Obsah (9)

§ 271§ 76§ 100§ 101§ 108§ 292§ 293§ 113§ 162

2-20-123962 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 01.02.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-123962 Tsiviilasi AS Morriso

§ 271

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

1. Esmalt analüüsib kohus üürivõlgnevuse nõuet. Lepingu p 3.1 kohaselt lepiti kokku, et lepingu sõlmimisel tasub kostja hagejale garantiisumma 238 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on vastava kohustuse täitnud ja hagejale garantiisumma tasunud. Lepingu p 3.2 kohaselt võis hageja nimetatud summa arvelt oma kostja vastu suunatud rahalisi nõudeid rahuldada.
2. Lepingu p-is 3.3 on sätestatud, et igakuine üüritasu on 119 eurot (edaspidi Üür), millele lisandub käibemaks. Lepingu p 3.5 kohaselt tuli eelnimetatud rahalised kohustused täita
3. kuupäevaks. Hageja andis äriruumi valduse kostjale üle 07.11.2018.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole üürinõudele sisulisi vastuväited esitanud. Seega on üürivõlgnevuse nõue põhjendatud. 20. Kostja on teovõimeline ja allkirjastas lepingu isiklikult. Kostja on lepingu p-is 12.6 kinnitanud, et ta on lepingu hoolikalt läbi lugenud ja et leping vastab poolte tegelikule tahtele. Kostja 20.11.2018 avaldus (dtl 38-39) üürilepingu tühistamiseks eksimuse ja äärmiselt ebasoodsate tingimuste ettekäändel on kohtu hinnangul tagajärjetu, kuivõrd kostja ei ole tõendanud ega ka esile toonud, (

1. i)milles seisnes vaidlusaluse üürilepingu väidetav vastuolu heade kommetega või avaliku korraga (TsÜS § 86) või (
2. ii)kuidas on kostja teda tehingu sõlmimisel eksimusse viinud (TsÜS § 92). 20.11.2018 avaldusest nimetatud asjaolusid ei nähtu, samuti ei ole ka menetluse jooksul vastavat alust ilmnenud. Lepingus on selgelt sätestatud, et tasuda tuleb garantiisumma ning ka igakuis üüri. Kostja tasus garantiisumma, kuid üürimaksete tasumisest alusetult keeldus. Kostja, andnud kinnituse, et on lepinguga tutvunud, pidanuks mõistma, et tal lasub üüri tasumise kohustus jooksva kuu 5. kuupäeval. 4 2-20-123962 21. Järgnevalt analüüsib kohus kõrvalkulude nõuet.

§ 292

lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

§ 293

sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Lepingu p-is 3.4 on sätestatud kõrvalkulude tasumise kohustus. Lepingu p 3.5 kohaselt tuli eelnimetatud rahalised kohustused täita 5. kuupäevaks.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole kõrvalkulude nõudele sisulisi vastuväited esitanud. Seega on kõrvalkulude nõue põhjendatud. 22. Seega tuleb kostjalt välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 839,67 eurot. 23. Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet.

§ 101

lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist lepingujärgses määras. Vaidlust ei ole selles, et kostja on üüri ja kõrvalkulude tasumisega hageja ees viivituses. Viivisearvestus on korrektne (dtl 25 – hagiavalduse p 5). Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 839,67 eurot. 24. Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse.

§ 113

lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivisenõude vähendamiseks puudub alus. Kostja ei ole vabatahtlikult pikema aja jooksul täitnud ühtegi lepingust tulenevat rahalist kohustust. Kostja sissetulek on nõutava viivise tasumiseks piisav. Kostja ei ole oma majandusliku seisundi puudulikkust tõendanud või põhistanud. Tähelepanuta ei saa jätta, et hageja on niigi mitmekordselt juba viivisenõuet vähendanud, mistõttu selle täiendav vähendamine ei oleks tema õigustatud huve arvestades põhjendatud.

1. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1679,34 eurot, sh põhinõue 839,67 eurot ja viiviste nõue samuti 839,67 eurot.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5 2-20-123962
3. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
4. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
5. Hageja esindaja esitas 21.01.2022 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 225 eurot. Avaldusest nähtub, et hageja lepingulise esindaja kulud moodustavad 262,50 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 5,25h ulatuses tunnihinnaga 50 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 487,50 eurot. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
6. Kostja ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud.
7. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
9. Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 225 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on vastava kulu kandmine tõendatud. Tegemist on vajaliku kuluga ning see kuulub kostja poolt hüvitamisele.
10. Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: materjali läbitöötamine ning konsulteerimine maksekäsu kiirmenetluse 22.06.2020 avalduse koostamine ja esitamine 1,5h; 25.08.20 hagiavalduse koostamine ja esitamine 2h; kostja 10.02.2021 vastuse läbitöötamine, asjaolude 6 2-20-123962 selgitamine ning 1.
11. hageja seisukoha koostamine ja esitamine 0,5h; Harju Maakohtu 15.03.2021 korraldava kohtumääruse läbitöötamine, 5.
12. täiendava seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 0,25h; Hagejaga konsulteerides kohtu 23.
13. ja 30.11.2021 kirjadele vastamine 29.
14. ja 3.
15. kirjadega ning 6.
16. kiri kohtule 0,5h; asjaajamine seoses 11.01.2022 hageja seadusliku esindaja ärakuulamisega ning 21.01.2022 hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,5h.
17. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka õigusabi osutaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega ning käesoleva tsiviilasja keerukusega.
18. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 262,50 eurot. Hageja menetluskulud on kokku 487,50 eurot. Kohus rahuldab hageja avalduse t ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 487,50 eurot.
19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7