Obsah (7)
§ 199§ 213§ 1451§ 182§ 64§ 68§ 76KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-21-1477 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär
§ 199
lg 2 p 7, 8, 9,
§ 213
lg 2 p 1,
§ 1451
lg 2,
§ 182
lg 1 järgi.
§ 64lg 1 alusel, raskemat karistust suurendades, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, ajavahemikul 18.05-19.05.2020 ning kandmisele kuulus 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab Helmut Sokolov karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 05.01.2021 ja lõpp 03.05.2023. 1.03.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Helmut Sokolovi isikliku toimiku, otsustamaks Helmut Sokolovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta Helmut Sokolovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Helmut Sokolov soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Helmut Sokolovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Helmut Sokolov kannab vanglakaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. Vastavalt
§ 76
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Helmut Sokolov on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud
§-s 76 lg 1 ps 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Helmut Sokolov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.
§ 76
lg 4 kohaselt välistavad Helmut Sokolovi ennetähtaegse vabastamise kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt Helmut Sokolovil distsiplinaarkaristused puuduvad. Alates 01.06.2021 töötab ta vangla majandustöölisena osakonna koristajana ja alates 02.02.2022 läbib 2
(5)seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammi „Uus Suund“. Helmut Sokolovi lähemasse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad õed ja vennad. Vabanedes asub elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vabanedes loodab saada tagasi tööle xx xxxx xx xxxxxxxxx. xxxxx esindaja sõnul ollakse nõus H.Sokolovi tööle võtma, kuid töökohta garanteerida käesoleval ajal ei saa kuna töökohad on laudas praegu kuni sügiseni 2022 täidetud. Tartu Vangla andmetel 03.02.2022 seisuga on haginõudeid summas 8751 eurot, vabanemisfondis on 56 eurot. Vangistuse ajal on raha saatnud õde xxxxxxx arvelt. Ka saab H.Sokolov töötasu. Kohtuistungil H.Sokolov avaldas, et sotsiaalprogramm „Uus suund“ saab peatselt (märtsi lõpus) läbitud. Ka on käesolevaks ajaks ära toimunud täitmiskavas ettenähtud vestlus Eluviisitreeningus omandatud oskuste värskendamiseks ja laiendamiseks. Kuna vangla iseloomustuse koostamisest on möödas juba ligi kaks kuud (koostatud 3.02.2022), ei sea kohus neid süüdimõistetu väiteid kahtluse alla. Ka kohtuistungil H.Sokolov avaldas, et soovib tööle asuda vangla iseloomustuses nimetatud tööandja juurde. Kohus peab positiivseks, et Helmut Sokolov on vanglas õiguskuulekalt käitunud, osaleb sotsiaalprogrammis „Uus suund“ ning on osalenud vestluses Eluviisitreeningus omandatud oskuste värskendamiseks ja laiendamiseks. Ka iseloomustab süüdimõistetut positiivselt vabanemise korral elukoha ja õe toetuse olemasolu, vangla tööhõives osalemine ja tahe töötada ka vabaduses. Ent tuleb nentida, et vangla iseloomustuses märgitust tulenevalt pole usaldusväärselt tõendatud, et süüdimõistetu saaks enne tähtaega vabanemise korral tööle asuda soovitud tööandja juurde. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Helmut Sokolovi positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Karistusregistri 8.03.2022 teatise ( tl 13-14) kohaselt on Helmut Sokolovil käesoleval ajal kaks kehtivat kriminaalkaristust. Lisaks käesoleval ajal kantavale karistusele on kehtivana näidatud ka Pärnu Maakohtu 19.07.2011 otsusega mõistetud karistus. Kohtule Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel teada, et tegelikult on Pärnu Maakohtu 19.07.2011 otsusega mõistetud karistus liidetud hilisemate otsustega mõistetud karistustega (viimati Harju Maakohtu 25.09.2015 otsusega) ning H.Sokolov vabanes liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 5 kuu 14 päevase vangistuse kandmiselt jaanuaris 2017. Seega on kõik varasemad karistused käesolevaks kustunud ning praegu H.Sokolovil ainult üks kehtiv kriminaalkaristus. Küll aga olid need varasemad karistused kehtivad viimaste kuritegude toimepanemise ajal. Nii on Pärnu Maakohtu 9.03.2021 otsuses märgitud, et sel ajal oli H.Sokolovil 5 kehtivat kriminaalkaristust. Lisaks on H.Sokolovi karistusregistri teatisest nähtuvalt korduvalt väärteomenetluse korras karistatud, enamasti varavastaste süütegude eest. Arvestades kohtuvälise menetleja otsuste jõustumisest möödunud aega saab kehtivaks lugeda küll üksnes 5 viimast väärteokaristust. Käesoleval ajal kannab Helmut Sokolov karistust erinevate kuritegude toimepanemise eest. Seega pole õigusvastane käitumine H.Sokolovi puhul juhuslikku laadi. Helmut Sokolovi iseloomustavad negatiivselt kuriteo toimepanemise asjaolud. Teda on muuhulgas karistatud § 1451 lg 2 järgi s.o rahalise tasu eest suguühtesse astumises noorema kui neljateistaastase isikuga. Süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduv Pärnu Maakohtu 9.03.2021 otsus on vormistatud ainult resolutiivosana. Kohus tutvus KIS vahendusel kohtuotsuse tegemise aluseks oleva süüdistusaktiga. Süüdistuse kohaselt oli asjas kannatanuks 13-aastane tüdruk, 3
(5)kellele H.Sokolov eelnevalt jootis siidrit. Kasutades ära kannatanu suhtes saavutatud usaldust ja mõjuvõimu, astus ta hiljem lapsega nii vaginaalsesse, anaalsesse kui ka oraalsesse seksuaalvahekorda, mille eest tasus kannatanule 100 eurot. Süüdistatav rahuldas oma sugulist kirge mõtlemata üldse sellele, milliseid tagajärgi (füüsilisi või vaimseid traumasid) võib see kaasa tuua tema alaealisele ohvrile. Sellise teo tagajärjed võivad saata ohvrit läbi terve elu. Nagu kohus eespool tuvastas, on H.Sokolov ka varasemalt vangistuses viibinud. Vangla iseloomustuses on märgitud ja seda kinnitas ka kohtuistungil süüdimõistetu ise, kannab ta reaalselt vangistust neljandat korda. Vaatamata sellele on süüdimõistetu jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Oma varasema käitumisega on Helmut Sokolov näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Samuti on vangla kinnitusel süüdimõistetu vastu suures summas rahalisi nõudeid (8751 eurot), mille täitmine võib omakorda suure tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise. Seda eriti asjaolu valguses, et H.Sokolov on varem toime pannud ka varavastaseid süütegusid. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt väga suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Helmut Sokolovi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on Helmut Sokolovil on kalduvus alkoholi tarvitada. Asjaolu, et ta vabaduses aeg-ajalt liialdas alkoholiga ja on vahel ka kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Kalduvus alkoholiga liialdada suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi. H.Sokolovi istungil avaldatu kohaselt soovib ta vabanemise korral paigaldada endale alkoholitarvitamise vastase ampulli. Tahe tegeleda alkoholitarvitamise probleemiga ja alluda ravile iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. Et H.Sokolov end vabaduses alkoholist eemale suudab hoida, selles kohtu arvates kuigivõrd kindel ei saa olla. Asjaolude valguses, et Helmut Sokolov ei ole alkoholi tarvitamisest varem suutnud hoiduda, kuid ei pidanud oluliseks ka selle probleemiga tegeleda (nt pöörduda ravile), ei ole eriti veenev Helmut Sokolovi istungil avaldatud soov edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda. Kohtu hinnangul sotsiaalprogrammides ja sõltuvusravis osalemine võib ainult siis olla tulemuslik, kui inimene ise soovib enda sõltuvuskäitumist muuta. Helmut Sokolovi senisele käitumisele tuginedes (kuritegude toimepanemine alkoholijoobes, alkoholi kuritarvitamine) kohus sellist motivatsiooni süüdimõistetul ei sedasta. Motivatsioon kaineks eluviisiks on H.Sokolovil tekkinud vanglas, kus ta on alkoholist eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet alkoholi saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus alkohol on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja Helmut Sokolov võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Seega ei ole suure tõenäosusega ka senine vangistuse pikkus avaldanud kinnipeetavale loodetud mõju. Suur uute kuritegude toimepanemise ja käitumiskontrolli nõuete rikkumise oht teeb aga kaheldavaks vabastamisel määratava katseaja edukuse. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Helmut Sokolovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute 4
(5)kuritegude toimepanemiseks väike. Helmut Sokolovi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Kohtu arvates on ka vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks Helmut Sokolov positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)