← Eesti

2-20-14139/60

Obsah (11)§ 163§ 657§ 651§ 456§ 392§ 232§ 230§ 442§ 654§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-141

§ 163lg 1).

Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas 26.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta tagasiulatav elatisenõue rahuldamata ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 200 eurot alates 28.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 12.03.2033). Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja jäi suures osas maakohtus esitatud seisukohtade juurde.
  2. Maakohus ei ole kõigile tõenditele hinnangut andnud. Hageja igakuised kulud on ülepaisutatud. Maakohus ei hinnanud hageja vajadusi ega kostja vastuväiteid hageja kuludele.
  3. Tagasiulatuva elatisenõude osas märkis kostja, et hagejal oli vahelduv elukoht. Tõendatud ei ole, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises miinimummääras ning kostja on sellest tulenevalt jätnud omapoolse kohustuse täitmata või täitnud osaliselt. Ei ole tõendatud, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Kui hageja leiab, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, oleks ta saanud esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem.
  4. Samuti tuleb arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega.
  5. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud elatist välja mõistes määrata, et elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõude selles osas, mis puudutab elatise summa muutumist koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Vastustaja seisukoht
  6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, mis puudutab elatise summa muutumist koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
  8. Muudetud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega seob alates 01.01.2022 väljamõistetud igakuise elatise suuruse lahti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast kuupalga alammäärast (

§ 657lõike 1 punkt 2).

Kolleegium jaotab apellatsioonimenetluse kulud. 29. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on 200 eurot ületava elatise ja tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas. Osas, milles maakohus jättis osaliselt tagasiulatuva elatise nõude rahuldama, on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.

  1. Maakohus mõistis välja hageja ülalpidamiseks igakuine elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 28.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, 02.03.2033, see on alates elatise väljamõistmisest kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumiseni 292 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et seoses alates 01.01.2022 muutunud õigusliku olukorraga, kus seadusandja muutis PKS-s 5 2-20-14139 alaealise lapse elatise arvestamise regulatsiooni (sh § 101) selliselt, et sidus väljamõistetava elatise suuruse lahti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast kuupalga alammäärast, tuleb maakohtu otsust muuta osas, milles kohus nägi ette tulevikus elatise suuruse muutumise proportsionaalselt kuupalga alammäära muutumisega (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 3). Maakohtu otsus ei ole veel jõustunud ja ringkonnakohtul on võimalik menetlusökonoomia põhimõtte alusel vältida uue kohtumenetluse alustamist muutunud õigusliku olukorra tõttu. Seega jääb elatise suuruseks 292 eurot kuus.
  2. Muus osas ei tuvastanud kolleegium maakohtu poolt menetlusõiguse rikkumisi ega ebaõiget materiaalõiguse kohaldamist, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Maakohus täitis asjakohaselt selgitamiskohustust (

§ 392

lõige 1) ja hindas kogutud tõendeid

§ 232

lõike 1 kohaselt kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Seejuures lähtus maakohus asjakohaselt

§ 230

lõigetest 1 ja 2 ning arvestas, et ülalpidamisasi on hagimenetluses lahendatav vaidlus, kus kohus ise kogub tõendeid erandjuhtudel vaid laste huvides. Ringkonnakohus ei tuvastanud lahendi põhjendamise kohustuse rikkumist (

§ 442

lõige 8) ning nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid praeguses lahendi korrata (

§ 654lõige 6).

  1. Vastuseks kaebusele selgitab kolleegium järgmist.
  2. Kaebuse kohaselt ei ole maakohus kõigile tõenditele hinnangut andnud. Kostja toob välja, et maakohus ei hinnanud hageja vajadusi ega kostja vastuväiteid hageja kuludele. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Kuna hageja nõudis elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, ei pidanud ta oma vajadusi eraldi esile tooma ega tõendama. Miinimummääras elatist pidi kostja tasuma seadusest tulenevalt ning selleks polnud vajadust sõlmida vanemate vahel ka vastavat kokkulepet.
  3. Üldjuhul tuleb elatis alaealisele lapsele välja mõista vähemalt seaduses ette nähtud miinimumelatise määras ja sellele vastavaid kulutusi ei pea hageja tõendama. Erandina saab väiksema elatise välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama kostja. Mõjuvaks põhjuseks võib nt olla

(1)vanema töövõimetus või
(2)olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps,
(3)lapse väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil, samuti
(4)vanema halb varaline seisund. Toodud loetelu pole lõplik, aga väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Mõjuva põhjuse hindamisel arvestab kohus esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-135-17 p-d 26–30 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 p 20).
  1. Kostja väitis üldsõnaliselt, et hageja ülalpidamiseks ei kulu igakuiselt tegelikult summa, mis moodustub kahekordsest miinimumelatisest. Kostja väide lapse ülalpidamise kulutuste kohta omaks tähtsust vaid juhul, kui esineb seaduses sätestatud alus elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas summas. Kostja ei toonud esile asjaolusid, mis annaks alust sellest üldreeglist kõrvale kalduda.
  2. Peretoetuste maksmine ei anna samuti iseenesest alust vähendada elatist alla miinimummäära. Riiklike peretoetuste maksmine võiks olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (RKTKo tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 19 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). 6 2-20-14139
  3. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud oma halba varalist seisundit ega ka seda, et konkreetselt hageja vajadused oleksid väiksemad kui kahekordne miinimumelatis.
  4. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et mõni tähtsust omav väide ja/või tõend oleks maakohtu poolt otsuses kajastamata jäänud. Asjaolu, et kostja ei ole nõus maakohtu seisukohtadega, ei anna alust väita, et maakohus oleks rikkunud menetlusõigust või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.
  5. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejal on õigus elatist ka tagasiulatuvalt nõuda, kuna kostja ei ole tõendanud elatise tasumist ega asjaolu, et pooltel oleks olnud elatise tasumise osas muu kokkulepe. Maakohus ei ole selles osas selgitamiskohustust rikkunud. Maakohus selgitas eelistungil kostjale (tl 32 pöördel), et kostjal tuleb esile tuua ja tõendada, kuidas ta on hagejat üleval pidanud. Kostja seda ei teinud.
  6. Asjaolu, et hageja ei esitanud hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem, ei võta talt ära tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õigust. Hageja ei pea ülalpidamist järjepidevalt nõudma (RKTKo nr 3-2-1-35-16, p 20). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 41.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja selles osas pole otsust vaidlustatud. 42. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus

§ 163

lg 1 ja § 171 lg 1 ning alates 01.01.2022 kehtiva

§ 164lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti poolte endi kanda.

43. Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.