1-21-6900/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. aprill 2022 Kriminaalasja number 1-21-6900 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Natalja Abrajevale (ik 49004015221) Viru Maakohtu
4. oktoobri 2021 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Natalja Abrajeva määruskaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldama. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Natalja Abrajeva tunnistati süüdi Viru Maakohtu
8. oktoobri 2021 kohtuotsusega. Teda karistati KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja § 213 lg 2 p-de 1, 4 järgi, kohaldades KarS § 64 lg-t 1 vangistusega 1 aasta. Arvestades eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, mõisteti karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. See jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katsejaga. Katseajal pidi N. Abrajeva järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldus algas
9. detsembril 2021 ja selle lõpptähtaeg on
10. oktoober
12. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata N. Abrajevale mõistetud kandmata jäänud karistus täitmisele. Nimelt ei täitnud N. Abrajeva kohustust saada kriminaalhooldusametnikult luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks. Varem on N. Abrajevale tehtud kaks kirjalikku hoiatust, kuna ta ei ilmunud registreerimistele (
13. jaanuaril 2022 ja
14. kuni
15. jaanuarini 2022) ega teavitanud mitteilmumise põhjustest.
16. märtsil 2022 edastas kriminaalhooldaja kohtule täiendava info, et
17. märtsil 2022 ületas N. Abrajeva taas Eesti piiri kriminaalhooldaja eelneva loata.
18. Viru Maakohtu
19. märtsi
20. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja N. Abrajevale Viru Maakohtu
21. oktoobri
22. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (11 kuud 28 päeva vangistust) pöörati täitmisele.
23. Maakohus tuvastas, et N. Abrajeva rikkus kohustust saada Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks eelnevalt kriminaalhooldajalt luba –
24. veebruaril 2022 tuli ametnikule kiri, mille kohaselt ületas N. Abrajeva piiri kell 12.
25. Peale erakorralise ettekande esitamist rikkus N. Abrajeva taas sama kohustust, ületades piiri
26. märtsil
27. Enne seda rikkus N. Abrajeva kahel korral registreerimiskohustust, mille eest on talle tehtud kaks kirjalikku hoiatust.
28. Kohus leidis, et N. Abrajeva kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Ta ei huvitu kriminaalhooldusametnikuga koostööst ning suhtub negatiivselt karistusse. Ehkki see on esimene erakorraline ettekanne, on kriminaalhooldaja ettepanek karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud. N. Abrajeva rikkus kolme kuu jooksul neli korda kontrollnõudeid – viimase rikkumise pani ta toime ajal, mil erakorraline ettekanne oli kohtule edastatud. Seetõttu puudus kohtul veendumus, et N. Abrajeva oma käitumist ja kriminaalhooldusesse suhtumist muudaks. Ta on kohtu usaldust kuritarvitanud ega võta karistust tõsiselt, ei järgi käitumiskontrolli nõudeid ega kohustusi. Süüdimõistetu, kes oma käitumisega näitab, et ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, tuleb saata karistust kandma.
29. N. Abrajeva rikkus kohustust tahtlikult, s.o sõitis Soome olles teadlik, et kriminaalhooldusametnik tal Eesti territooriumilt lahkuda ei lubanud. Täiendava kohustuse määramine ei ole põhjendatud, kuivõrd N. Abrajeva pole suutnud käitumiskontrolli nõuetele alluda. Kriminaalhooldus on ebaõnnestunud. Kriminaalhoodluse jätkamine ei ole põhjendatud, kuna süüdimõistetu ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta.
30. N. Abrajeva vaidlustas maakohtu määruse ja palub jätta karistus täitmisele pööramata ning asendada see rehabilitatsiooniga.
31. N. Abrajeva nõustub sellega, et rikkus tingimisi karistuse reegleid – käis kaks korda Soomes ja ei ilmunud registreerimisele. Põhjus peitub N. Abrajeva keerulises emotsionaalses seisundis. Sel perioodil tarvitas ta narkootikume, kuna isa suri ning elus oli palju probleeme. Ta kahetseb ja soovib minna Viljandisse rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta on ootejärjekorras. Tal on laps, kes elab tema emaga. Suhted on head ja N. Abrajeva tahaks nendega rohkem aega veeta ning registreerida end psühhiaatri juurde, sest saab aru, et ei oska enda olukorraga toime tulla. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32. Määruskaebuses ei vaidlusta N. Abrajaeva, et rikkus tingimisi karistusega talle pandud kontrollkohustusi, ent palub mitte pöörata karistust täitmisele vaid alluda narkorehabilitatsioonile.
33. Kuivõrd N. Abrajeva rikkumiste toimepanemist ei vaidlusta, peab ringkonnakohus määruskaebemenetluses hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve 2 teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
34. juuni
35. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
36. Maakohtu arvates rikkus N. Abrajeva kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult ja sellega nõustub ka ringkonnakohus. N. Abrajeva kriminaalhooldus algas
37. detsembril 2021, ent juba esimesele registreerimisele ta ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjusest.
38. jaanuaril 2022 tegi kriminaalhooldja N. Abrajevale esimese hoiatuse registreerimiskohustuse rikkumise eest. Juba järgmisele määratud registreerimisele N. Abrajeva taas ei ilmunud. Kuna N. Abrajeva rikkus
39. kuni
40. jaanuarini 2022 registreerimiskohustust ega teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjustest, tehti talle
41. jaanuaril
42. taas kirjalik hoiatus. Need kaks kirjalikku hoiatust ei muutnud aga midagi, sest
43. veebruaril
44. lahkus N. Abrajeva Eesti territooriumilt kriminaalhooldaja loata. Viimane püüdis N. Abrajevat seejärel korduvalt telefonitsi tabada, ent 7.-
45. veebruarini 2022 see ei õnnestunud.
46. veebruaril 2022 aga tuli ametnikule teavitus, et N. Abrajeva naasis Soomest Eestisse. Registreerimislehelt nähtub, et
47. veebruaril 2022 käis N. Abrajeva registreerimisel ning pidi taas tulema
48. märtsil
50. märtsil 2022 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande – seejärel aga laekus ametnikule täiendav info, et
51. märtsil 2022 ületas N. Abrajeva taas Eesti piiri kriminaalhooldaja eelneva loata. Neid rikkumisi N. Abrajeva ei vaidlusta.
52. Eeltoodust nähtub, et N. Abrajeva kriminaalhooldus on algusest peale olnud problemaatiline. Ta on korduvalt tahtlikult rikkunud mitmeid kohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohtuotsuse tahtlikku täitmata jätmist õigustada emotsionaalse seisundi või elus ettetulevate probleemidega. Kui N. Abrajevale oleks oluline veeta rohkem aega lapsega ning oma olukorraga tegeleda, siis võinuks ta juba varasemalt mõelda, millised õiguslikud järelmid võivad kaasneda rikkumistega. Talle ju selgitati kohtuotsuse sisu ning võimalikke tagajärgi kohtuotsuse mittetäitmise korral.
53. jaanuaril
54. a räägiti üle lisakohustuse täitmise tähendus ja samuti tagajärjed, mis kaasnevad rikkumistega. Isik kinnitas oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad, ent jättis ilmumata juba järgmisele määratud kohtumisele.
55. Tuvastanud rikkumise fakti, peab maakohus edasiselt otsustama, kas pikendada katseaega, määrata täiendav(ad) kohustus(ed) või pöörata karistus täitmisele. Praegusel juhul otsustas kohus viimase alternatiivi kasuks. Kohtukolleegium leiab, et maakohus pööras õigustatult N. Abrajeva karistuse täitmisele seoses tema korduvate rikkumistega juba katseaja alguses. Lisakohustuse panemist ei peaks ringkonnakohus ka põhjendatuks, kuivõrd ilmselt leiaks N. Abrajeva taas õigustusi seda mitte täita. Ilmselgelt perspektiivitu oleks N. Abrajeva katseaega pikendada, sest tema kriminaalhooldus olnud algusest peale problemaatiline ning usk, et N. Abrajeva läbiks pika katseaja, ringkonnakohtul puudub. Kriminaalhoolduse ajal on N. Abrajevale tehtud kaks kirjalikku hoiatust. Olukorras, kus isiku rikkumised ei olnud vältimatud ja vabandatavad, vaid kantud tahtest kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda, on kriminaalhooldus läbi kukkunud ning karistuse täitmisele pööramine vältimatu.
56. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3