MS § 238 lg 2 alusel vähendati Rein Keesile mõistetud põhikaristust 1/3 võrra, mõistes talle lõplikuks karistuseks vangistuse 1 aasta ja 4 kuud.
lg 1 alusel arvestati Rein Keesile mõistetud karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva vangistust, lugedes Rein Keesi ärakandmata karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel jäeti Rein Keesile mõistetud ärakandmata vangistust 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva tingimisi täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga, kohustades teda täitma
§-s 75 lg 1 p 1-6 kontrollnõudeid ning
lg 2 p-des 2,5,8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, alluda alkoholismivastasele ravile ning osaleda kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 12.02.2021 kohtule erakorralise ettekande Rein Keesi karistuse täitmisele pööramiseks seoses alkoholi tarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse rikkumisega. Tartu Maakohtu 02.03.2021 määrusega pöörati täitmisele Rein Keesile Tartu Maakohtu 21.10.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. Kohus tuvastas, et süüdimõistetu rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja ühel korral registreerimiskohustust. Kohtumäärus jõustus 23.03.
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud 2
§-s 76 lg 1 ps 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Rein Kees tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.
lg 4 kohaselt välistab Rein Keesi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt Rein Keesil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Alates 19.01.2022 osaleb ta sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. 2021 on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Süüdimõistetu on vanglas töötanud 2021 aasta septembrist kuni detsembrini ja töötab ka alates 10.01.2022 majandusabitöödel. Rein Keesil puudub toetav tugivõrgustik, on üles kasvanud lastekodus, kuid ta suhtleb oma eelmise kooselu elukaaslase ja viimase lastega. Vabanemisjärgselt on Rein Keesil võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx MTÜ Rehabilitatsioonikeskus "Valge Eesti" kasutuses olevasse korterisse. Vabanedes Rein Keesil kindlat töökohta ei ole. K-raha andmetel on nõuete kogusumma 9565,36 eurot. Kohus peab positiivseks süüdimõistetu õiguskuulekat käitumist vanglas, sotsiaalprogrammides osalemist ja soovi osaleda vanglas tööhõives. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Rein Keesi positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Karistusregistri 8.03.2022 teatis (tl 15-17) ja süüdimõistetu isiklikus toimikus olevate kohtulahendite väljatrükid tõendavad, et Rein Keesil on käesoleval ajal neli kehtivat kriminaalkaristust. Seega pole õigusvastane käitumine tema puhul juhuslikku laadi. Käesoleval ajal kannab Rein Kees karistust korduva kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud avaliku korra raske rikkumise, korduva kehalise väärkohtlemise ja korduva varguse eest. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega, vaid 3
Tartu Maakohtu 12.05.2015 otsusega katseajal toimepandud kuriteo eest liitkaristusena mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Seoses uue kuriteo toimepanemisega mõisteti R.Keesile Harju Maakohtu 29.08.2016 otsusega reaalne vangistust. Rein Kees on aga jätkanud kuritegude toimepanemist. Ta on kuritegusid toime pannud katseajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas vangistuses viibimine. Seega ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (üle 8 kuu) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Oma varasema käitumisega on Rein Kees näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Seda enam asjaolu valguses, et viimasel katseajal ei suutnud R.Kees kinni pidada ka käitumiskontrolli nõuetest. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1103-06, p 15). Jätkuvalt väga suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Rein Keesi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. R.Keesil puudub vabanemisel kindel töökoht. Samas on vangla kinnitusel süüdimõistetu vastu suures summas rahalisi nõudeid (9565,36 eurot), mille täitmine võib omakorda suure tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise. Seda enam asjaolu valguses, et R.Keesi on varem karistatud ka varavastaste süütegude eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on R.Keesi puhul üheks riskiteguriks tema alkoholi tarvitamine, kuid süüdimõistetu alkoholiprobleemi olemasolu ise eitab. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et kuritarvitas vabaduses alkoholi. Alkoholi kuritarvitamise probleemi endale varem tunnistada ei julgenud, mistõttu sellega vabaduses ka ei tegelenud. Käesolevaks ajaks on oma suhtumist muutnud, mille tõttu soovibki pöörduda rehabilitatsioonikeskusse ja alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile (panna endale ampulli). Süüdimõistetu istungil avaldatu annab alust järeldusele, et süüdimõistetu on käesolevaks ajaks oma suhtumist alkoholi muutnud. Muutus hoiakutes ja soov alluda alkoholismivastasele ravile iseloomustab süüdimõistetut kahtlemata positiivselt. Et süüdmõistetu end alkoholist eemale suudab hoida, selles kohtu arvates kuigivõrd kindel ei saa olla. Asjaolude valguses, et Rein Kees ei ole alkoholi tarvitamisest varem suutnud hoiduda, kuid ei pidanud oluliseks ka selle probleemiga tegeleda (nt pöörduda ravile), ei ole eriti veenev Rein Keesi istungil avaldatud soov edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda. Rein Kees on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid see ei garanteeri asjaolu, et ta ka vabaduses alkoholi ei tarvita. Kohtu hinnangul sotsiaalprogrammides ja sõltuvusravis osalemine võib ainult siis olla tulemuslik, kui inimene ise soovib enda sõltuvuskäitumist muuta. Rein Keesi senisele käitumisele tuginedes (kuritegude toimepanemine alkoholijoobes, käitumiskontrolli nõuete rikkumine alkoholi tarvitamise tõttu) on alust kahelda süüdimõistetul piisava motivatsiooni olemasolus. Motivatsioon kaineks eluviisiks on tekkinud vanglas, kus süüdimõistetu on alkoholist eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet alkoholi saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus alkohol on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja Rein Kees võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Alkoholi tarvitamisega jätkamine suurendab uute kuritegude toimepanemise ja käitumiskontrolli nõuete rikkumise ohtu, mis teeb aga kaheldavaks vabastamisel määratava katseaja edukuse. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.