KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- aprill 2022 Kohtuasja number 1-15-7765 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Oleg Borissovi (isikukood 37411229516) katseajaga tingimisi vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- jaanuari 2022 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Oleg Borissov Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Sergei Listov Asja läbivaatamise viis Viru Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- jaanuari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- märtsi 2016 otsusega tunnistati Oleg Borissov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 4 alusel liideti mõistetud karistusele O. Borissovile Ida-Viru Maakohtu
- veebruari 1996 otsusega mõistetud karistus ehk eluaegne vangistus ning liitkaristuseks mõisteti eluaegne vangistus. Karistuse kandmise aja algust arvati
- oktoobrist
- Viru Vangla esitas
- detsembril 2021 Viru Maakohtule materjalid O. Borissovi katseajaga tingimisi vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur O. Borissovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- jaanuari 2022 määrusega O. Borissovi tingimisi vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused O. Borissovi vabastamiseks on täidetud.
- O. Borissovi suhtes esineb mitmeid positiivsed asjaolusid. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, vangistuses on ta õppinud eesti keelt ning on osalenud aktiivselt tööhõives. Alates
- oktoobrist 2021 töötab O. Borissov väljaspool vanglat ning alates
- oktoobrist 2021 on tal lubatud käia väljaspool vanglat Eesti Töötukassas, et ta saaks end koolituste kaudu täiendada. O. Borissov on käinud kolmel korral lühiajalisel väljasõidul. Ta on maksnud ära oma võlad ning tema vabanemisfondi on kogunenud märkimisväärne summa. Samuti on O. Borissov läbinud vestlused psühholoogiga, sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Viha juhtimine“, taastava õiguse programmi „Tee“ ning on osalenud eluaegsete kinnipeetavate tugiprogrammis. O. Borissov on pensionär, kuid soovib siiski vabanemise korral töötada. Vabaduses on tal võimalik asuda rehabilitatsioonikeskusesse, kus talle pakutakse taasühiskonnastumisel tuge. O. Borissovi sõnul on ta motiveeritud elama vabanemisjärgselt õiguskuulekalt. Tema suhtumine ametnikesse on positiivne.
- Siiski räägivad O. Borissovi vabastamise kahjuks tema kuritegude raskus ja iseloom. Ta kannab eluaegset vangistust. Teda on karistatud raskendavatel asjaoludel toime pandud tapmiste eest, aga ka kergemate kuritegude toimepanemise eest (vargused, ärandamised, röövimine). Viimase kuriteo ehk kehalise väärkohtlemise pani O. Borissov toime vangistuses kaaskinnipeetava suhtes, sest ta ei olnud rahul kannatanu käitumisega. See näitab, et isegi kinnipidamisasutuse range järelevalve režiimil ei saa O. Borissovi käitumist pidada laitmatuks ning asjaolude kokkusattumisel võib ta kasutada füüsilist vägivalda.
- O. Borissovi kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud majandusliku kasu saamine, alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. Vabaduses võivad need tegurid viia O. Borissovi uute kuritegudeni. Kuigi enda sõnul ei ole O. Borissovil vabanemise järgselt soovi alkoholi tarvitamist jätkata, ei ole võimalik prognoosida, kas alkoholist hoidumine tal tõesti õnnestub. Ka ei saa kindel olla, et O. Borissov ei pane uusi kuritegusid toime majanduslikel põhjustel. Tõsi, praegu tal rahalisi kohustusi ei ole ning vabanemisfondis on tal 1920 eurot, kuid selle põhjal ei saa veel järeldada, et ta on majanduslikult kindlustatud. Hooletu käitumise korral võib see raha kiiresti otsa saada ning majanduslikud raskused võivad soodustada uute kuritegude toimepanemist. Ka töö- ja elukoha olemasolu vabaduses ei garanteeri O. Borissovi kuritegevusvaba elu. Kuna O. Borissovi kuritegude laad ja raskus ning uue vägivallakuriteo toimepanemine karistuse kandmise ajal ei tekita usaldust, et vabaduses hakkab ta käituma õiguskuulekalt, ei saa teda vabastada. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas O. Borissov kaebuse, milles märgib kokkuvõtlikult järgmist.
- Kohus viitas
- aastal karistuse kandmise ajal toimepandud vägivallateole. See oli O. Borissovi esimene ja viimane kord 27 aasta jooksul, kui ta käitus teise kinnipeetava suhtes agressiivselt. Selle kuriteo toimepanemise järgselt hakkas O. Borissov käima regulaarselt psühholoogi juures ja käis seal kuni
- aastani. Lisaks läbis ta agressiivsust käsitleva programmi „Viha juhtimine“. Pärast vestlusi psühholoogiga ja läbitud programme on O. Borissovi agressiivsusega seonduv käitumine muutunud positiivses suunas. See andis talle võimaluse saada avavanglasse. Pärast viidatud kuriteoga seonduva kohtuotsuse jõustumist
- aastal pidi O. Borissovi karistatus kustuma ja seepärast ei saa tema karistusi arvestada.
- Kohus leidis, et kuigi 27 aastat ei olnud alkohol O. Borissovile kättesaadav, hakkab ta seda vabaduses uuesti tarvitama. Alkoholi hakkas ta tarvitama 18-aastaselt, aga praegu on ta 47-aastane. Kui ta vaatab oma kuritegusid ja enda rikutud elu, on tal väga suur motivatsioon alkoholi mitte tarvitada. Ta viibib avavanglas, kus saab iseseisvalt poes käia ning samuti on ta vabaduses tööl ja 2
(5)on käinud neli korda kodus puhkusel. Sel ajal oleks ta saanud alkoholi tarvitada, kuid ei ole seda teinud, kuna ei taha kõike enda jaoks ära rikkuda.
- Kohus arvas, et O. Borissov hakkab korrapäratult raha raiskama ja see tõukab teda kuritegelikule käitumisele. Vanglas on O. Borissov kogu aja töötanud ja on suhteliselt väiksest töötasust maksnud ära oma võlad. Lisaks on ta kogunud raha vabanemisfondi ja ta on teinud väiksest töötasust oste vangla kaupluses. Eraldi tegi ta kogumishoiuse avavangla jaoks, et saaks osta omale uued riided. Kui see on korrapäratu raha raiskamine, siis mis on mõistlik kulutamine? Lisaks on O. Borissovil vabaduses garanteeritud töökoht, kus ta töötab juba praegu avavanglas viibides. Praegu saab ta miinimumtöötasu, kuid pärast vabanemist hakkab saama tunduvalt suuremat töötasu.
- Vabanemisel allutataks O. Borissov elektroonilisele valvele, mistõttu ta saaks käia ainult tööl ja kaupluses. See võimaldab koos kriminaalhooldusega tal järk-järgult ühiskonda sulanduda. Kui ta rikub temale kehtestatud nõudeid, ootab teda mitte avavangla, vaid juba kinnine vangla. Tema kui eluaegse kinnipeetava jaoks on see lõpp: enam ei lasta teda kunagi välja, isegi mitte avavanglasse. Seepärast ei taha ta kaotada vangla usaldust, mis seisnes avavanglasse laskmises. Vanglast vabastamisel lubab ta elada normaalselt, nagu on teinud juba avavanglas. Ringkonnakohtu seisukoht
- Esmalt vastab ringkonnakohus O. Borissovi seisukohale, et pärast viimase kohtuotsuse jõustumist pidanuks tema karistatus kustuma ja seetõttu ei saa tema karistusi arvestada. Karistusandmed on kehtivad ja neile saab õiguslikult tugineda seni, kuni neid ei ole vastavalt karistusregistri seadusele (KarRS) karistusregistrist kustutatud. Kuna O. Borissov kannab kahe kohtuotsuse kogumis eluaegset vangistust, siis lähtuvalt KarRS § 25 lg-st 2 ei ole alust nende kohtuotsustega seonduvaid karistusandmeid registrist kustutada ja seetõttu on igati lubatud neile andmetele tema vabastamise otsustamisel ka tugineda.
- Sarnaselt tähtajalist vangistust kandvate süüdimõistetutega ei saa eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate vabastamata jätmist põhjendada kuriteo raskuse ega selle eest mõistetud karistusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-15-400/52, p 11). Sellistegi inimeste puhul tuleb vastavalt KarS § 77 lg-le 2 vaagida KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ja otsustada, kas uute kuritegude risk on isiku vabastamiseks piisavalt madal. Sealjuures on maakohtul sellise hinnangu kujundamisel ulatuslik otsustamisruum ja kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus O. Borissovit vabastamata jättes ühtegi ilmset kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti vabastamata.
- Mitmed asjaolud on O. Borissovi suhtes soodsad. Tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on vangistuses õppinud eesti keelt, on osalenud aktiivselt tööhõives, on tasunud oma võlad ning on kogunud märkimisväärse summa vabanemisfondi. Samuti on ta käinud regulaarselt vestlustel psühholoogiga, on läbinud programmid „Agressiivsuse asendamise treening“, „Viha juhtimine“ ja „Tee“ ning temaga on läbi viidud ka programmide jätkuvestlused ja vestlused alkoholi tarvitamisest, selle kahjulikkusest, seosest kuritegevusega ning tagasilanguse ohtudest. Nende tegevuste tagasiside on positiivne. Lisaks on ta osalenud eluaegsete kinnipeetavate tugiprogrammis ning hetkel on paigutatud avavanglasse, kust käib tööl väljaspool vanglat. Teda on lubatud ka lühiajalistele väljasõitudele ning enesetäiendamiseks Eesti Töötukassasse. Vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedane ema näol. Samuti suhtleb ta 3
(5)väidetavalt oma vennatütrega ja soovib vabaduses saada tugiisikut. Kriminaalhooldusesse suhtub ta positiivselt. Siiski ei võimalda need positiivsed tegurid O. Borissovi vabastamist.
- Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema tingimisi vabastamiseks olema. Uute kuritegude iseloomu (raskust) on vaja suuresti prognoosida varasemate kuritegude põhjal – inimesed kipuvad pahatihti oma käitumist kordama. Eluaegset vangistust kandva isiku vabastamise üle otsustamisel on aga kuriteo toimepanemise asjaolude arvestamine veel iseäranis oluline (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-15-400/52, p 11).
- O. Borissovi mitmed kuriteod on ülirasked. Muu hulgas kannab ta vangistust raskendavatel asjaoludel viie inimese tapmise ja ühe inimese tapmise katsele kaasaaitamise eest. Neid tegusid tuleb pidada võigasteks. Esiteks tappis O. Borissov koos kaaslastega omakasu motiivil 91-aastase naisterahva ning teo varjamiseks süütas kannatanu maja. Kurjategijad tungisid kannatanu elukohta, kus O. Borissov lõi kannatanut kaikaga vastu kaela ning kannatanu kaotas teadvuse. Seejärel otsisid sissetungijad majast hinnalisi asju ning kui kannatanu hakkas oigama, lõi O. Borissovi kuriteokaaslane kannatanule kaikaga mitu korda vastu pead. Kannatanu suri peaaju trauma tõttu. Mõne päeva pärast pani O. Borissov toime teise tapmise, kui tungis koos kuriteokaaslasega farmi territooriumile. Esmalt lõi ta farmi valvanud kannatanut pudeliga pähe ning kui kannatanu hakkas karjuma ja kukkus põrandale, jätkas koos kaaslasega kannatanu peksmist jalgadega pähe ning kehasse. Seda seniks, kuni kannatanu kaotas teadvuse. Seejärel nägid sissetungijad farmi territooriumil veel teist inimest, kelle otsustasid samuti tappa. O. Borissov andis kaaslasele metalltoru jupi ning rebis ise katki telefonijuhtmed ja lülitas välja valgustuse. Kuigi kannatanu palus end mitte tappa, peksis O. Borissovi kaaslane teda torujupiga vastu pead, kuniks kannatanu kukkus teadvusetult põrandale. Esimene kannatanu suri hiljem haiglas teadvusele tulemata, teine kannatanu jäi vaatamata eluohtlikele vigastustele õnneks siiski ellu. Hiljem samal päeval tappis O. Borissov koos ühe kaastäideviija ja ühe kaasaaitajaga veel kaks eakat inimest. O. Borissov läks koos ühe kaaslasega kannatanute maja ukse taha ning kui üks kannatanu avas ukse, haaras O. Borissov tal kätega kõrist ja pigistas seni, kuni kannatanu kaotas teadvuse ning lõpetas karjumise. Seejärel tassis O. Borissov kannatanu koridori ja lükkas ta maja pööningule viiva trepi alla. Samal ajal tungis tema kaaslane majja, kus lesis teine kannatanu, kellel oli mõne aja eest amputeeritud jalg. O. Borissovi kaaslane lõi seda kannatanut kaikaga mitu korda vastu pead, millest saadud peatraumade tõttu kannatanu suri. Seejärel tuli O. Borissovi ja tema kaaslase juurde ka kolmas kaaslane ning nad kõik koos otsisid majast relvi ja hinnalisi asju. Kui varem trepi alla lükatud kannatanu hakkas häält tegema, lõi O. Borissoviga koos majja tunginud inimene teda mitu korda vastu pead, millest saadud vigastuste tagajärjel kannatanu suri. Seejärel võtsid sissetungijad endaga osa varast, kandsid maja kõrval seisnud kuurist majja heina ja süütasid kuriteojälgede varjamiseks heina ning maja. Mõni päev hiljem pani O. Borissov toime veel ühe tapmise, kui lõi 60-aastast naisterahvast mitmel korral pudeliga pähe ning jalgadega pea- ja kehapiirkonda. Kannatanu suri saadud vigastuste tagajärjel teadvusele tulemata hiljem haiglas.
- Niisiis on O. Borissov käitunud äärmiselt vägivaldselt ja inimelu suhtes hoolimatult. Kuigi nende tegude järgselt mõisteti talle algselt surmanuhtlus ja hiljem asendati see eluaegse vangistusega, ei pannud seegi teda vägivaldsest käitumisest hoiduma:
- aastal pani ta vanglas toime kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise.
- Eelnevast lähtuvalt tuleb järeldada, et O. Borissovil on kalduvus vägivaldsele käitumisele. Seejuures on tähelepanuväärne, et viimase vägivallakuriteo pani ta toime pärast seda, kui oli juba läbinud
- aastal vanglas sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. Niisiis ei aidanud see programm tal vägivaldsest käitumisest hoiduda, mistõttu ei pruugi vägivallaohtu vähendavat mõju omada ka hilisemad taasühiskonnastavad tegevused, sealhulgas sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“ või vestlused psühholoogiga. Avavanglas on O. Borissov 4
(5)viibinud vähem kui aasta. Kuriteo vanglas pani O. Borissov toime ligikaudu 20 aastat pärast vanglasse asumist ning 5 aastat pärast sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise teening“ läbimist. Seega on kõigiti võimalik, et isegi kui O. Borissov suudab mõnda aega käituda korrektselt ning kasu võib olla ka kuriteoriske maandavatest tegevustest, ei pruugi selline positiivne käitumine siiski olla püsiv – negatiivsete asjaolude kokkulangemisel võib ta käituda uuesti vägivaldselt. Kui aga O. Borissov on suuteline ka edaspidi avavanglas õiguskuulekaks jääma, võib olla tulevikus võimalik leida, et tema uute kuritegude risk on tema vabastamiseks piisavalt madalale langenud.
- Mõnevõrra viitab uute kuritegude ohule seegi, et O. Borissov on peale tapmiste (ja kehalise väärkohtlemise vanglas) pannud toime muidki kuritegusid: mootorsõiduki ärandamine ja selle katse, vargused ja varguse katse, vara tahtlik hävitamine, röövimine ning laskemoona ebaseaduslik käitlemine.
- Kuna suure osa kuritegudest pani O. Borissov toime grupis, võib tema kuritegelikku käitumist soodustada grupi mõju.
- Samuti soodustas tema kuritegusid vabaduses alkohol. Ehkki O. Borissov pole kaua aega alkoholi tarvitanud, võib see siiski kujuneda vabaduses probleemiks – isegi kui see pole veel juhtunud (võrdlemisi lühikese) avavanglas viibimise aja jooksul. Alkoholi tarvitamist võivad soodustada ka nt vabaduses tekkivad probleemid või pinged.
- On mõningane võimalus, et kuritegelikku käitumist jätkab O. Borissov majanduslikel põhjustel. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et enne vangistust oli O. Borissovil samuti ametlik töökoht olemas, kuid siis see tema kuritegusid ära ei hoidnud. Ta ei osanud hoida oma tulusid ja kulusid tasakaalus (seda mõjutas ka alkoholi tarvitamine). O. Borissovi pensionärist ema materiaalne toetus ei pruugi osutuda piisavaks, ei hoida O. Borissovit majanduslikel põhjustel uusi kuritegusid toime panemast.
- Vabastamisega kaasnev käitumiskontroll, võimalikud lisakohustused ja elektrooniline valve võivad mõningal määral küll maandada O. Borissovi uute kuritegude toimepanemise riski, kuid see ei pruugi olla piisav.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- jaanuari 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)