Obsah (8)

§ 657§ 654§ 652§ 230§ 173§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-111

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

25.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 26. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mida kostja pole kaebuses vaidlustanud ja millest ringkonnakohus saab

§ 652lg 1 p 1 järgi lähtuda.

- poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline äriruumi üürileping, mis lõppes poolte kokkuleppel ennetähtaegselt 01.03.2018; - vastavalt lepingule oli hageja tasunud tagatisraha 5980 eurot, mille kostja pidi üüripinna osas pretensioonide puudumisel kahe kuu möödumisel lepingu lõppemisest hagejale tagastama; - lepingu lõppemisel 01.03.2018 andis hageja lepingu eseme kostjale üle ja lepingu eseme suhtes kostjal pretensioone ei olnud.

1. Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et vastavalt poolte vahel suuliselt sõlmitud kokkuleppele pidi tagatisraha jääma üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise hüvitiseks ja kostja ei pidanud seda seetõttu tagastama.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kuna sellise kokkuleppe sõlmimine tõendamist ei leidnud, ei vabane kostja tagatisraha tagastamise kohustusest.
3. Maakohus ei pööranud tõendamiskoormist ringi ega rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus lähtus asja lahendamisel õigesti seaduses sätestatud tõendamiskoormise jaotusest, mille kohaselt peab hagilises tsiviilkohtumenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele pool oma positsiooni rajab (

§ 230lg 1).

Hageja esitas kostja suhtes raha maksmisele suunatud nõude, mille aluseks olevaid asjaolusid pole kostja vaidlustanud. Kostja põhjendas oma vastuväiteid hagile sellega, et pooled leppisid kokku kostjale tekitatud kahju hüvitamises hageja poolt tasutud tagatisraha arvel ja tagatisraha jätmises kostjale. Seega oli kostja koormis tõendada pooltevaheline kokkulepe selle kohta, et kostja ei pidanud tagatisraha vastavalt lepingu punktile 7.3 tagastama. Kostja soovis tõendada sellist kokkulepet üksnes kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja seadusliku esindaja ütlused on ümber lükatud hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega.

1. Apellatsioonkaebuses kordab kostja oma väidet kokkuleppe sõlmimise kohta, kuid ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel maakohus oleks pidanud eelistama kostja vande all antud seletust hageja vande all antud seletusele. 5 2-19-111430
2. Asjakohatu on kostja väide tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Tunnistaja ei ole kostja poolt viidatud kokkuleppe sõlmimise või mittesõlmimise kohta ütlusi andnud ja maakohus ei ole selles osas tunnistaja ütlustele tuginenud.
3. Maakohus tugines sellele, et ruumide üürile andmine on kostja majandustegevus, mistõttu saab eeldada, et kostja huvides tehtavad erikokkulepped fikseeritakse kirjalikult. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tagatisraha käsitlemata jätmine üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise kirjalikus lepingus, kinnitab hageja juhatuse liikme vande all antud seletust, et tagatise kohta kokkuleppeid ei olnud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 33.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.

34. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda

§ 174lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

35. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 720 euro hüvitamist 6 t õigusabi eest tasumääraga 120 eurot/t (ei sisalda käibemaksu). Hageja esindaja tutvus maakohtu otsusega (1

1. t)ja apellatsioonkaebusega (2
2. t)ning koostas vastuse (3 t). Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. 36. Ringkonnakohtu hinnangul on kirjeldatud toimingud vajalikud ja põhjendatud, kuid hageja esindaja tunnitasumäär, 120 eurot tunnis, on liiga kõrge ja ületab sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Ringkonnakohtu hinnangul on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades vajalikuks ja põhjendatud tunnitasumääraks 100 eurot tunnis. Hageja ei nõua käibemaksu hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja õigusabikulude hüvitamiseks välja mõista 600 eurot ( 6x100). 37. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.

(allkirjastatud digitaalselt) 6