1-17-2511/258

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. aprill 2022 Kriminaalasja number 1-17-2511 Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Juri Šraineri tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Juri Šrainer (isikukood 37301060214), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik
6. Harju Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega tunnistati Juri Šrainer süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 6 aastat ja 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
9. septembril 2016 ja lõppeb
10. jaanuaril
12. Viru Vangla esitas
13. märtsil 2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Šraineri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Prokuratuur ega vangla J. Šraineri tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
14. Viru Maakohtu
15. märtsi
16. a määrusega jäeti J. Šrainer tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
17. Täidetud on formaalsed eeldused J. Šraineri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Samas näitab tema vangistusele eelnenud käitumine, et suure tõenäosusega pole kriminaalhooldus piisav meede, mis hoiaks teda uute kuritegude toimepanemiselt. Käesoleva karistuse kandmise aluseks oleva kuriteo sooritas J. Šrainer katseajal.
18. On positiivne, et vangistuse kestel on J. Šrainer tegelenud eesti keele õppimisega. See kinnitab, et ta on võimeline enesele eesmärke seadma ning plaanitut lõpuni viima. Hea on seegi, et J. Šrainer osaleb sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Vähemalt sõnades mõistab süüdlane, et kuriteo sooritamine tõi kaasa kahjulikke tagajärgi.
19. Teisalt omab olulist kaalu see, et viimase aasta jooksul on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust. Nendest kolm on seotud tööst keeldumisega ning teised kaks on määratud turvakleebise rikkumise ja helistamise eeskirjade vastu eksimise eest. Sellest järeldub, et J. Šraineri käitumine vangistuse ajal ei ole paremuse poole muutunud. Tööst keeldumine olukorras, kus selleks puuduvad mõjuvad põhjused, on oluline rikkumine.
20. Soovimatus tööle asuda annab aluse arvata, et J. Šrainer ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme, sh töö tegemist. Vangistuse kestel on ta keeldunud töötamast korduvalt. Distsiplinaarkaristuste hulk, rikkumiste süstemaatilisus ja nende ajaline järjepidevus näitavad, et ta ei suhtu töö tegemisse vajaliku vastutustundlikkusega. J. Šraineri tahtmatus vanglas töötada tekitab kahtlusi, kas ta ikka on motiveeritud seaduskuulekal viisil vabaduses tasu teenima. Kinnipeetava poolt toime pandud kuritegude iseloom viitab sellele, et ta on harjunud kuritegelikul viisil kasu teenima teisi isikuid ära kasutades. Seega tuleb suhtuda kriitiliselt tema lubadusse käituda vabaduses edaspidi õiguskuulekalt. Pigemini viitavad sellised hoiakud kuritegeliku subkultuuri ilmingute juurdumisele, mistõttu pole võimalik rääkida karistuse eesmärkide saavutamisest.
21. Kuigi on positiivne, et J. Šraineril on olemas ka toetavad lähedased, ei ole ta enese jaoks teinud piisavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist, mis viitaks tema valmisolekule elada vabaduses seadusekuulekalt. Varasemalt on ta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannes toime uue kuriteo. Määruskaebus
22. Maakohtu määruse peale esitas J. Šrainer määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega ta vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebaja leiab, et maakohus on lubamatult tuginenud kuriteo raskusele ja selle tehioludele. Ühtlasi pole arvestatud positiivseid asjaolusid, nagu toetav sotsiaalvõrgustik, elu- ja töökoha olemasolu ning kahju vabatahtlik hüvitamine. J. Šrainer leiab, et tema karistamise eesmärgid tuleb lugeda saavutatuks. Ringkonnakohtu seisukoht
23. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatu ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale J. Šraineri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
24. Maakohus ei ole J. Šrainerit vabastamata jättes teinud sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks ta jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, maakohus viitas sellele, et J. Šrainer pani kuriteo toime ajal, mil tema suhtes kehtis varasema kohtuotsusega määratud katseaeg. Hetkel on J. Šraineril vaid üks kehtiv kriminaalkaristus ning see ei seondu kuidagi kriminaalhooldusega. Seega tugines maakohus ekslikult süüdlase varasemate kustunud karistusega seonduvatele andmetele. Lähtuvalt karistusregistri seaduse §-st 5 ei ole see lubatav. Sellegipoolest oli J. Šraineri vabastamata jätmise otsustus iseenesest õige ning eeltoodud eksimus ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist. 2
25. Nimelt tuleb ennetähtaegse vabastamise menetluses hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski. Teisisõnu tähendab see seda, et lõpetada saab ainult sellise süüdlase kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Maakohus leidiski, et J. Šraineri puhul esineb risk uute kuritegude toimepanemiseks ning seetõttu on tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohtukolleegium nõustub maakohtu tehtud negatiivse retsidiivsusprognoosiga.
26. Oma karistust kannab J. Šrainer narkokuriteo eest: ta käitles koos kaaslastega üle tuhande tableti buprenorfiini. Seega oli tegu küllaltki raske kuriteoga. Üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus. Niisiis võib J. Šrainerilt edaspidigi karta raskete kuritegude toimepanemist. Seetõttu peab tema uue kuriteo risk olema ennetähtaegseks vabastamiseks väike. Nii see aga ei ole.
27. Olgugi et J. Šraineril on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, viibib ta kinnipidamisasutuses juba viiendat korda. See näitab, et ta varasemad vangistused on jäänud viljatuks. Niisiis ei ole sellest aspektist põhjust loota, et J. Šraineri on suunanud õiguskuulekale teele praegune vangistus.
28. Praeguse vangistuse edukusele ei viita ka J. Šraineri distsiplinaarkaristused. Kui üks või ehk isegi kaks kerget laadi distsiplinaarrikkumist ei pruugi alati uute kuritegude ohule viidata, ei saa seda öelda J. Šraineri distsipliini vastu eksimustega seoses. J. Šrainer on pannud toime suisa viis distsiplinaarsüütegu, sealhulgas keeldunud kolm korda tööst. Maakohus märkis õigesti, et tööst keeldumine viitab subkultuursetele hoiakutele. Teisisõnu on J. Šrainer võtnud omaks kriminaalsed mõttemallid ja käitumismustrid, mistõttu võib ta vabaduses jätkata (koos sarnaselt mõtlevate kaaslastega) kuritegude toime panemist.
29. Eelkirjeldatud viisil ja põhjustel tehtud negatiivset retsidiivsusprognoosi ei vähenda J. Šraineri lubadus jätkata õiguskuulekat elu. Ehkki tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tuleb tõdeda, et need olid sisuliselt samasugused ka enne vangistust. Süüdimõistetu valmisolek ja garanteeritud võimalus minna vabanemisjärgselt tööle on küll tunnustamisväärne, ent tema karistamise aluseks oleva kuriteo asjaolud ilmestavad üheselt, et enne vangistust eelistas ta sissetulekut hankida kuritegelikul teel. Tema varasem töökogemus on osutunud katkendlikuks ning vajalikku tööharjumust pole tekkinud ka kinnipidamisasutuses – seal on ta korduvalt töö tegemisest keeldunud. Selle pinnalt ei ole kohtukolleegium kindel, kas J. Šrainer suudaks ametlikku töökohta säilitada ning kas tööga teenitav tasu võimaldaks tema harjumuspärast elustandardit rahuldada. Paratamatult võib kehvapoolne majandamise oskus osutuda J. Šraineri jaoks komistuskiviks ning ta taas kuritegelikule teele viia.
30. Ringkonnakohtul puudub piisav veendumus, et ka kriminaalhooldus suudaks potentsiaalseid riske maandada. J. Šraineri kuriteo toimepanemise viis oli küllaltki rafineeritud ja kriminaalhooldaja ei pruugiks uuest sarnasest tegevusest (või nende ohust) teadlikukski saada – ning see ei võimaldaks tal selle probleemi maandamisega tegeleda.
31. Eelnevat arvestades ei ole J. Šraineri õiguskuulekalt jätkamise tõenäosus tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt suur. Sellest tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, tuleb Viru Maakohtu
32. märtsi
33. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3