Obsah (9)

§ 372§ 371§ 338§ 2§ 663§ 667§ 465§ 363§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-22-1094 Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2022, Tallinn Tsiviilasi X ja

§ 372lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Timtam Õigusabi OÜ esitas
2. jaanuaril 2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Bolt Operations OÜ (kostja) vastu. Hageja märkis, et kahjunõude suuruseks on 249 eurot. Hagi asjaolude kohaselt oli
3. novembril 2021 peale kella 20 pargitud kostja Bolt Drive kaubik (reg märk XXXXXX) Värsi tn 37, Tallinn maaüksusele Värsi 37/3 ja 37/4 vahele, kus asuvad garaažiboksid, mõlemal pool 14 boksi. Bolt Drive kaubik oli pargitud garaažibokside vahele, mis takistas juurdepääsu 12 garaažiboksile. Nendest 8 garaažiboksi oli Timtam Õigusabi OÜ ja X kasutuses ja 5 garaažiboksi olid antud rendile kolmandatele isikutele. 6-
4. novembrini ei pääsenud 1 rentnikud enda garaažiboksideni ja soovisid rendihinnast tasaarvestusi edasiste kuumaksete arvelt. Hagejale tekkis kahju 5-
5. novembril 173 eurot, 8-
6. novembril 70 eurot ja lisaks tasulisele infotelefonile helistamise eest 6 eurot.
7. Maakohus jättis
8. veebruari
9. a määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: täiendava riigilõivu 25 eurot tasumiseks; hageja nimetamiseks; kahju tekkimise arvestuse ja tõendite esitamiseks.
10. X ja Timtam Inkasso OÜ teatasid maakohtule, et nemad on asjas hagejateks. Hagejad tõid välja, et kahjunõude suuruseks on 251 eurot. Värav ja Rätsep OÜ rendib hagejalt II hagejale I (juhatuse liikmele) kuuluvaid garaažibokse nr 49 ja 50, kahju tasaarveldamine on 60 eurot. Q üürib hagejale I kuuluvaid garaažibokse nr 47 ja 48, kahju tasaarveldus on 50 eurot. Y üürib hagejalt I garaažiboksi nr 46, kahju tasaarveldus on 75 eurot. P üürib garaažibokse nr 43 ja 44, tasaarveldus 60 eurot. S üürib garaažiboksi nr 41, tema kahju ei saanud. Lisaks on kahjuks infotelefoni kulu 6 eurot. Hagejad tasusid täiendava riigilõivu 25 eurot.
11. Maakohus jättis
12. märtsi
13. a määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: kahju tekkimise asjaolude õiguslikuks põhjendamiseks ja tõendite esitamiseks; lepingulise esindaja haridust tõendavate dokumentide esitamiseks; hagiavalduse tervikteksti esitamiseks. Ühtlasi selgitas maakohus, et hagejal tuleb selgitada hageja TimTam Õigusabi OÜ asendamist Timtam Inkasso OÜ-ga. Lisaks selgitas maakohus, et hagejal tuleb esitada kohtule täpsustused, kuidas on tekkinud kahju eraisik X-le ja kuidas ettevõttele Timtam Inkasso OÜ-le ning hagejal tuleb esitada rentnikega sõlmitud lepingud ning dokumendid, mis tõestaks, et rentnikele on tekkinud kahju ning lisaks ka dokumendid, mis tõestaks, et X ja Timtam Inkasso OÜ on hüvitanud rentnikele tekkinud kahju.
14. X ja Timtam Inkasso OÜ teatasid maakohtule, et nemad on asjas hagejateks. Kahjunõude suuruseks on 251 eurot. Garaažibokside üürilepingud on sõlmitud hagejate I ja II nimel, mistõttu on kahju tekkinud neile. Hagejad selgitasid, et üürnikud ei pääsenud üüripindadele ligi, mistõttu sõlmiti kokkulepped üürihindade alandamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
15. Maakohus keeldus
16. märtsi
17. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohus märkis, et

§ 371

lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagejale on kahel korral määratud tähtaeg hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtule esitatud hagiavaldus ei vasta endiselt

§ 338

-340 ja § 363 sätestatud nõuetele, hagiavaldust ei ole piisavalt põhistatud, samuti puuduvad asjakohased tõendid, millele tuginedes saaks kohus esitatud nõuet lahendada. Lisaks selgitas kohus hagejale, et kuna kohus peab

§ 2

kohaselt iga asja lahendama võimalikult väikeste kuludega ja võimalikult kiire aja jooksul, siis on asjakohane kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud ja tõendid välja selgitada enne materjali edastamist kostjale. Kohus märkis, et olukorras, kus nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud, sh hagi ese on ebaselged, pole avalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik. Määruskaebus

1. Hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad saata asja tagasi menetlemiseks maakohtule (hagejate
2. mai 2022 esitatud vastus). Hagejad leiavad, et nende nõue on arusaadav. 2 Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 667lg 2).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 10. Maakohus viitas

§ 371

lg 1 p-le 9, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Maakohus ei ole menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkinud, milliseid olulisi hagiavalduse vorminõudeid on hagejad rikkunud, mille tõttu on hagi menetlemine takistatud. Sellega on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust (

§ 465lg 2 p 8).

Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei või jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb

§-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (RKTKm nr 32-1-120-16, p 11). Hagiavalduse käiguta jätmise määrustest nähtub, et maakohus on välja toonud järgmised hagis esinevad puudused: - hagejatel tuli nimetada, kes on asjas hagejateks; - hagejatel tuli välja tuua kahju tekkimise arvestus ja esitada tõendid; - hagejatel tuli kahju tekkimise asjaolusid õiguslikult põhjendada ja esitada tõendid; - hagejatel tuli esitada lepingulise esindaja haridust tõendavad dokumendid; - hagejatel tuli esitada hagiavalduse terviktekst. Maakohus selgitas, et hagis märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kolleegium on seisukohal, et hagi menetlemist ei takista see, et hagejad ei ole hagiavaldust õiguslikult põhjendanud ja see, kui hagejad ei ole hagis märkinud tõendite loetelu, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. X ja Timtam Inkasso OÜ teatasid maakohtule, et nemad on asjas hagejateks ja nende kahjunõude suuruseks on 251 eurot. Hagejad selgitasid, et kostja kaubik parkis hagejate väljaüüritavate garaažibokside ees, mistõttu ei pääsenud mitmed üürnikud oma garaažibokidele ligi. Hagejad leppisid üürnikega kokku üürihindade alandamises, mis on praeguses asjas hagejate kahjuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohustust esitada koos hagiga tõendid.

§ 363

lg 1 p 3 järgi piisab, kui hageja nimetab hagis tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagejad on nimetanud tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagi menetlusse võtmisel otsustatakse üksnes seda, kas kohtul on alust selle hagiga tegelda, seejuures ei lahendata menetlusse võtmisel üldjuhul hageja nõudega seotud keskseid küsimusi. Menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa kohtud üldjuhul hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. 3 Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud põhjendamatult hagiavalduse menetlusse võtmata, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 11. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 4