadlik, et niisugune tegevus on keelatud. Kuivatatud seente asukohast magamistoas öökapi sahtlis nähtub soov neid tarbimiseks hoida. Sellele osundab kaudselt ka öökapi peal läbiotsimise ajal asunud metall-lusikas. Samas ei ole kriminaalasja lahendamise seisukohalt määravat tähtsust, kas süüdistatav neid seeni ka ise tarbis või mitte.
  39. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus seda, et Taivo Vallaski süü psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente ebaseaduslikul käitlemisel ei ole suur. Seente kogus jääb suure koguse alampiiri lähedusse. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on varasemalt karistamata. Kuriteo toimepanemisest on möödunud enam kui kaks aastat ning selle aja jooksul pole Taivo Vallask ühtegi uut süütegu toime pannud. Seega on küllaldane ja piisav kohaldada karistust selle miinimummääras, mõjutamaks Taivo Vallaskit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorra huve. Sellest tulenevalt karistas maakohus Taivo Vallaskit KarS § 184 lg 1 järgi üheaastase vangistusega KarS 73 alusel tingimisi üheaastase katseajaga. III. APELLATSIOON JA APELLATSIOONIVASTUS
  40. Tartu Maakohtu
  41. septembri 2021 otsuse peale esitas apellatsiooni Taivo Vallaski kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso, kes palub maakohtu otsuse tühistada ning süüdistatav õigeks mõista. Ühtlasi taotleb kaitsja kõigi menetluskulude riigi kanda jätmist ning kriminaalmenetluses alusetu vabadusevõtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad on lühidalt järgnevad. 19.
  42. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest jättis põhjendamatult kõrvale mitu asja. Esiteks jäeti tähelepanuta Taivo Vallaski ütlused selle kohta, et tema tahtlus oli suunatud keelatud aine käitlemisele väikeses koguses. Teiseks jäid kõrvale asjatundja Kalle Truusi ütlused selle kohta, et ilma seente liiki ja niiskussisaldust kindlaks määramata ei ole võimalik usaldusväärselt järeldada, kui suurt kogust psilotsübiini/psilotsiini isik käitles. 4 19.
  43. Taivo Vallaskile etteheidetav tegu ei vasta KarS § 184 lg 1 kuriteokoosseisu subjektiivsetele ja objektiivsetele tunnustele, s.t tegemist ei ole suure koguse narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega. 19.
  44. Maakohus ei ole võtnud ühtegi seisukohta, missugune on konkreetselt psilotsübiini/psilotsiini kogus (ehk siis puhta aine kogus), millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Samuti ei tuvastanud esimese astme kohus sedagi, millises koguses Taivo Vallask seda puhta ainena hoidis. 19.
  45. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et kuigi seentes psilotsübiini/psilotsiini protsendilist sisaldust ei määrata, on kromatogrammil näha aine sisaldus ning juhul, kui see on väga väheses koguses (väikse piigina) siis sellised seened ei liigitu joovet tekitavateks. Käsitlus väikest või suurest nn piigist ja järeldus kindlast positiivsest tulemusest on niivõrd ebamäärased hinnangud, et nende alusel ei ole võimalik isiku süüditunnistamine kuriteos. Kõik asjatundjad selgitasid kohtus, et maailmas on ca 200 psilotsübiini/psilotsiini sisaldavat seent ning nendes on psilotsübiini/psilotsiini sisaldus väga erinev, sõltudes ka seente kasvutingimustest. Eeltoodud seisukoht ei ole kooskõlas kriminaalõiguses kehtiva määratletuse printsiibiga. 19.
  46. Põhjendamatult on kõrvale jäetud asjatundja Kalle Truusi ütlused. Asjatundja asus ühemõttelisele seisukohale, et selline EKEI tabel, kus ei määrata kindlaks psilotsübiin ühekordse annuse piire, on ebausaldusväärne. 19.
  47. Kuna käesolevas asjas saadi psilotsübiini/psilotsiini sisaldavad seened süüdistatavalt kätte ja vaatamata sellele ei tehtud kindlaks nendes sisalduva psilotsübiini/psilotsiini konstentratsiooniastet, siis puudub alus nentida süüdistatava teos KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu realiseeritust. 19.
  48. Lisaks sellele ei võtnud maakohus mingit seisukohta kaitsja poolt tõstatatud küsimuses seoses võimalike eksimustega KarS §-de 17 või 39 kohaselt. Esimese astme kohus tõdes vaid seda, et Taivo Vallask on kuriteo toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 kohaselt. Samas ei seadnud Taivo Vallask eesmärgiks suure koguse narkoaine käitlemist ja ta lõpetas seente kasvatamise, kui nende kogus läks tema arvates liiga suureks.
  50. detsembril 2021 esitas ringkonnaprokurör Eneli Laurits kaitsja apellatsioonile vastuse, milles leiab, et kaebuses esitatud argumendid ei anna põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Prokurör põhjendab seda nii. 20.
  51. Kuigi apellant on viidanud vajadusele tuvastada puhta aine kogus, pole säärane nõue absoluutne. Nii on Riigikohus lahendis 3-1-1-95-16 sedastanud, et olukordades, kus puhta aine eraldamine on ebamõistlik ja sisuliselt võimatu (nagu osundatud kaasuses oli LSD markide puhul), siis saab lähtuda ka annustest, milles on puhas aine segatud tarvitamiseks vajaliku ballastainega. Käesoleva kaasuse kontekstis võiks olla täiesti aktsepteeritav, et ei eraldata seene muust kehast psühhotroopset ainet, et selgitada välja selle täpne kogus. Oluline on annus ehk doos, mis tekitab joobe vähemalt kümnele isikule. 20.
  52. Joobe mõju osas on õigustatud võtta aluseks just nimelt asjatundja Mailis Tõnissoni ütlused, mitte keemiku Kalle Truusi ütlused. Prokuröri hinnangul ei saa keemik anda ütlusi aine mõju kohta joobe tekitamisel. 5 20.
  53. Vastuollu pole mindud ka määratletusnõudega. Seadusandja tahe on, et psilotsübiini/psilotsiini sisaldavad seened ei oleks vabalt kasutatavad. Need on kantud sotsiaalministri
  54. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Praegusel juhul on määratletud, et sellist ainet sisaldavate seente käitlemine ei ole lubatud ning kuriteona on karistatav nii suures koguses seente käitlemine, mis tekitab joobe vähemalt kümnele isikule. 20.
  55. Kohtus uuritud tõendite alusel pole võimalik jaatada kahtlusi, et EKEI-s on seente viljakehade kaalumisel tekkinud viga. Niisamuti on kohtus veenvalt ära näidatud ka see, et need seened, mis läbiotsimisel ära võeti, on täpselt needsamad ja samas koguses, kui need, mis jõudsid ekspertiisiasutusse. Seega oli kuivasid seene viljakehi Taivo Vallaski elukohas kokku 33,5 grammi. Tegu on toime pandud tahtlikult ning Taivo Vallaski käitumises ei esine eksimust KarS § 39 mõttes. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  56. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu
  57. septembri 2021 otsuse tühistamiseks ja apellatsiooni rahuldamiseks alus ei ole. Sissejuhatavalt märgib kohtukolleegium, et nõustub maakohtu tõendite analüüsi ja järeldustega, mistõttu ei pea maakohtu seisukohtade üle kordamist kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes vajalikuks. Küll aga lisab kolleegium täiendavaid argumente, käsitlemaks apellatsioonis tõstatatud väiteid.
  58. Vaidlust ei ole selles, et Taivo Vallask hoidis enda elukohas tuvastamata ajast kuni
  59. juunini 2019 kokku 33,5 grammi seente kuivatatud viljakehasid (seeni), mis sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini. Ka süüdistatav ise on tunnistanud, et need olid tema enda kasvatatud (kd 2, tl 83). Apellatsioonis on aga ette heidetud seda, et pole teada, milline oli neis seentes sisalduva psilotsübiini/psilotsiini täpne kogus. Seega on apellatsioonimenetluse keskseks küsimuseks see, kas süüdistatava valduses olnud kuivatatud seentest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele või mitte.
  60. Kuivõrd tegemist on erialateadmisi nõudva küsimusega, refereerib ringkonnakohus esmalt kohtumenetluses üle kuulatud eksperdi ja asjatundjate ütlusi.
  61. Ekspertiisiakti nr 19E-AN0663 koostanud Irina Grebnikova selgitas
  62. augusti 2021 kohtuistungil, et tema tuvastas üksnes tõsiasja, et leitud seened sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini. Selle protsendilist sisaldust polnud tal võimalik määrata, kuivõrd EKEI-l puudub selleks vastav metoodika. Küsimusele, millisest kogusest piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, polnud ta pädev vastama. See ei kuulu mitte tema, vaid kohtutoksikoloogia eksperdi kompetentsi (kd 2, tl 59).
  63. Asjatundja Kalle Truus tõdes kohtus, et psilotsübiini sisaldavaid seeni on maailmas kahesaja ümber. Kusjuures neis sisalduva psühhotroopse aine sisaldus võib olla vägagi erinev: see sõltub nii seeneliigist kui kasvatustingimustest. Eksisteerib liike, kus psilotsübiini tase on hästi madal, see võib olla lausa nullilähedane. Asjatundja selgitas, et juhul, kui pole täpsustatud ei seeneliiki ega selle niiskusesisaldust, pole ka võimalik hinnata, millisest kogusest piisab narkojoobe tekitamiseks. Teisalt sisaldub kõikides n-ö maagilistes seentes psilotsübiini – ühte ja seda sama ainet, kuid erinevas koguses. Seente korraliku kuivatamisega peaks psilotsübiini suhteline sisaldus suurenema, sest vesi lendub (kd 2, tl 72-78).
  64. Kohtutoksikoloog Mailis Tõnisson on selgitanud, et ühele inimesele joobe tekitamiseks on keskmiselt tarvis 1-2 grammi kuivatatud seeni. Täpne kogus sõltub muu hulgas seeneliigist. 6 Seeni kuivatades võib olenevalt liigist psilotsübiinisisaldus aja jooksul veidi väheneda – aine lihtsalt laguneb. Hinnang, mille kohaselt piisab ühele inimesele joobe tekitamiseks 1-2 grammist seentest, on võrdlemisi konservatiivne. Kuigi psilotsübiini sisaldavate seentel võib aine sisalduse määr mõnevõrra erineda, on joobe tekitamiseks kasvatavate seentel see üldjoontes ühesugune. Juhul, kui seene osas on tuvastatud, et see sisaldab psilotsübiini/psilotsiini, saab öelda, et selle puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 10-20 grammist. Seened, mille psilotsübiinisisaldus on nullilähedane, on tuvastatavad ning need narkoseenteks ei kvalifitseeru (kd 2, tl 106-110).
  65. Asjatundjate ütlused kattuvad selles, et sõltuvalt seeneliigist võib neis sisalduv psilotsübiinikogus erineda. Samas on Mailis Tõnisson välja toonud, et nn maagilistes seentes ehk seentes, mida kasvatatakse ning tarvitataksegi neis sisalduva psühhotroopse aine pärast, on psilotsübiinisisaldus enam-vähem sarnane. Vähese ainesisaldusega seeni ekspertiisihinnangus joovet tekitatavateks ei liigitata. Niisiis ei olegi psühhotroopset ainet sisaldavate seente puhul selle protsentuaalse sisalduse kindlaksmääramine oluline. Praegusel juhul on tõsikindlalt teada, et vaidlusalused seened sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini.
  66. Et tegu oli just nn maagiliste seentega nähtub ka süüdistatava enda ütlustest. Nii tunnistas ta, et tellis seente printeosed läbi Interneti – ilmselt Kanadast. Saadetises olid erinevat liiki seeneprindid, mida hakkas kasvatama. Seda seepärast, et tal oli stressirohke aeg ning ta oli ajakirjast lugenud, et neid mikrodoosidena tarvitades tõstavad nad motivatsiooni. Seente proovimiseni süüdistatav ei jõudnud, kuna asus selle asemel hoopis sporti tegema. Vaatas YouTubest materjali, et saada seente kasvatamiseks vajalikke teadmisi. Tõdes, et ilma intensiivset uurimistööd tegemata pole võimalik kodus seeni kasvatada. Protsess oli väga keeruline, alguses oli ta seenekasvatuses väga halb. Kulus vähemalt paar kuud, et jõuda seenteni. Ühel hetkel tundus, et seeni on natukene liiga palju ja jättis seenekasvatuse pooleli (kd 2, tl 83-88).
  67. Kuivõrd süüdistatav kasvataski seeni peaasjalikult neis sisalduva psilotsübiini/psilotsiini pärast, on igati loogiline, et juba selleks tarvilike printeoste tellimisel pidas ta seda seeneliigi valikul silmas. Väärib tähelepanu, et süüdistatava soov oli neid seeni mikrodoosidena tarvitada. See näitab üheselt, et pruugitavate seente psühhotroopse aine sisaldus oli Taivo Vallaski teada vajaliku mõju avaldamiseks piisavalt suur. Väga väikese psilotsübiinisisaldusega seente tühistes kogustes tarbimine mõju ei avaldaks. Nii on ka asjatundja Mailis Tõnisson tõdenud, et juhul, kui ainet on taimes või seenes vähe, tuleb seda toime saabumiseks pruukida väga suures koguses (kd 2, tl 110). Seega on eluliselt usutav, et süüdistatav valis Internetist tellides just need eosprindid, millest kasvatamisel saadavate seente psilotsübiinisisaldus on piisavalt suur narkojoobe tekitamiseks.
  68. Kaitsja on väitnud vastu, et kuna seentes sisalduva psilotsübiini/psilotsiini konstentratsiooniastet pole kindlaks tehtud, puudub alus sedastada süüdistatava teos KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu realiseeritust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esiteks ei tulene kehtivast seadusandlusest seentes narkootilise või psühhotroopse aine protsentuaalse sisalduse tuvastamise nõuet. Prokuratuuriga nõustuvalt leiab ka ringkonnakohus, et olukorras, kus EKEIl puudub seentes sisalduva psühhotroopse aine taseme määramiseks tarvilik metoodika, on täiesti aktsepteeritav, et seda ka ei tehta, seda ei ole vajalikuks pidanud ka seadusandja. Praegusel juhul on teada, et vaidlusalused seened sisaldavad psilotsübiini. Pole alust arvata, et nende ainesisaldus olnuks väike. Asjatundja Mailis Tõnissoni ütlustega on tuvastatud seegi, et neist seentest piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 10-20 grammist. Seega ületas 7 süüdistatava valdusest leitud 33,5 grammi seeni kahtlusteta psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente suure koguse piirmäära rohkem kui pooleteistkordselt.
  69. Kaitsja näeb vastuolu ka määratletusepõhimõttega. Kuna maailmas on seeneliike palju ning nende ainesisaldus erinev, pole võimalik ilma kindlaid arvandmeid omamata isikut kuriteos süüdi tunnistada. Sedagi etteheidet edu ei saada. Nagu eelpool selgitatud, eksisteerib maailmas küll arvukalt psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seeneliike, kuid joovet tekitatavateks liigitatakse üksnes suure ainesisadusega seened ning nende psilotsübiinisisaldus on enam-vähem ühesugune (vt käesoleva otsuse p 27). Ringkonnakohus selgitab siinkohal, et määratletusepõhimõte tähendab, et karistusnormi sisu avamine ei tohi viia normi piiridest väljumiseni ega nende juhtumite karistusnormiga hõlmamiseni, mida seadusandja pole soovinud karistatavaks kuulutada. Kuna psilotsübiin ja psilotsiin ning neid sisaldavad seened on kantud sotsiaalministri
  70. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 esimesse nimekirja, on üheselt arusaadav, et seadusandja on seesuguste seente käitlemise keelanud ning selle teo kriminaliseerinud. Olgu veel öeldud, et määratletusnõudega pole vastuolus seegi, kui psühhotroopse aine suur kogus tehakse kindlaks selle kaudu, kui suurest seenekogusest piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks.
  71. Eeltoodust järeldub, et süüdistatav on realiseerinud KarS § 184 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu.
  72. Apellatsioonimenetluse teiseks keskseks küsimuseks on see, kas süüdistatav võis olla koosseisu- või keelueksimuses. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb sellele vastata eitavalt ning seda järgmistel põhjustel.
  73. Kaitsja hinnangul võimaldavad süüdistatava ütlused jõuda järelduseni, et seente kasvatamisel ja enda elukohas hoidmisel lähtus ta ekslikult teadmisest, et nende kogus polnud suur. Apellatsioonkaebuses on viidatud sellelegi, et süüdistatav ei seadnud endale eesmärgiks psilotsübiini/psilotsiini suures koguses käitlemist ning lõpetas seente kasvatamise niipea, kui neid oli tema hinnangul liiga palju.
  74. Tõepoolest, mingil hetkel lõpetas süüdistatav seente kasvatamise. Seda on ta selgitanud nii: „Ma lõpetasin kasvatusportsessi, kui olin kaalunud ja mulle tundus, et see kogus läheb liialt suureks.“ Küsimusele, kas kaalumine toimus hindamaks, et seeni on liiga palju, vastas süüdistatav: „Jaa. Ja selleks oli pigem nagu eesmärk, et mitte minna seadusega pahuksisse. Sellepärast, et kui neid seeni on liiga palju, siis on tegemist natukene nagu suurema kuriteoga.“ Sellele lisas ta omakorda: „Ma teadsin, et see kaalupiir on umbes 12 grammi juures või midagi sellist.“ Teisalt mäletas süüdistatav, et tal oli seeni 15 grammi ringis. Sestap tajus, et pole mõistlik neid seeni säärases koguses omada. Kuigi seente kaal oli rohkem kui 12 grammi, eeldas ta, et nende kogus on siiski väike, sest need olid puhastamata. Seda, kui palju on kriminaalne määr ta kusagilt kontrollima ei hakanud. Teadis vaid seda, et seente omamine väikeses koguses on väärtegu (kd 2, tl 85-86).
  75. Süüdistatava versiooni ei toeta aga tema valdusest leitud seente kogus. Kui ütlustes räägib ta 15 grammist, siis läbiotsimisel avastatud seeni oli enam kui kaks korda rohkem – 33,5 grammi. Magamistoa sahtlis olnud plastikkarbis oli seeni 11,34 grammi ning soonkinnisega kilekotis 22,16 grammi. Kuivõrd kuivamise tulemusena seente kaal väheneb, ei saanud neid tol hetkel 33,5 grammist vähem olla. See on aga peaaegu kolm korda enam süüdistatava poolt väikeseks koguseks peetud 12 grammist ning enam kui kaks korda rohkem väidetava kaalutumise tulemusena saadud 15 grammist. 8
  76. Eelöeldust tulenevalt teadis T. Vallask seda, et tal oli (vähemalt) 33,5 grammi seeni. Niisiis oli ta teadlik faktilistest asjaoludest, mis täidavad kuriteo objektiivse koosseisu. Ning veelgi enam: T. Vallaskil oli tahtlus ka selle osas, et tema valduses olnud seentega oleks saanud tekitada joobe enam kui kümnele inimesele. Esiteks polnud T. Vallaskil adekvaatset alust eeldada, et tema seened oleksid olnud väga väikese psühhotroopse aine sisaldusega. Lisaks sellele polnud tal ka mõistlikku alust lähtuda sellest, et mitmekümnest grammist seentest (mis objektiivselt võisid joovastada paarikümmet kuni kolmekümmet inimest) ei piisa vähemalt kümnele inimesele joobe tekitamiseks). Seega koosseisueksimus kõne alla ei tule.
  77. Tagajärjetuks jääb ka viide keelueksimusele. Süü välistamine KarS § 39 lg 1 järgi nõuab (kõigepealt) toimepanija olemist õiguslikus eksimuses, mis tähendab, et ta kas ei tunne õigusnormi (või ka inimeste käitumist reguleerivaid sotsiaalseid norme) või saab ta normi sisust valesti aru. Kohtukoosseisu hinnangul pole see eeldus täidetud. Ka T. Vallask ise tunnistab, et ta oli seente kasvatamise (valdamise) keelatusest teadlik – küll aga olevat ta lähtunud sellest, et niisuguses koguses seente valdamine on väärtegu. Juba see teadmine iseenesest välistab keelueksimuse, sest piisab sellest, et isik on keelunormi olemasolust teadlik. Tähtis pole see, kas ta n-ö paigutab oma peas keelunormi õigesse või valesse valdkonda – mh lähtub sellest, et ta paneb toime väärteo, ehkki tegelikult sooritab ta kuriteo (vt nt Sootak – KarS. Kommentaar.
  78. trükk, § 39, komm 3).
  79. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
  80. septembri
  81. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Seoses eelmainituga, jääb rahuldamata ka süüdistatava ning tema kaitsja taotlus kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Kriminaalmenetluses alusetu vabadusevõtmisega tekitatud kahju hüvitamine aktualiseeruks vaid isiku õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 199 lõike 1 punktide 1, 2 või 5 alusel.
  82. Kaitsja taotleb apellatsioonimenetluse kulude riigi kanda jätmist. Taotluse kohaselt on kaitsja töömaht käesoleva kriminaalasja teise astme kohtumenetluses olnud 10 tundi ja 35 minutit, mille eest soovib tasu 1651 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 kohaselt süüdistatava kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 9 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.