Obsah (9)

§ 337§ 175§ 7§ 66§ 95§ 61§ 342§ 62§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-6868 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Erkki Hirsn

§ 337lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 21.

jaanuari 2022 otsus muutmata ning Tarmo Meistri kaitsja Otto Preemi apellatsioon rahuldamata.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Valga Advokaadibüroo kasuks 157,20 eurot, sh käibemaks 26,20 eurot, vandeadvokaat Otto Preemi poolt Tarmo Meistrile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Tarmo Meistrilt apellatsioonimenetluse kulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 157,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 1 Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Tarmo Meistrit süüdistatakse selles, et tema juhtis

1. juulil 2021 kella 13.25 - 13.50 vahelisel ajal Põlva linnas Jaama 71B asuva Terminal Oil Põlva teenindusjaama juures sõiduautot BMW, registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes. T. Meistri ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,18 mg/l, mis liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt on joobeseisund. T. Meister rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis ja kuivõrd T. Meistrit on varem Pärnu Maakohtu
2. novembri 2020 otsusega karistatud KarS § 424 lg 2 järgi, pani T. Meister toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Maakohtu otsus
3. jaanuari 2022 otsusega mõistis Tartu Maakohus T. Meistri süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistas teda 2 aasta 3 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel suurendas kohus T. Meistrile käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu
4. novembri 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8440 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 1 aasta 3 kuud 19 päeva vangistust ja mõistis T. Meistrile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 19 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus karistuse kandmise algust alates T. Meistri kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates
5. juulist
6. Maakohus tuvastas, et kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et T. Meister viibis süüdistuses nimetatud ajal Terminal Oil Põlva tankla juures ning ta oli alkoholijoobes. Alkoholijoobe 1,18 mg/l tuvastas kohale saabunud politsei ning alkoholi tarvitamist on süüdistatav kohtuistungil ka tunnistanud. Vaidlusaluseks küsimuseks pidas maakohus seda, kas süüdistatav T. Meister oli autot juhtides joobeseisundis või tarvitas ta alkoholi alles pärast auto parkimist tankla territooriumil. Kohus asus seisukohale, et T. Meister oli alkoholijoobes juba tanklasse sõites ja et alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli sellel hetkel rohkem kui 0,75 mg/l kohta. Kohus põhjendas oma taolist otsustust tunnistaja K.L. u ütlustega, kes on tankla juhataja ja kes oli süüdistuses märgitud ajal tanklas tööl. Kohus leidis, et K.L. u ütlused on usaldusväärsed. Tunnistajal puudub põhjus valetada või asjaolusid moonutada. Tal ei ole T. Meistriga isiklikke suhteid või isiklikku huvi käesoleva kriminaalasja lahendamise vastu. K.L. k on veenvalt ja põhjalikult selgitanud, mis sündmused tanklas toimusid ja mis põhjustel tekitas T. Meistri käitumine tunnistajas kahtlusi. Oma töökogemusest tulenevalt on K.L. ul olnud varasemaid kokkupuuteid joobes juhtidega ning ta 2 teab, milliseid ohumärke tähele panna. T. Meistri puhul tõi tunnistaja välja kohmaka, mitte sujuva liikumise ning aeglase, mõtliku kõne. Järelikult jäi K.L. ule põhjendatult mulje, et T. Meister oli joobeseisundis. Kohus võttis K.L. u ütlusi hinnates arvesse asjaolu, et T. Meistril on tuvastatud keskmine puue ja puuduv töövõime ehk tema tervislik seisund ei ole hea. Siiski leidis kohus, et tema väide, nagu võiks ta ka kaine peaga jätta purjus inimese mulje, on ebaõnnestunud katse K.L. u ütlusi õõnestada ja ennast õigustada. Ennast õigustavaks pidas kohus ka süüdistatava kaitseversiooni, mille kohaselt oli ta sõites kaine ning tarvitas alkoholi alles pärast tankla territooriumil sõiduki parkimist. Kohus möönis, et

§ 7

lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda siiski seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemisel aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei haaku kaitseversioon teiste tõenditega, sisaldab vastuolusid, mida T. Meister veenvalt selgitada ei suutnud ning süüdistatava versioon toimunust ei ole ka eluliselt usutav. T. Meistri sõnul jõi ta tanklas autos istudes ära pool pudelit viina. Miks ta seda tegi, seda ta kohtu arvates selgitada ei suutnud. Esmalt kaitsja küsimustele vastates ütles ta, et võttis vabalt ja tegutses eelnevate kokkulepete alusel. Hiljem kohtu küsimustele vastates selgitas ta juba teistmoodi, et keegi solvas teda ja see oli põhjuseks, miks ta jooma hakkas. K.L. k, kes mitu korda süüdistatavaga rääkimas käis, millegi joomist ei näinud. Samas jäi kohtule arusaamatuks, miks oleks T. Meister pidanud tunnistaja eest joomist varjama. Eriti olukorras, kus T. Meistri enda sõnul tegi ta väärarusaama (et tema juhtis joobeseisundis sõidukit) tekkimise vältimiseks kõik endast oleneva. Nii selgitas T. Meister ristküsitluse käigus, et ta istus teadlikult auto kõrvalistmele, et kui politsei saabub, oleks kohe üheselt selge, et tema ei ole roolis ja et ta tarbis alkoholi kõrvalistmel. Kui T. Meister soovinuks endale kindlat alibit, oleks ta pidanud jooma tunnistaja nähes, ometi ta seda ei teinud. K.L. u väitel ei tundnud ta süüdistatavaga rääkides intensiivset alkoholilõhna. Kui uskuda, et T. Meister jõi tõesti pool pudelit viina, oleks tunnistaja pidanud ka tundma tugevat alkoholilõhna. Ka küsimusele, mis viinapudelist sai, süüdistatav istungil vastata ei osanud. Sündmuskohale jõudnud politsei autost pudelit ei leidnud. Kohus asus seisukohale, et T. Meistri ütlused ära joodud viina ja selle koguse kohta ei ole usaldusväärsed, sest taolise koguse alkoholi ära tarvitanud inimese väljahingatavas õhus oleks pidanud olema oluliselt vähem alkoholi. Eksperdid kasutavad oma seisukohtade kujundamisel joobe kohta kokkulepitult Widmarki valemit, mis on ka internetis vabalt kättesaadav Kui võtta T. Meistri nimetatud alkoholikogus – pool pudelit viina (250 ml, alkoholi kangus mahuprotsentides 40%, puhas etanool ca 71 grammi), siis pidanuks ca 80 kg kehamassiga mehe väljahingatavas õhus vahetult pärast alkoholi tarvitamist olema alkoholisisaldus ligikaudu 1,41 promilli. Kuivõrd väljahingatavas õhus promille ei mõõdeta, on teisendamine siiski võimalik. Näit promillides, ehk mg/g kohta tuleb jagada väärtusega 2,1, seega oleks väljahingatavas õhus alkoholisisaldus ca 0,7 mg/l kohta. 3 70 kg kaaluval mehel oleks see näit vahetult pärast alkoholikoguse tarvitamist olnud ca 0,76 mg/l kohta, 75 kg kaaluval mehel 0,71 mg/l kohta, 85 kg kaaluval mehel 0,63 ja 90 kg kaaluval mehel 0,59 mg/l kohta. Kuigi asjas ei ole üheselt tuvastamist leidnud, kui palju T. Meister süüdistuses nimetatud ajal kaalus, saab tema ütluste usaldusväärsust sellele vaatamata kahtluse alla seada, sest tema kaal jääb hinnanguliselt vahemikku 75-90 kg. Arvesse võtmata ei saa jätta ka asjaolu, et alkohol elimineeritakse verest, seetõttu pidanuks näit selle mõõtmise hetkel olema veelgi madalam. Seega, kui uskuda T. Meistrit, et tema sõitis kainena tanklasse ja hakkas alkoholi tarbima alles seal olles, tulnuks tal joobe 1,18 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus saavutamiseks ära juua sisuliselt terve pudel viina. See aga ei ole asjaolusid kogumis hinnates mingitki moodi usutav. Taolist hinnangut andes lähtus kohus sündmuste väga kitsast ajalisest raamistikust. Tankla turvakaamera salvestiselt on näha T. Meistri tanklasse saabumine, tanklas sees käimine ja tankuri juurest ära sõitmine. Nimetatu toimus ajavahemikus kell 13.28 kuni 13.34. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti T. Meister kinni kell 13.54. Seega pärast tankuri juurest ära sõitmist ja enne politsei saabumist oli T. Meistril alkoholi tarvitamiseks aega umbes 20 minutit. Selle aja sees käis temaga mitmel korral rääkimas tunnistaja K.L. k, kes millegi joomist ei näinud. Samuti käis T. Meister ise korraks tanklas sees, kus ta samuti ei joonud. Selle ajavahemiku jooksul rääkis T. Meister ka telefoniga ning arvestades, et viinapudelit autost ei leitud, oleks ta pidanud jõudma ka pudeli kuhugi ära visata või peita. Kohtu arvates on äärmiselt väheusutav, et T. Meister oli tanklasse jõudes kaine ja et ta pärast tanklasse jõudmist ja enne politsei saabumist alkoholi jõi. Veel vähem on usutav, et ta jõi ära pool pudelit viina, tervest pudelist rääkimata. T. Meistri sõnul oli tal elukaaslasega kokku lepitud, et viimane tuleb talle Põlvasse järele. Seega parkis ta auto ära ja hakkas alkoholi tarvitama, teades, et talle ja autole tullakse järele. Kohus ei pidanud T. Meistri taolisi selgitusi tõele vastavaks. Süüdistatav ise möönis, et ta helistas elukaaslasele alles tanklas ja seda kinnitab ka tunnistaja K.L. k. Veelgi kaalukamaks T. Meistri ütluste usaldusväärsuse hindamisel pidas kohus asjaolu, et K.L. u sõnul tuli üks naisterahvas 15-20 minutit pärast seda, kui politsei oli T. Meistriga lahkunud, meest tanklasse otsima. Naisterahvas teadis, et mees joob eelmisest õhtust saadik ja sõidab mööda külavaheteid ringi ning naine otsis teda taga. Kohus leidis, et kuigi neid väiteid ei saa

§ 66

lg 21 alusel kasutada tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemiseks, saab neid väiteid kasutada T. Meistri ütluste usaldusvääruse hindamisel. Eeltoodust järeldas maakohus, et mingisugust kokkulepet või plaani, et T. Meistri elukaaslane talle järele tuleb, ei olnud. Karistus T. Meistrile karistust mõistes arvestas maakohus KarS § 56 lg 1 sätteid. Toimepandud tegu hinnates arvestas maakohus eelkõige joobe suurust ja sõitmise asjaolusid. T. Meistril mõõdeti joove 1,18 mg/l väljahingatavas õhus, mis on oluliselt üle kriminaalse joobe piirmäära. Ta juhtis autot Terminal Oil Põlva teenindusjaama juures. Tankla juures liigub ilmselgelt teisi autosid ja ka jalakäijaid, mistõttu võib joobeseisundis juht olla eriti ohtlik. Nimetatut arvestades pidas maakohus kuriteo toimepanemise asjaolusid rasketeks. 4 T. Meistrit on ka varem KarS § 424 lg 2 järgi karistatud. Pärnu Maakohtu

1. novembri 2020 otsusega mõisteti talle karistuseks kaks aastat vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 720 tunni üldkasuliku tööga. Kuna üldkasulik töö, mida võib pidada kõige rangemaks alternatiiviks reaalsele vangistusele, ei ole T. Meistrit distsiplineerinud, siis leidis kohus, et T Meistril tuleb käesoleva otsusega mõistetavat karistust kanda vangistuses. Kohus leidis, et uue samasuguse kuriteo toimepanemine näitab selgelt, et varasem karistus ei ole olnud piisavalt efektiivne. Seetõttu peab käesolevalt mõistetav karistus olema eelmisest karmim. Kohtu hinnangul ei esine T. Meistri puhul karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 ega ka karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 tähenduses. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes palub Tartu Maakohtu otsuse T. Meistri süüdimõistmises KarS § 424 lg 2 järgi tühistada ning teha uus lahend, millega T. Meister talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Alternatiivselt palub kaitsja tühistada maakohtu otsus T. Meistrile mõistetud karistuse osas, vähendades vangistuse tähtaega. Kaitsja leiab, et T. Meistri kriminaalasja eripäraks on kohtule esitatud tõendite ülimalt napp maht. Süüdistusaktis on tõenditena nimetatud pelgalt tõendusliku alkomeetri väljatrükki, tunnistaja K.L. u ütlusi, teabesalvestise vaatlusprotokolli koos turvakaamera salvestusega. Täiendavalt on nn. iseloomustava materjalina käsitletud karistusregistri väljavõtet,
2. novembri 2020 kohtuotsust, kriminaalhooldaja kohtueelset ettekannet ja Eesti Töötukassa
3. novembri 2020 otsust. Seega põhistab riiklik süüdistus T. Meistrile etteheidetavat tegu pelgalt 3 tõendiga. Turvakaamera salvestuselt nähtub, et süüdistatav saabub tankla territooriumile kell 13.28, tangib sõiduki, siseneb tankla teenindusruumi ning sõidab sealt väljudes kell 13.34 edasi, parkides auto tanklahoone küljealale. Kaitsja leiab, et süüdistuses toodud sõiduauto alkoholijoobes juhtimine T. Meistri poolt 13.2513.50 vahelisel ajal on eksitav, kuna tankuri juurest ärasõit parkimiskohale vältas mitte enam kui 20-30 sekundit. T. Meister seletas kohtus, et tanklasse saabudes oli ta kaine ning alkoholi tarvitas alles siis, kui oli parkinud tema kasutuses olnud sõiduki tankla teenindushoone kõrvale. Oma sõnul jõi ta kuni politsei saabumise momendini ära ca 250 grammi viina/pool pudelit/. T. Meistri näol on tegemist töövõimetu isikuga, kellel on tuvastatud psüühikahäirega seonduv keskmine puue. Süüdistatav seletas kohtus, et tal on ka liikumisraskused, mistõttu tarvitas igapäevaselt nii valuvaigisteid kui rahusteid. Kaitsja on seisukohal, et T. Meistri terviseseisund võiski tekitada tunnistaja K.L. us kahtlusi isiku joobe osas. Kaitsja arvates ei välista K.L. u ütlused T. Meistri poolt sõidu lõpetamisjärgset alkoholi tarvitamist. Tunnistaja suhtles süüdistatavaga kuni politsei saabumiseni episoodiliselt ja viimane ei olnud püsivalt tema vaateväljas. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kui T. Meistri esmasisenemisel tanklasse puudus tunnistajal veendumus süüdistatava joobes, siis isiku teistkordsel teenindusruumi sisenemisel kujunes tunnistaja K.L. ul veendumus, et T. Meister on joobeseisundis. 5

§ 95

lg 1 kohaselt on ekspert isik, kes rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi. Kohus ongi antud juhul püüdnud asuda eksperdi rolli. Kui T. Meister tarvitas

1. juulil 2021 sõidu lõpetamisjärgselt 250 grammi viina, siis saanuks ekspert seda kogust, isiku täpset pikkust ja kaalu, tõendusliku alkomeetri näitu, indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja muid andmeid arvestades anda arvamuse, milline oli Meister joove
2. juulil
3. kella 13.30 paiku. Kui ekspert leidnuks, et joove oli tol momendil 0,75 mg/l või enam, siis olnuks kuriteokoosseis täidetud. Antud juhul aga tõsikindel teadmine selles osas puudub. Kaitsja möönab, et tõendusliku alkomeetri näitu arvestades oli süüdistatav ilmselt ka tanklasse saabudes tarvitanud alkoholi, kuid küsimus on joobe määras. Antud juhul tulnuks kohtul lähtuda in dubio pro reo printsiibist ning tõlgendada kõik kahtlused ja küsitavused süüdistatava kasuks.

§ 61lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid kogumis.

Samas peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema kohtulahendis selgelt jälgitav. Antud kaasuse puhul seda tõdeda ei saa. Alternatiivselt leiab kaitsja, et ei saa välistada olukorda kus apellatsioonikohus jaatab maakohtu järeldusi. Sellisel juhul tuleks aga vähendada T. Meistrile mõistetud karistuse määra. Antud juhul ei kaasnenud sündmusega ei vara- ega isikukahju. Kirjalikud seisukohad

1. märtsi 2022 määrusega andis ringkonnakohus menetlusosalistele võimaluse esitada omapoolseid kirjalikke seisukohti.
2. märtsil esitas prokuratuur kirjalikud seisukohad milles leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Prokuratuuri arvates on kohus järginud tõendite hindamise põhimõtteid, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning põhjendanud, millistele tõenditele T. Meistri süüditunnistamine tugineb. Samuti on kohus analüüsinud süüdistatava ütluste usaldusväärsust ning leidnud, et tema ütlusi seisvas autos viina joomise kohta ei saa pidada usaldusväärseteks, mistõttu on kohus need põhjendatult tõendikogumist välja jätnud. Põhjendatud ei ole kaitsja etteheited prokuröri tõendite napi mahu kohta. Oluline ei ole mitte tõendite rohkus, vaid nende sisu ja olulisus tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemisel. Seda, et T. Meister oli kinnipidamise ajal joobes, pole keegi vaidlustanud. Isiku joove tehakse kindlaks tõendusliku alkomeetriga ning seetõttu ei ole indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendiks joobe tuvastamisel. Kohtuotsuse p 12 toodud arvestus on tehtud süüdistatava ütluste elulise usutavuse hindamiseks, mistõttu puudub vajadus kohtutoksikoloogia eksperdi arvamuseks. Lisaks sellele, et süüdistatava ütlused ei ole eluliselt usutavad, on tunnistaja K.L. u ütlustega süüdistatava versioon ümber lükatud. Tunnistaja käis küll mõneks minutiks süüdistatava auto juurest ära, kuid sel juhul pidanuks T. Meister selle lühikese aja jooksul korraga pool pudelit viina ära jooma. 6 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et Tartu Maakohtu otsus tuleb

§ 337lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et T. Meistri süü Kar

S § 424 lg 2 järgi esitatud süüdistuses on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Apellatsioonis esitatud väited ei anna vähimalgi määral alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi T. Meistrile süüks arvatud käitumise ning sellele antud õigusliku hinnangu kohta. Maakohus on põhjalikult kajastanud uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust. Kohtuotsuses kajastatud arutluskäik on selge ja ilma selliste vastuoludeta, mis tingiksid maakohtust erinevale järeldusele jõudmise T. Meistri süüküsimuse lahendamisel. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et apellatsioonis korratakse sisuliselt neid argumente, mida T. Meistri kaitsja on süüdistatava kaitseks juba maakohtus esitanud. Sellega seoses viitab ringkonnakohus arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub. Ülaltoodud põhimõttest lähtuvalt ja tulenevalt

§ 342

lg 3 p 1, ei pea ringkonnakonnakohus vajalikuks maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonis toodule märgib ringkonnakohus järgmist. Esmalt heidab kaitsja apellatsioonis riiklikule süüdistusele ette kriminaalasjas kogutud tõendite nappust, leides, et riiklikul süüdistusel tulnuks koguda enim tõendeid T. Meistril esinenud joobe tõendamiseks. Seejuures toob kaitsja esile, et reeglina on asjas tõenditeks sündmuskohal viibinud politseiametniku ettekanne, politseiametniku/ametnike/ ütlused, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri väljatrükk, isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning sõiduki hoiukohta teisaldamise akt. Ringkonnakohus kaitsja taolise etteheitega ei nõustu.

§ 62p 2 kohaselt on Kar

S § 424 lg 1 järgi karistatava teo puhul joobeseisundi näol tegemist tõendamiseseme asjaoluga, millest lähtudes tuleb kriminaalmenetluses igal konkreetsel juhul selle koosseisutunnuse olemasolu või puudumine eraldi tuvastada. Kriminaalmenetluse seadustik ei sea piiranguid sellele, missuguste tõenditega saab konkreetseid tõendamiseseme asjaolusid tuvastatuks lugeda ning ammugi ei ole määrav tõendite rohkus mingi tõendamiseeseme asjaolu tõendatuks lugemisel. Eelkõige määrab tõendi kogumise vajaduse selle tähtsus ühe või teise tõendamiseseme asjaolu tõendamisel. 7 Käesolevas kriminaalasjas on

1. juulil 2021 T. Meistril esinenud joove tuvastatud tõendusliku alkomeetriga. Selle väljatrükk on tõendina kohtule esitatud ning kohus on seda ka uurinud. Ka nähtub kriminaalasja materjalidest, et T. Meister ei ole temal tuvastatud joobemäära vaidlustanud ning sellest tulenevalt puudus kriminaalasjas selles osas ka vaidlus. Eeltoodust tulenevalt puudus ringkonnakohtu arvates prokuratuuril seega vajadus täiendavate tõendite kogumiseks tõendamaks, et T. Meister oli
2. juulil 2021 tarvitanud alkoholi ja tal esinenud joobe määr oli 1,18 mg/l. Ringkonnakohtu jaoks jääb samas mõistetamatuks, millist olulist tähtsust omaks sündmuskohal viibinud politseiametniku ettekanne, politseiametniku ütlused, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, T. Meistril esinenud joobe ja selle määra kindlakstegemisel. Saanuks ju näiteks sündmuskohal viibinud politseiniku ütlused kinnitada vaid seda, et T. Meistril mõõdeti sündmuskohal joovet, joobe kindlaksmääramiseks kasutati alkomeetrit, T. Meistril tuvastati alkoholijoove, ta peeti seejärel kinni ning kõrvaldati ka sõiduki juhtimiselt. Seega leiab ringkonnakohus, et kaitsja poolt esiletoodud tõendite kogumata jätmine ja nende mitteesitamine prokuratuuri poolt kohtule, ei sea kuidagi kahtluse alla T. Meistril
3. juulil 2021 tuvastatud alkoholijoovet ja selle määra usaldusväärsust. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas mingi tõendamiseseme asjaolu tõendatuks lugemisel ei ole oluline mitte kogutud ja kohtule esitatud tõendite rohkus vaid nende tähtsus ning seetõttu ei ole kaitsja sellekohane etteheide põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega nagu oleks T. Meistrile esitatud süüdistuses märgitud aeg, mil ta alkoholijoobes sõidukit juhtis, eksitav. T. Meistrile esitatud süüdistuse kohaselt juhtis ta
4. juulil 2021 kella 13.25 – 13.50 vahelisel ajal sõiduautot BMW, olles alkoholijoobes. Ringkonnakohtu arvates on süüdistuse ülaltoodud tekstist võimalik üheselt järeldada, et T. Meister juhtis sõidukit joobeseisundis nimetatud kellaaegade vahele jääval ajavahemikul, mitte aga seda, kui kaua aega süüdistatav sõidukit alkoholijoobes juhtis. Pealegi ei piirdunud T. Meistri poolt sõiduki alkoholijoobes juhtimine vaid ajavahemikuga, mil ta sõitis tankuri juurest sõiduki parkimiskohta, nagu püüab seda väita kaitsja. Tegelikkuses on asjas tuvastamist leidnud, et T. Meister juhtis sõidukit joobeseisundis juba tankla territooriumile sisenemisel. Seega ei ole T. Meistrile esitatud süüdistuse tekst ringkonnakohtu arvates kuidagi eksitav. Apellatsioonis leiab kaitsja, et K.L. u ütlused ei välista T. Meistri poolt sõidu lõpetamisjärgset alkoholi tarvitamist. Kaitsja leiab, et T. Meister on liikumispuudega isik ja tema liikumisraskused võisidki tunnistajas tekitada kahtlusi isiku joobe osas. Kaitsja viitab sellelegi, et veendumus T. Meistri joobes olekust kujunes K.L. ul alles süüdistatava teistkordselt sisenemisel tanklase. Ka suhtles K.L. k enne politsei saabumist T. Meistriga episoodiliselt ning viimane ei viibinud püsivalt tema vaateväljas. Ringkonnakohus möönab, et ainuüksi K.L. u ütlustele tuginedes ei ole tõepoolest võimalik välistada T. Meistri poolt alkoholi tarvitamist pärast sõiduki parkimist tankla territooriumil. 8 Küll aga on võimalik K.L. u ütlustele tuginedes teha järeldusi T. Meistri alkoholjoobes oleku kohta juba enne tankla territooriumile sõidukiga sisenemist. Nii nähtub K.L. u ütlustest, et juba esimesel suhtlusel T. Meistriga tekkis tal kahtlus, et süüdistatav on tarvitanud alkoholi. Nimetatud hinnangu andis K.L. k toetudes T. Meistri liikumisele ja kõnele, kelle kõnnak oli kohmaks ja kõne polnud sujuv ega sorav. K.L. u ütluste kohaselt jõudis ta teisele korral T. Meistriga suheldes veendumusele, et süüdistatav on tarvitanud alkoholi või muid aineid (tl 87 p). Ringkonnakohtu arvates ei ole siinjuures oluline, kas K.L. k võis T. Meistri alkoholi tarvitamist hinnates tema liikumisraskuste tõttu eksida või mitte. Oluline on, et suhtlemisel T. Meistriga, s.o juba enne viimase poolt sõiduki parkimist, kujunes K.L. ul veendumus T. Meistri alkoholijoobes oleku kohta ning T. Meistril hilisemalt tuvastatud alkoholimäär, 1,18 mg/l, kinnitas K.L. u sellekohase veendumuse tõepärasust. Tähelepanu vääriv on siinjuures seegi, et T. Meistri poolt alkoholi tarvitamist juba enne tankla territooriumile jõudmist, ei pea ebatõenäoseks ka kaitsja. Kaitsjaga tuleb nõustuda selleski, et T. Meister ei olnud kogu oma tanklas viibimise ajal K.L. u vaateväljas ning seetõttu ei saa K.L. u ütlustega üheselt välistada T. Meistri poolt pärast sõiduki parkimist alkoholi tarvitamist. Samas tuleneb K.L. u ütlustest, et ta suhtles T. Meistriga järjepidevalt. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui T. Meister oleks tarvitanud alkoholi alles tankla territooriumil viibimise ajal ning koguses, millele viitab tal tuvastatud alkoholimäär, oleks K.L. k taolise järjepideva suhtluse käigus suure tõenäosuga märganud alkoholitarvitamisest tingitud muutusi T. Meistri käitumises. Seda enam, et K.L. u ütluste kohaselt väljus T. Meister nende viimase suhtluse ajal sõidukist. Midagi taolist K.L. k aga väitnud ei ole. Siinjuures on ringkonnakohtu arvates tähelepanuvääriv, et K.L. k ei tundnud T. Meistriga vesteldes intensiivset alkoholilõhna, mis pärast vahetut alkoholi tarbimist, oleks igati mõistetav. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus, välistades T. Meistri poolt tankla territooriumil alkoholi tarvitamise, on põhjendatult kasutanud K.L. u ütlusi. Pealegi ei ole maakohus taolist otsustust tehes toetunud ainuüksi K.L. u ütlustele, vaid hinnanud neid kogumis teiste tõenditega. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et K.L. u ütlused koostoimes T. Meistril tuvastatud joobemääraga ning T. Meistri kaitseversiooni kummutamine, annab tõsikindla aluse väiteks, et T. Meister ei tarvitanud tankla territooriumil alkoholi. Apellatsioonis leiab kaitsja, et kriminaalasjas ei ole tõsikindlalt tuvastamist leidnud, milline oli T. Meistri joove
5. juulil
6. kella 13.30 paiku, mil turvakaamera salvestiselt nähtuvalt T. Meistri juhitud sõiduk tankla territooriumile sõitis. Kaitsja arvates, kui T. Meister tarvitas
7. juulil 2021 sõidu lõpetamisjärgselt 250 grammi viina, siis saanuks ekspert kogutud andmeid kasutades anda arvamuse, milline oli T. Meistri joove
8. juulil
9. kella 13.30 paiku. Kui ekspert leidnuks, et joove oli tol momendil 0,75 mg/l või enam, siis olnuks kuriteokoosseis täidetud. Antud juhul aga tõsikindel teadmine selles osas puudub. 9 Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et apellatsioonis märgitud kuupäeva -
10. juuli 2021 – peab ringkonnakohus kaitsja poolseks ilmseks trükiveaks, sest süüdistusaktis T. Meistrile etteheidetav tegu toimus
11. juulil
12. Ringkonnakohus kaitsja ülaltoodud arutluskäiguga ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja nimetatud arutluskäik põhineb esmalt eeldusel, et T. Meister oli juba enne tanklasse jõudmist tarvitanud alkoholi (mida T. Meister kategooriliselt eitab) ja teiseks eeldusel, et T. Meister, lisaks eelnevale alkoholitarbimisele, tarvitas alkoholi ka tanklas pärast sõiduki parkimist. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja arutluskäigu teine eeldus, s.o T. Meister tarvitas alkoholi tankla territooriumil pärast sõiduki parkimist, ei ole asjas kogututud tõenditega tuvastamist leidnud. T. Meistri väide tema poolt alkoholi tarbimise kohta alles pärast sõiduki parkimist on ringkonnakohtu arvates tõsikindlalt ümberlükatud kogumis K.L. i ütlustega (suhtlemisel jäi mulje, et T. Meister on joobes) ning T. Meistril tuvastatud joobenäiduga (1,18 mg/l). Kuna T. Meistri ütlused tanklas alkoholi tarbimise kohta on ümberlükatud, s.o tuvastamist ei leidnud T. Meistri poolt alkoholi tarbimine tankla territooriumil, siis ei aktualiseeru ringkonnakohtu arvates ka küsimus, kas T. Meistri joove oli tankla territooriumile sisenemisel üle 0,75 mg/l või alla 0,75 mg/l. Arvestades asjaolu, et
13. juulil 2021 veel kell 14:49 tuvastati T. Meistri joobeks 1,18 mg/l, siis pidi T. Meistri alkoholisisaldus väljahingatavas õhus kella 13.30 paiku, mil tema juhitud sõiduk sisenes tankla territooriumile, olema kindlasti suurem kui 0,75 mg/l. Karistus Ringkonnakohus leiab, et karistuse mõistmisel T. Meistrile on maakohus arvestanud kõiki KarS § 56 lg 1 ettenähtud asjaolusid. Mingeid uusi, T. Meistrile mõistetud karistuse vähendamist tingivaid asjaolusid, ringkonnakohtule apellatsioonis esitatud ei ole. Ringkonnakohtu arvates ei anna see, et käesolevalt läks T. Meistril n.ö „õnneks“ ja ta ei põhjustanud oma tegevusega vara- ega isikukahju, veel alust T. Meistrile mõistetud karistuse vähendamist. Liiatigi ongi KarS § 424 järgsetes kriminaalasjades tavaline, et kahju ei teki ja selline tavapärane asjaolu ei saa endaga kaasa tuua karistuse kergendamist. Pealegi on maakohus niigi T. Meistrit karistanud KarS § 424 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määra lähedaselt. Karistuse veelgi enam kergendamisel ei vastaks T. Meistri karistusmäär ringkonnakohtu arvates enam tema süüle. Menetluskulu Kaitsja O. Preem esitas taotluse riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku 157,20 euro suuruses summas, sh käibemaks 26,20 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja maakohtu otsusega tutvumisele, vestlusele süüdistatavaga ning apellatsiooni koostamisele kokku 145 minutit, mille eest kaitsja palub hüvitada 131 eurot, millele lisandub käibemaks. 10 Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamise nõue on kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ sätestatud kulude hüvitamise ulatusega. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht kooskõlas maakohtu otsuses kajastatuga. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lgst 1 ning justiitsministri
14. juuli
15. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada summas 157,20 eurot milles sisaldub käibemaks 26,20 eurot. Tulenevalt

§ 185lg 2 tuleb menetluskulu jätta T.

Meistri kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik 11