← Eesti

1-21-764/42

Obsah (6)§ 118§ 68§ 73§ 121§ 28§ 31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2022.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-764 (19231502025) Kohtukoosseis Kohtunikud Urmas Reinol

§ 118lg 1 p 2 järgi Harju Maakohtu 17.

septembri 2021.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar Teised pooled apellatsioonimenetluse Põhja Ringkonnaprokuratuuri Jaanhold Kriminaalasja lahendamise viis ringkonnaprokurör Ülle Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Harju Maakohtu
  2. septembri 2021.a otsus Aleksandr Babilo süüdistusasjas jätta muutmata.
  3. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
  4. Taotlus Aleksandr Babilole süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta läbi vaatamata.
  5. Apellatsioonimenetluses Aleksandr Babilole õigusabi osutamisega seoses tekkinud kaitsja tasu jätta KrMS § 185 lg 2 alusel Aleksandr Babilo kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Harju Maakohtu
  7. septembri 2021.a otsusega üldmenetluses tunnistati Aleksandr Babilo süüdi

§ 118

lg 1 p 2 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.09.2019 - 19.09.2019 (s.o 2 päeva) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata kui A.

Babilo ei pane 4 aasta 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest 17.09.

  1. Kannatanu X tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldati täielikult ja mittevaralise kahju nõudes osaliselt. A. Babilolt mõisteti X kasuks välja varalise kahju katteks 796,87 eurot ja mittevaralise kahju katteks 2800 eurot, mis tulevad tasuda kannatanu arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX. Kaitsja taotlus süüteoga tekitatud kahju hüvitamiseks seoses A. Babilo kahtlustatavana kinnipidamisega 18.09.2019 -19.09.2019 jäeti rahuldamata. Menetluskuludena mõisteti A. Babilolt välja riigituludesse ekspertiisi (akt nr 20E-AOI0041) kulu 84 eurot ja sundraha 1460 eurot, kokku 1544 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.t esimesel 11-l kuul tuleb tasuda 128,70 eurot ja viimasel 12-l kuul 128,30 eurot.
  2. A. Babilo tunnistati

§ 118

lg 1 p 2 järgi süüdi selles, et tema lõi 18.09.2019 kella 22.10 ajal Tallinnas Varraku 14 asuvas Tondiraba jäähalli riietusruumis X-le rusikaga näkku vastu vasakut silma, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused ning vastavalt ekspertiisiaktile nr 20E-AO10041 tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Ekspertiisiaktist tulenevalt on X-l 18.09.2019 AS Ida-Tallinna keskhaiglas sedastatud vasaku silmakoopa välimise, keskmise, tagumise ja alumise seina nihkumisega murrud, verevalandus vasakusse ülalõuaurkesse ja etmoidrakustikku, vasaku silmamuna ja silmakoopakoe põrutus koos verevalumiga vasaku silma eeskambris ning vasaku silmaümbruse mõõduka turse ja verevalumiga ning haavaga silma välisnurgas, millega on põhjustatud üle 4 kuu kestev tervisehäire. 3. Maakohus asus otsuses seisukohale, et kannatanul tuvastatud üle 4 kuu kestva tervisekahjustuse tingis A. Babilo vägivaldne tegevus, mitte mingi muu hüpoteetiline asjaolu. Eksperdiarvamuse ning muude asjas uuritud tõendite kohaselt esineb otsene põhjuslik seos A. Babilo rusikalöögi ja sellega kannatanule tekitatud tervisekahjustuste vahel, mida ei ole võimalik simuleerida. Tõendid, et kannatanu oleks ise põhjustanud temale arstide poolt seatud ravirežiimi rikkumisega üle 4 kuu kestvaid tervisehäireid, puuduvad. Kannatanul tuvastatud silma piiratud liikuvus vasakule vaadates on käsitletav organismi elutegevuse häirena, mis kestab vähemalt 4 kuud ja seega ka tervisehäirena

§ 118lg 1 p 2 mõttes.

Kohtu hinnangul tegutses A. Babilo X rusikaga silma piirkonda lüües tahtlikult ja teadlikult. Keskmise inimese arusaamisvõime tulemusena pidanuks A. Babilo võimalikuks pidama ja möönma, et tekitab enda tegevusega kannatanule tervisekahjustuse. Tervisekahjustuse tekitamise osas tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega. Süüdistatava ütlusi kahtluses, et X hakkab teda kohe ründama või juba reaalselt ründab, ei pidanud kohus usaldusväärseteks. Et A. Babilo ei viibinud hädaseisundis, siis ei tegutsenud ta ka hädakaitseseisundis. Süüdistatava käitumises puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kergendavate asjaoludena A. Babilo puhtsüdamlikku kahetsust ja soovi peale sündmust juba järgmisel päeval kannatanule tekkinud kahjusid vabatahtlikult hüvitada. Kohus hindas süüdistatava süü keskmisest väiksemaks ning leidis, et karistuse võib mõista sanktsiooni miinimummmääras. Arvestades süüdistatava isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid pidas kohus põhjendatuks jätta mõistetav karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata. Kohus pidas põhjendatuks hüvitada kannatanu varalise kahju nõue täielikult. Mittevaralise kahju nõude hüvitamise osas leidis, kohus, et see ei ole kannatanu poolt taotletud määras põhjendatud, sest 2

(8)vasaku silma nägemine küll halvenes, kuid X ei kaotanud nägemist täielikult. Arvestades kannatanule tekitatud vähemalt 4 kuud kestvat tervisehäiret, üleelatud valu, elukvaliteedi halvenemist ja kannatusi ning vasaku silma nägemise halvenemist, pidas kohus põhjendatuks mõista süüdistatavalt kannatanule välja mittevaraline kahju katteks 2800 eurot. Kaitsja taotluse A. Babilole süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jättis maakohus rahuldamata. 4. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja. Apellant palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada, A. Babilo

§ 118lg 1 p 2 järgi õigeks mõista ja hüvitada A.

Babilole süüteomenetluses tekitatud kahju. Kannatanu tsiviilhagi palub läbi vaatamata. Alternatiivselt leiab, et A. Babilo tegevus tuleb ümber kvalifitseerida

§ 121

lg 1 (või

§ 121

lg 1 ja § 119 lg 1 ideaalkogumi) järgi ja karistada vangistusega 10 kuud, jättes

§ 73lg 1 ja 3 alusel karistuse täitmisele pööramata 11 kuu pikkuse katseajaga.

Juhul kui süüdimõistev otsus jääb muutmata, taotleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse vähendamist ja kaitsjatasu väljamõistmist vastavalt apellatsioonis esitatud põhjendustele. 4.1. Kaitsja ei nõustu kohtu poolt tuvastatuga, et kogutud tõendid kinnitavad üheselt X-le tervisehäire põhjustamist

§ 118lg 1 p 2 tähenduses.

Ortoptisti vastuvõtul käis X ca 2 nädalat enne nelja kuu möödumist sündmusest, samas osales ta kõigest kaks kuud pärast sündmust intensiivselt jäähoki treeningutel ja võistlustel. Väited tõsistest tervisehäiretest ja topeltnägemisest ei ole eluliselt usutavad, sest jäähokit ei saa mängida inimene, kes näeb topelt, kohus ei ole kaitsja sellele väitele vastanud. 4.

  1. Kannatanu vasaku silma vasakule liikuvuse piiratuse ja topeltnägemise tuvastamisel väljus kohus esitatud süüdistusest, sest selles ei ole esile toodud, et A. Babilo tegu põhjustas kannatanu vasaku silma liikuvuse piiratuse kui üle nelja kuu kestva tervisekahjustuse. Süüdistuse see osa, mis puudutab üle nelja kuu kestnud tervisehäire põhjustamist, on deklaratiivne ega võimalda tuvastada kannatanu tervisehäireid pärast nelja kuu möödumist. 4.
  2. A. Babilo tahtluse kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamises tuvastas kohus ekslikult. A. Babilo tegevus vastab

§ 121

lg 1 objektiivsele (alternatiivselt ideaalkogumina

§ 121lg 1 ja § 119 lg 1) koosseisule).

4.

  1. Maakohus ei hinnanud riietusruumis kulmineerunule eelnevaid asjaolusid nende tervikpildis. Tõendeid on võimalik mõista ka selliselt, et need toetavad A. Babilo ütluseid. Tunnistaja Y ütluseid on maakohus hinnanud ühekülgselt. A. Babilo enda ütlusi kinnitavad tõendid on olemas. 4.
  2. Maakohus on kannatanu tsiviilhagi rahuldanud põhjendamatult suures ulatuses. Kannatanu kanda oleks pidanud jätma vähemalt teatava osa süüdistatava menetluskuludest, sest mittevaralise kahju hüvitise suurusega seondus suur osa kaitsja tööst.
  3. Tallinna Ringkonnakohus määras
  4. jaanuari 2022.a määrusega kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega
  5. jaanuarini 2022.a. 5.
  6. Määratud tähtajaks esitas A. Babilo kaitsja taotluse apellatsioonimenetluses süüdistatavale õigusabi osutamisega tekkinud kulutuste hüvitamiseks. Taotlusele lisatud advokaadibüroo 26.01.2022.a kliendilepingu lisast tulenevalt on kaitsja töö tunnihinnaks 125 eurot ja kaitsjal on kulunud maakohtu otsusega tutvumisele ja nõupidamisele kliendiga 3 tundi, apellatsiooni koostamisele 16 tundi ja taotluse koostamisele menetluskulude hüvitamiseks 0,5 tundi, kokku 2437,50 eurot, millele lisandub käibemaks 487,50 eurot. Kokku on Advokaadibüroo Simson Straus OÜ teinud A. Babilole õigusabi osutamisega seonduvaid kulutusi 2925 eurot. Kaitsja taotleb ringkonnakohtult nimetatud summa süüdistatava kasuks väljamõistmist, lisaks taotleb ka maakohtu menetluskulude hüvitamist süüdistatavale. 5.
  7. Prokurör esitas kirjaliku sisukoha, milles leiab, et maakohtu otsus A. Babilo

§ 118

lg 1 p 2 järgi süüdimõistmise ning talle mõistetud karistuse osas on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Maakohus on põhjalikult analüüsinud tõendeid ja motiveerinud kuriteo 3

(8)kvalifikatsiooni ning karistust, kohtu põhjendused on selgesti jälgitavad ning kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Ringkonnakohtu seisukohad ja põhjendus
  1. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalidega, kaitsja apellatsiooni väidetega, prokuröri kirjaliku seisukohaga ja esitatud tõenditele maakohtu otsuses antud hinnangutega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja kordab apellatsioonis sisuliselt samu argumente, mida on kaitsja esitanud juba varasemalt maakohtule ja millele maakohus on oma otsuses põhjalikult vastanud. Asjaolu, et maakohus jõudis kõiki tõendeid kogumis hinnates süüdistatava süüküsimuses erinevalt apellandist vastupidisele järeldusele, ei anna alust väita, et käesolevas asjas esinevad KrMS §-s 338 nimetatud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused.
  2. Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsiooniga seonduvalt märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.

§ 118

lg 1 p-s 2 sätestatud kuriteokoosseis on tagajärjedelikt, mistõttu tuleb objektiivse koosseisu tasandil tuvastada teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos nii naturalistliku kausaalsuse (ekvivalentsus- ehk conditio sine qua non-teooria) kui ka objektiivse omistamise kriteeriumi alusel (vt nt RKKKo 3-1-1-102-16, p 8). Objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes. Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (nt inimese surm, tervisekahjustus, valu vms). Sellise lisanõude esitamise mõtteks on piirata ekvivalentsusteooria äärmiselt laia toimeala ning eitada juba objektiivse koosseisu realiseeritust nt ebatavaliste kausaalahelate või õiguslikult aktsepteeritud ohuolukordade juhtumitel. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei ole koosseisus sisalduv tagajärg hinnatav süüdistatava toimepandud teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada juba isiku käitumise objektiivset koosseisupärasust (Vt RKKKo 3-1-1-102-16, p 9.). Mittenõustumine maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et kohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise üheks aluseks. Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta üksnes juhul, kui selleks on veenvad põhjused. Nii on Riigikohus (Vt RKKKo 3-1-1-107-12) märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead vaidlustatud otsuses tuvastatavad. Maakohus on kõiki tõendeid omavahel kõrvutanud ja nende kogumis hindamise tulemusena tulnud põhjendatud järeldusele, et A. Babilo põhjustas enda õigusvastase käitumisega tahtlikult X-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis ekspertiisiakti kohaselt on vähemalt neli kuud kestev tervisehäire. 8. Vaidlustamata süüdistatava poolt kannatanu löömist rusikaga näkku vastu vasakut silma, leiab kaitsja samas, et kannatanul tuvastatud tervisekahjustus ei ole selline, mis oleks

§ 118lg 1 p 2 kontekstis käsitletav tervisehäirena.

Selle argumendiga kohtukolleegium ei nõustu. Ekspertiisiaktist (kd I, lk 70-80) nähtuvalt tuvastati kannatanul 18.09.2019.a AS Ida-Tallinna Keskhaiglas vasaku silmakoopa välimise, keskmise, tagumise ja alumise seina nihkumisega murrud, 4

(8)vasaku ülalõuaurke välimise, keskmise, ülemise seina nihkumisega murrud, verevalandus vasakusse ülalõuaurkesse ja etmoidrakustikku, vasaku silmamuna ja silmakoopakoe põrutus koos verevalumiga vasaku silma eeskambris ning vasaku silmaümbruse mõõduka turse ja verevalumiga ning haavaga silma välisnurgas, mis ei ole eluohtlikud, kuid millega on põhjustatud kannatanule üle 4 kuu kestev tervisehäire. Lisaks kinnitavad kannatanu meditsiinidokumendid, et 18.09.2019.a diagnoositud silmakoopapõhja murd reponeeriti ja fikseeriti luumurrud kahe miniplaadi ja kruvidega 24.09.2019.a operatsiooni käigus. Tuvastatud tervisekahjustused võivad olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja tunnistajate ütlustes näidatud viisil. Tunnistajate M ja W riimuvate ütlustega on leidnud tõendamist, et A. Babilo rusikalöök oli sihitud ja piisavalt tugev, mis oli riietusruumis olijatele kuulda „ebameeldiva tuhmi helina“. Tunnistajad kinnitavad sedagi, et A. Babilo poolt sooritatud rusikalöök oli kannatanu jaoks ootamatu, mille vastu ta ei saanud ega osanud ennast ka kaitsta. Tunnistajate M ja W ütluste usaldusväärsuses puudub alus kahelda ja neid ei ole kahtluse alla seadnud ka apellant. Nähtuvalt epikriisist nr E14431 (kd I, tl 62-63) on kannatanu pöördunud ortoptisti vastuvõtule 06.01.2020.a seoses kaebusega vasaku silma poolt ja peavaludega ning kontrollile 15.01.2020.a kaebusega vasaku silma liikuvuse piiratusest vasakule vaadates ühes aeg-ajalt topeltnägemise ja peavaludega. Nimetatud tõendist tulenevalt esines kannatanul vasaku silma piiratus vasakule vaadates, aeg-ajalt topeltnägemine (võib aja jooksul taanduda) ja traumast tingitud peavalud, mistõttu jäeti kannatanu jälgimisele kuni aprillini 2020.a. Seega puudub, erinevalt kaitsja seisukohast, kohtukolleegiumi hinnangul igasugune kahtlus selles, et 18. jaanuariks 2020.a, s.o nelja kuu möödudes tervisekahjustuse saamisest, ei olnud kannatanu veel talle tekitatud tervisekahjustustest tervenenud ja tal esines tervisehäire

§ 118

lg 1 p 2 mõttes, mis arvestades kannatanule tekitatud vägivalla raskust, ei saa kolme päevaga paraneda. Kohtuistungil üle kuulatud ekspert AV ütluste kohaselt on kannatanu vasaku silma liikuvuse piiratus vasakule vaadates objektiivselt tuvastatav asjaolu, mida ei ole võimalik simuleerida, mis kinnitab aga omakorda maakohtu seisukohta selles, et kannatanul üle nelja kuu kestva tervisekahjustuse tingis A. Babilo vägivaldne käitumine kannatanu suhtes süüdistuses märgitud ajal. Terviseseisundi hindamisel lähtutakse eeldusest, et isik on terve või paranenud. Asjas kogutud ja hinnatud tõendite pinnalt ei ole võimalik asuda maakohtust erinevale seisukohale, et kannatanul enne tema suhtes toimepandud vägivallategu mingeid tervisehäireid seoses silmaga tuvastatud ei ole ning et tuvastatud tervisehäire

§ 118

lg 1 p 2 mõttes on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kannatanu suhtes tahtlikult toime pandud vägivallateoga.

  1. Puutuvalt kaitsja osundusse kannatanu vasaku silma vasakule liikuvuse piiratuse ja topeltnägemise tuvastamisel A. Babilole esitatud süüdistusest väljumisest, siis selles osas asus kohus põhjendatud seisukohale, et tervisekahjustuse ja tervisehäire mõiste sisustamisel tuleb lähtuda sellest, et tegemist on „organismi elutegevuse häirega“. Vabariigi Valitsuse
  2. augusti 2002.a määrusega nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 p 2 kohaselt on tervisekahjustus käesoleva määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel ning määruse § 8 lg 1 kohaselt on tervisehäire käesoleva määruse tähenduses selline tervisekahjustus, mis seisneb organismi elutegevuse häires, mida hinnatakse sellest paranemise kestuse või üldise püsiva töövõime kaotuse protsendiga. Kannatanul tuvastatud silma piiratud liikuvus vasakule vaadates on käsitletav seega organismi elutegevuse häirena ja seega ka tervisehäirena

§ 118lg 1 p 2 mõttes, mis on tekkinud A.

Babilole esitatud süüdistuse kohaselt kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tulemusena.

§ 118

lg 1 p 2 kohaldamise seisukohalt on oluline, et selle tervisehäire tekkimine on toimepanija vägivallateoga põhjustatud tervisekahjustustega seotud ja selles käesolevas asjas kohtukolleegiumi hinnangul ka igasugune vaidlus puudub. 5

(8)Maakohus ei väljunud seega süüdistuse piiridest ega omistanud A. Babilole temale esitatud süüdistuses nimetamata vastutuse eelduseid. Kaitseversioon, mille kohaselt ükski süüdistuses nimetatud kannatanu tervisekahjustus ei ole kestnud üle 4 kuu, on ainetu põhjusel, et just A. Babilo süüdistuses nimetatud tervisekahjustused on põhjustanud X-le üle 4 kuu kestva tervisehäire. 10. Välistanud tõendamatuse tõttu kaitseversioonid A. Babilo teo toimepanemise

§ 28

mõttes hädakaitseseisundis, samuti

§ 31

lg 1 mõttes lubatavuseksimuses, tuvastas kohus õigesti süüdistatava käitumises õigusvastasust välistavate asjaolude puudumise. A. Babilole etteheidetav tegu vastab objektiivsele teokoosseisule

§ 118lg 1 p 2 järgi.

11. Riigikohus on (Vt RKKKo 3-1-1-128-06, p 9) rõhutanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (nt RKKKo 3-1-1-142-05 - RT III, 2006, 8, 70). Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades. Iseäranis tuleb arvestada seda, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse korral on subjektiivse külje intellektuaalne moment kokkulangev. Lootus, et tervisekahjustuse enamohtlik tagajärg ei saabu, peab kohtupraktikast tulenevalt olema aga isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne ehk see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses isiku poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Kaudse tahtluse puhul, erinevalt kergemeelsusest, kus toimepanija loodab enda tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu tagajärje saabumata jäämisele, ei pürgi teo toimepanija tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Hinnanud süüdistatava käitumist teole eelneval ja teo toimepanemise ajal, tuvastas maakohus õigesti A. Babilol esinenud tahtluse kannatanule tervisekahjustuse tekitamiseks. Isik, kes selgelt äratuntavalt sooritab ca 15 cm kauguselt ootamatult tugeva ja sihitud rusikalöögi pingilt püsti tõusva kannatanu silma kui elutähtsa organi piirkonda, millega põhjustab isikule vasaku silmakoopa murrud, verevalanduse, vasaku silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse koos verevalumiga silma eeskambris ühes vasaku silmaümbrise mõõduka turse ja verevalumiga ning haavaga silma välisnurgas, peab mõistliku inimesena möönma tagajärjena mitte lihtsalt teisele inimesele valu või tema tervise kahjustamist (

§ 121

lg 1), vaid mistahes raskusastmega enamohtliku tervisekahjustuse (

§ 118lg 1) saabumist.

Arvestades A. Babilo kui heas üldfüüsilises vormis oleva isiku, kes on tegelenud terve elu aktiivselt spordiga, poolt kannatanule silma piirkonda rusikaga suunatud lööki, vallandas ta enda teadliku käitumisega kausaalahela sellise kulgemise, mille tagajärgi ta ei suutnud ega ka tahtnud kontrollida, mistõttu kiitis ta need tagajärjed vähemalt kaudse tahtluse tähenduses samaaegselt ka heaks. Kohtupraktikas kohaldatakse seda arusaama juhtudel, mil isiku käitumine on juba välise vaatluse kohaselt sedavõrd intensiivne, et nn juurdemõeldavale objektiivsele kõrvaltvaatajale on üheselt arusaadav, et selline käitumine on kohane põhjustama raske tagajärje. Ehk siis lahendatakse tahtluse küsimus nn välise teopildi alusel, millest on maakohus oma seisukoha süüküsimuse kujundamisel ka lähtunud. Seega pidi A. Babilo pidama võimalikus süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja seda möönma. Maakohus leidis õigesti, et enamohtliku tagajärje saabumise raske tervisekahjustuse näol, mille puhul piisab subjektiivse koosseisu tasandil ka ettevaatamatusest, tegutses A. Babilo selles osas vähemalt kaudse tahtlusega. Mõistetavalt ei ole peale sellist kannatanu vasaku silma suunas sooritatud rusikalööki saabuv tagajärg enam süüdistatava tahtele allutatud ja puudub alus arvata mistahes tervisekahjustuse saabumata jäämist. Seega tegutses A. Babilo kannatanule tekitatud tervisekahjustuse osas kaudse tahtlusega ja tema käitumise puhul saab juba ainuüksi välise teopildi alusel öelda, et temal oli tervisekahjustuse osas kaudne tahtlus. Kaudne tahtlus on

§-s 16 loetletud tahtluse liikide 6

(8)nõrgim vorm seetõttu, et erinevalt kavatsetusest ja otsesest tahtlusest, ei pürgi toimepanija kaudse tahtluse puhul tagajärje poole ega tunneta seda ka kindlalt saabuvana, vaid jätab selle pigem juhuse hooleks. Seega kaudse tahtluse puhul võib tagajärg saabuda, kuid ei pruugi seda. Kohtukolleegiumi hinnangul ei nähtu ka apellatsioonist ühtegi mõistlikku eeldust, millele tuginedes võinuks süüdistatav loota, et tema loodud oht tagajärjes ei realiseeru. Kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks, millistele asjaoludele või väidetavalt ühekülgselt uuritud tõenditele tuginedes kaitsja väidab, et süüdistataval puudus tahtlus (kiitis tagajärje heaks) kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamiseks. Asja kogutud tõendid seda kaitseversiooni ei kinnita. Maakohus leidis põhjendatult, et kannatanul tuvastatud vähemalt neli kuud kestev tervisehäire on põhjuslikus seoses A. Babilo poolt temale tekitatud tervisekahjustusega. Kaitseversioon, et süüdistataval puudus tahtlus X-le raske tervisekahjustuse tekitamiseks, on ainetu. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et

§ 118

lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (s.o

§ 121lg 1 alt 1) vastav tagajärg (vt RKKKo 1-17-105/35, p-d 10-11).

Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Vaid sellisel juhul avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes

§-des 117 ja 119 sätestatud koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva kuriteokoosseisu, s.o

§ 118kohaldamist (RKKKo 1-17-105/35, p 12).

(p 8). Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka kaitsja apellatsioonis esitatud seisukoht, et A. Babilole etteheidetav tegu on kvalifitseeritav

§ 121lg 1 või § 119 lg 1 järgi.

Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamiseks ja A. Babilo õigeksmõistmiseks temale esitatud süüdistuses.

  1. Kohtukolleegiumi hinnangul puudub A. Babilol seaduslik alus nõuda seoses kahtlustatavana kinnipidamisega kahju hüvitamist SKHS-i kohaselt. Isik võib nõuda kahju hüvitamist kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega SKHS § 5 lg 1 p 2 kohaselt siis, kui ta mõistetakse õigeks või kui tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel. Kuna käesolevas kriminaalasjas mõistis maakohus A. Babilo temale etteheidetud kuriteos süüdi, leidis kohus, et süüdistataval puudub seaduslik alus kahju hüvitamist nõuda ja jättis kaitsja taotluse põhjendatult rahuldamata. Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhjendustega A. Babilo süüküsimuses ja talle mõistetud karistuse määraga, ei tuvastanud kohtukolleegium ühtegi menetleja poolset süülist menetlusõiguse rikkumist, misläbi on põhjustatud isikule kahju. Ka apellatsioonis ei ole kaitsja sellistele menetleja poolsetele rikkumistele osundanud. Et kohtukolleegium jätab maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, tuleb SKHS § 13 lg 3 alusel jätta taotlus A. Babilole süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata põhjusel, et isikul puudub ilmselgelt õigus kahju hüvitamist nõuda.
  2. Kaitsja taotleb ka A. Babilo vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist. Alternatiivselt leiab kaitsja, et juhul kui A. Babilo süüdimõistmine jääb muutmata, tuleb kannatanu kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurust vähendada, sest kannatanu on suuresti enda vigastusi üle paisutanud. Kohtukolleegium osundab, et vastavalt KrMS § 310 lg-le 2 kaasneb õigeksmõistva kohtuotsusega, mida kaitsja vaidlustatud asjas taotleb, tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine. Et ringkonnakohus ei mõista A. Babilot

§ 118

lg 1 p 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks, puuduvad alused X poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudus maakohtus üldse vaidlus kannatanu varalise kahju nõude suuruse osas, millest saab teha ühese järelduse, et süüdistatav on kannatanule õigusvastaselt tekitatud varalise kahju VÕS § 128 lg 2 mõttes, summas 796,87 eurot omaks võtnud. 7

(8)Mittevaralise kahju väljamõistmist kannatanu kasuks summas 2800 eurot on maakohus veenvalt põhjendanud ja selles osas ei tuvastanud kohtukolleegium materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse olulist rikkumist, millega oleks süüdistatava olukorda raskendatud ja mis on kaasa toonud ebaseadusliku otsuse tegemise. VÕS § 134 lg-st 5 tulenevalt peab kohus mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestama rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Maakohus lähtus mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel VÕS § 134 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tulene kriminaalasjas objektiivselt hinnatud tõenditest ega apellatsioonist, et kannatanu on enda vigastusi suuresti üle paisutanud. Kohtuasjas on leidnud tõendamist, et kahjusündmus leidis aset A. Babilo tahtliku tegevuse tagajärjel, mis põhjustas kannatanule vasaku silma piiratud liikuvuse vasakule vaadates ning mis on käsitletav organismi elutegevuse häirena, mis kestab vähemalt 4 kuud. Erinevalt apellandist leiab kohtukolleegium, et maakohus on mittevaralise kahju hüvitise mõistliku suuruse kindlaksmääramisel arvestanud nii kannatanule tekitatud vähemalt neli kuud kestvat tervisehäiret, kui üleelatud valu, elukvaliteedi halvenemist ja kannatusi ning vasaku silma nägemise halvenemist. Kannatanu kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus vastab kohtukolleegiumi arvates õiguse üldpõhimõtetele, ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kohtupraktikale. Kaitsja poolt esitatud taotluse rahuldamiseks seaduslikud alused puuduvad.
  1. Kaitsja on apellatsioonis taotlenud apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabi kulude A. Babilole hüvitamist vastavalt osutatud teenuste nimekirjale. Ka palub kaitsja juhul kui ringkonnakohus jätab vaidlustatud otsuse muutmata, muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotamise osas tulenevalt asjaolust, et kannatanule pakuti kompromissina oluliselt suuremat mittevaralise kahju hüvitist kui maakohus talle vaidlustatud otsusega välja mõistis. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus süüdistatavale õigusabi kulude hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu. Nimelt kehtestab KrMS § 185 lg 2, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse esimese astme kohtuotsus muutmata, siis jäävad menetluskulud isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Apellatsioonimenetluse tõi kaasa üksnes süüdistatava huvides kaitsja poolt esitatud apellatsioon. Et kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda ja nende hüvitamiseks süüdistatavale seaduslikud alused puuduvad.
  2. Ülaltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohtukolleegium ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 344 345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  3. septembri 2021.a otsuse A. Babilo süüdistuses

§ 118lg 1 p 2 järgi muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.