lg 1, § 656 lg 1 p 5, § 656 lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 20.
lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.
lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamiseks, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus ei ole seotud poole taotlusega vaheotsuse tegemiseks, vaid peab hindama, kas vaheotsuse tegemine on võimalik, vajalik ja põhjendatud (Riigikohtu 27.05.2015 otsus tsiviilajas nr 3-2-1-44-15, p 14). Vaheotsuse eesmärk on menetlust lihtsustada ja kiirendada. Kohtul tuleb
lg 3 alusel vaheotsuse tegemisel kaaluda, kas vaheotsuse tegemine on asjaolude kohaselt otstarbekas ja põhjendatud ning järgib tsiviilasja õige, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega 4 2-19-16654 lahendamise eesmärki (
). Vaheotsuse tegemine on maakohtu õigus, mitte kohustus (Riigikohtu 23.05.2021 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-12, p 12). Kohus peab suutma põhjendada, et vaheotsuse tegemine on vajalik tsiviilasja õigeks, kiireks ja säästlikuks lahendamiseks.
lg 2 mõttes on kohus seotud hageja soovitud nõuete lahendamise järjekorraga (Riigikohtu 26.09.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 12). Kui hageja on esitanud
lg 2 järgi mitu alternatiivset nõuet ja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esmast nõuet ei rahuldata, ei saa kohus lahendada sellele järgnevaid nõudeid enne, kui on selge, et esmast nõuet ei rahuldata. Praeguses asjas on maakohus vaidlustatud vaheotsusega lahendanud ühe alternatiivselt esitatud nõuetest olukorras, kus lahendamata on hageja esmased nõuded. Hageja märkis alternatiivsete nõuete esitamisel, et need on esitatud juhuks, kui kohus tuvastab, et 25.10.2016 pärandaja koostatud dokument ei ole korraldus annaku tegemiseks, vaid tegemist on testamendiga. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et hageja sooviks oli, et kohus lahendaks esmalt annaku täitmise ja sellega seotud nõuded. Seega alles siis, kui kohus on lahendanud esmased nõuded, ja leidnud, et need ei ole põhjendatud, oleks kohus saanud lahendada alternatiivselt esitatud nõuded. Alternatiivsete nõuete lahendamine enne esmaste nõuete lahendamist on oluline menetlusnormi rikkumine. 25. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud vaheotsuse tegemisel oluliselt
lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, miks oli vaheotsuse tegemine vajalik tsiviilasja õigeks, kiireks ja säästlikuks lahendamiseks. Arvestades, et hageja esimesed nõuded on lahendamata, siis alternatiivsena esitatud nõuetest ühe osas vaheotsuse tegemine saab ringkonnakohtu arvates olla vajalik asja kiire ja säästliku lahedamise seisukohast ainult väga erandlikel põhjustel, milliste olemasolu maakohtu otsusest ei nähtu. Otsuse olulises osas põhjendamata jätmine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis tingib
lg 1 p 5 kohaselt maakohtu otsuse tühistamise, sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest. 26. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et kuigi PärS § 175 lg 3 sätestab, et pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue tuleb esitada kolme aasta jooksul selle kehtetuse alusest teada saamisest või teada saama pidamisest arvates, kuid mitte rohkem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist, ei ole tegemist tavapärase aegumistähtajaga TsÜS § 142 lg 1 mõttes. Nii on PärS § 175 lg 5 järgi huvitatud isiku taotlusel võimalik notaril või kohtul ennistada § 175 lg-s 3 nimetatud tähtaeg tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut kohaldades.
lg 1 järgi juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Vajadusel saab kohus hagejale selgitada PärS § 175 lg 5 sisu ja võimalust tähtaja ennistamiseks. Käesolevas menetluses kohus seda teinud ei ole.
Eeltoodust ja ka
(allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.