KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-619

) § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega ning kuna on tõenäoline, et esitatavate pakkumuste maksumused on võrdsed (varasemas riigihankes nr 237153 pakkusid kaebaja ja teine pakkuja võrdset hinda), siis otsustavad eduka pakkumuse sisuliselt üksnes disainilahendusele antavad hindepunktid, mis on vastuolus

§ 85lg-ga 3 (st majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamise reeglitega).

Isegi kui

§ 85

lg-d 3 ja 9 annavad hankijale kaalutlusõiguse otsustada, kui suur osakaal on hinnal ja kvaliteedil, puudub mõistlik põhjendus määrata disaini osakaaluks 70%, sest disain oli juba kindlaks määratud varasema ideekonkursiga ja puudus vajadus hakata seda praeguses hankes uuesti hindama (sh oli eelmises samasisulises riigihankes nr 237153 hinna osakaaluks 90%). Ka kvaliteedi hindamine

§ 85

lg 8 p 1 alusel peab olema objektiivselt mõõdetav, mitte ei saa olla subjektiivne. Eiratud on tõsiasja, et vastustaja nägemus linnaruumi sobivatest ootekodadest oli juba realiseerunud varasema ideekonkursi (riigihange nr 223577) tulemustega ning pole arusaadav, miks peaks hakkama seda disaini praeguses hankes muutma. Avatud hankemenetluse sildi all on sisuliselt asutud kordama varasemat ideekonkurssi, mis on vastuolus

§ 85lg-ga 1.

Disainilahenduse hindamiskriteeriumid on ebaselged ja mitmeti mõistetavad ning pole arusaadav ega kontrollitav, kuidas hindepunktid tegelikult kujunevad. 5. Tallinna linn palus 21.03.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides, et

§ 85

pigem soosib lisaks hinnale ka muude hindamiskriteeriumide kasutamist ja

§ 85

lg 8 p 1 kohaselt võivad kvaliteeti näidata mh esteetilised, funktsionaalsed, keskkondlikud, sotsiaalsed ja innovaatilised omadused.

§ 85

lg 3 kohaselt on hankija pädevuses määrata pakkumuste hindamiseks sobilikud kriteeriumid ja nende osakaalud. Kriteeriumid peavad küll võimaldama objektiivset hindamist, kuid subjektiivsust ei saa täielikult välistada. Hindamiskriteeriumid ei pea tingimata olema detailsed ega sisaldama alakriteeriume, vaid hindamine võib põhineda ka ekspertide arvamusel. Vaidlusaluse hanke komisjoni koosseisust on 1/3 arhitektid / disainerid. 3

§ 81

lg 1 kohaselt võib hankija muuta hanketeadet või muid riigihanke alusdokumente avatud hankemenetluses üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine on seega muutunud õiguslikult ja faktiliselt võimatuks, sest pakkumused on avatud ja hankija ei saa muuta riigihanke alusdokumente. Kaebus tuleks jätta HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kuna kaebaja esitas ka ise pakkumuse, saab ta kaitsta oma õigusi hankija edaspidi tehtavate otsuste vaidlustamise kaudu.

1. Megameedia Grupp OÜ vaidles 08.04.2022 seisukohas vastustaja taotlusele vastu ning leidis, et kuivõrd riigihanke alusdokumente ei ole pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumise tõttu enam tõepoolest võimalik muuta, tuleks hankijal kaebuse rahuldamise korral tunnistada hankemenetlus kehtetuks. Tekkinud olukorra eest vastutab hankija, kes kaebuse esitamisele vaatamata jätkas hankemenetlust ja võttis sellega teadliku riski, et tal võib tekkida kohustus tunnistada hange kehtetuks. HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud kaebuse tagastamise alus on selgelt piiratud juhtumiga, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõue esitamisest. Sellist olukorda praegu ei esine. Pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumine ei anna alust kaebuse tagastamiseks ka HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi, sest kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise seisuga (vt Riigikohtu 16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, p 15).
2. Tallinna Halduskohus jättis 13.04.2022 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja taotlus jätta kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata on põhjendatud. Kaebaja viidatud Riigikohtu 16.11.2011 otsuse nr 3-3-1-65-11 aluseks olnud asjaolud erinevad käesolevast vaidlusest. Hankija võis

§ 81

lg 1 järgi riigihanke alusdokumente muuta kuni pakkumuste esitamise tähtajani ehk kuni 01.04.2022. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja teadis, et pakkumuste esitamise tähtaeg on 01.04.2022 ja riigihanke alusdokumente ei saa pärast seda muuta, kuid ta ei kasutanud võimalust esitada esialgse õiguskaitse taotlus, et peatada tähtajast tulenev õiguslik mõju (s.o peatada haldusakti kehtivus), vaid esitas tähtajaks pakkumuse. Selle tulemusel kaotas kaebaja 01.04.2022 seisuga võimaluse nõuda riigihanke alusdokumentide õigusaktide nõuetega kooskõlla viimist. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 28.05.2021 määruses nr 3-21-991 (p 14), et esialgset õiguskaitset kohaldamata kaotaks vaidlus

§ 81lg 1 tõttu pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist mõtte.

Riigihanke alusdokumendid on olemuselt eelhaldusakt (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 16), mis on kehtivuse korral haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 järgi igaühele täitmiseks kohustuslik. Seetõttu puuduks hankijal võimalus jätta riigihanke alusdokumendid vaidlustatud osas hiljem kohaldamata isegi juhul, kui kohus tuvastaks nende õigusvastasuse (vt Riigikohtu 28.11.2012 otsus nr 3-3-1-45-12, p 29). Seega ei ole enam võimalik saavutada esitatud kohustamisnõude eesmärki. Kaebuse läbi vaatamata jätmist toetab ka asjaolu, et kaebaja esitas riigihankes pakkumuse, mis peab vastama riigihanke 4

§ 110

lg 2) ja pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist (

§ 110lg 3).

Kaebaja käitumine näitab tahet osaleda riigihankes kehtestatud tingimustel. Kohustamisnõude läbi vaatamata jätmisest tulenevalt jääb haldusakt kehtima ning puudub vajadus hakata eraldi hindama VAKO otsuse õiguspärasust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. Megameedia Grupp OÜ palub 25.04.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata tema kaebus halduskohtule menetluse jätkamiseks. 1) HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. See kaebuse tagastamise alus on piiratud juhtumiga, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22; Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 määrus nr 3-21-1813, p 13). Praegu sellist olukorda ei esine, sest kaebaja on õigesti esitanud kohustamiskaebuse. Kaebuse läbi vaatamata jätmist ei õigusta ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrus nr 3-21-991 (p 14), mis ei käsitle kõnealust küsimust. Pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumine ei välista kaebust rahuldava kohtuotsuse tegemist.

§ 81

adressaadiks on hankija, mitte halduskohus.

§ 81eesmärk on tagada õiguskindlus, läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine.

Selle eesmärgiga ei ole vastuolus olukord, kus halduskohus kohustab hankijat viima riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist.

§ 81

lg-st 1 tulenevalt on sel juhul vastustaja ainsaks alternatiiviks tunnistada riigihange kehtetuks ja korraldada sama eseme suhtes uus hankemenetlus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.07.2020 määrus nr 3-20-1346, p 15). Vastustaja oli kaebuse esitamisest teadlik ja tal oli võimalus lükata pakkumuste esitamise tähtpäev edasi, kuid ta ei kasutanud seda, vaid võttis teadliku riski, et kaebuse rahuldamisel võib ta olla kohustatud tunnistama riigihanke kehtetuks (Riigikohtu 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 24). Põhjendamatu on ka halduskohtu etteheide, et kaebaja ei taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse taotlemine on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamine oli kaebuse menetlemise seisukohalt määrava tähtsusega, pidanuks halduskohus seda ise kohaldama või vähemalt juhtima kaebaja tähelepanu esialgse õiguskaitse taotlemise võimalusele. Seejuures ei takistaks haldusakti kehtivuse peatamine pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist. Kaebust ei ole alust hinnata ka ilmselgelt perspektiivituks. 2) Halduskohus märkis, et kaebaja kaotas pärast 01.04.2022 võimaluse nõuda riigihanke alusdokumentide õigusaktide nõuete kooskõlla viimist ehk kaebaja kaotas seega kaebeõiguse. Senises kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kaebeõigust kontrollitakse kaebuse esitamise seisuga ja kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad tingida vaidluse ammendumise vaid juhul, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saaks kuidagi kaitsta kaebaja õigusi (nt Riigikohtu 14.05.2019 otsus nr 3-14-52077, p 11; 16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, p 15; 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 24; Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 määrus nr 3-211813, p 14). Kaebaja on väitnud, et hindamiskriteeriumide eesmärgiks on soosida JCDecaux Eesti OÜ-d, mistõttu aitaks kaebaja õigusi kaitsta see, kui halduskohus rahuldab tema kaebuse ja vastustaja on sunnitud tunnistama riigihanke kehtetuks. Sel juhul oleks kaebajal võimalik taotleda hankelepingu sõlmimist uues hankes, milles on tema konkurenti soosivad tingimused kõrvaldatud (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2021 otsus nr 3-21-439, p 30). Pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumine ei tingi seetõttu kaebuse läbi vaatamata jätmist. Kaebeõigust ei võta kaebajalt ka asjaolu, et ta esitas vaidlusaluses riigihankes 01.04.2022 oma pakkumuse. Kuna kaebaja oli enne pakkumuse esitamist riigihanke alusdokumendid vaidlustanud, siis on 5

§ 110lg 3 alusel üle kõik riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimused.

Pakkumuse esitamine ei tähenda kaebusest loobumist ega kaebeõiguse minetamist. Kaebaja esitas pakkumuse, sest soovib hankelepingut sõlmida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 278 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda selle kohta Tallinna linnalt vastust, vaid arvestab hankija poolt varem avaldatuga.
2. Halduskohus tugines kaebuse läbi vaatamata jätmisel HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 2 (st pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnes, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki). Kuigi halduskohus ei ole formaalselt tuginenud HKMS § 121 lg 2 p-le 1 (st kaebeõiguse ilmselgele puudumisele), tuleb kaebajaga nõustuda, et sellele viitab halduskohtu seisukoht, justkui oleks kaebaja 01.04.2022 kaotanud võimaluse kaebusega nõuda riigihanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimist.
3. Kaebaja märgib õigesti, et kaebuse lubatavust (sh kaebeõiguse olemasolu või puudumist) kontrollitakse kaebuse esitamise aja seisuga (nt Riigikohtu 14.05.2019 otsus nr 3-14-52077, p 11). Olukorda, kus kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu ei oleks tühistamis- või kohustamiskaebust enam õiguslikult või faktiliselt võimalik rahuldada, ei tohiks samastada olukorraga, kus pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad asjaolud, mille alusel oleks kohus võinud kaebuse läbivaatamatult tagastada. Kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätmine saab üldjuhul olla põhjendatud vaid siis, kui HKMS § 121 lg-s 2 nimetatud asjaolud esinesid juba kaebusega halduskohtusse pöördumise ajal, kuid ilmnesid (said kohtule teatavaks või arusaadavaks) alles pärast kaebuse menetlusse võtmist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2021 määrus nr 3-20-1613, p-d 8–9).
4. Praeguses asjas esitatud kaebuse n-ö põhinõudeks on kohustada hankijat viima riigihanke alusdokumendi p 7, hanketeate p II.2.5 ja dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kooskõlla

§-de 3 ja 85 nõuetega. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle nõude eeldused olema üldjuhul täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui kohtuotsuse tegemise ajal esinevad faktilised asjaolud või õiguslik olukord ei võimalda vastustajal kaebaja taotletud haldusakti anda, tuleb jätta kohustamisnõue rahuldamata (nt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-1994, p 18; 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p 42). Puudub vaidlus, et

§ 81

lg-st 1 tulenevalt ei ole hankijal pärast vaidlusaluses riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist (s.o pärast 01.04.2022) enam õiguspäraselt võimalik muuta hanketeadet ja muid riigihanke alusdokumente. Kaebaja on seisukohal, et nimetatud piirang seob üksnes hankijat, kuid ei takista halduskohtul kaebuse rahuldamist ja riigihanke alusdokumentide muutmiseks kohustamist, vaid hankijale ei jää

§ 81

lg 1 tõttu lihtsalt muud võimalust, kui tunnistada hankemenetlus kehtetuks (

§ 73lg 3 p 6).

Sellega ei saa kuidagi nõustuda ja sellist lähenemist ei toeta mh kaebaja välja toodud kohtupraktika esialgse õiguskaitse küsimuses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrus nr 3-21-991, p 14; 30.07.2020 määrus nr 3-20-1346, p 15), milles on juhitud üksnes tähelepanu, et isegi riigihanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamine halduskohtu poolt ei mõjutaks nende kehtivust ja kohustuslikkust. 6

§ 81lg-s 1 sätestatut.

Ehkki hankijal oleks iseenesest võimalus sellisest kohustuste kollisioonist ka välja tulla, tunnistades

§ 73

lg 3 p 6 alusel hankemenetluse kehtetuks, ei saa see õigustada vastustaja kohustamist õigusvastaseks tegevuseks. Asjakohane ei ole arutleda selle üle, et vastustaja saanuks kaebuse esitamist arvestades lükata pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi mh omal algatusel ja vältida sellega kujunenud olukorra tekkimist. Hankija tegevuse vaidlustamiseks kaebusega halduskohtusse pöördumine ei takista iseenesest hankemenetluse jätkamist ja seda ei saa hankijale ette heita. Kaebajal oli oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks võimalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuivõrd kaebajat on esindanud kaks kogenud vandeadvokaati, ei ole tõsiseltvõetav, et kaebaja ei saanud halduskohtu juhisteta aru, et tal on võimalik taotleda esialgset õiguskaitset ja kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, siis hankemenetlus jätkub ning pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumisel ei saa riigihanke alusdokumente enam muuta. Otsitud on ka põhjendus, et vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamine ei oleks takistanud pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist, sest halduskohus saanuks esialgse õiguskaitse taotluse alusel rakendada ka tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (nt peatada hankemenetluse).

1. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas kujunenud olukorras tuleks kohustamiskaebus jätta rahuldamata, sest vastustajal ei oleks õiguspäraselt võimalik taotletud haldusakti anda (s.o riigihanke alusdokumente muuta). Sellest ei järeldu samas, et kaebuse võis jätta HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Vastustaja ja halduskohus on jätnud tähelepanuta, et HKMS § 121 lg 2 p 2 võimaldab kaebuse tagastada üksnes tingimusel, et kaebuse eesmärki ei oleks võimalik saavutada isegi kaebuse rahuldamisega. Halduskohus ei ole väitnud, et esitatud kohustamisnõude rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kohtusse pöördumise eesmärki (s.o riigihanke alusdokumentide muutmist), vaid lähtus sisuliselt üksnes hinnangust, et muutunud asjaolude tõttu ei saaks esitatud kohustamisnõuet enam rahuldada. Sellises olukorras tulnukski jätta kaebus otsusega rahuldamata, mitte jätta seda läbi vaatamata. Väheste eduväljavaadetega kaebuse saaks tagastada üksnes HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis eeldab täiendavalt, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Praegu see ilmselgelt nii ei ole.
2. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ka selles, et vaidlusaluses riigihankes pakkumuse esitamine ei mõjuta kaebaja positsiooni praeguses kohtumenetluses.

§ 110

lg-test 1–3 tuleneb, et esitatud pakkumus peab järgima kehtivaid riigihanke alusdokumente ja pakkumus ei või olla tingimuslik, vaid pakkuja annab sellega tahteavalduse hankelepingu sõlmimiseks vastavalt kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Kõnealune tahteavaldus on siiski suunatud üksnes hankijale ja siduv asjaomase õigussuhte raames (s.o hankemenetluses) ning seda ei saa laiendada kohtumenetlusele (nt käsitada kaebusest loobumise avaldusena). 17. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Megameedia Grupp OÜ määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 13.04.2022 määruse ja saadab asja halduskohtule menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 7